Avaldada teade V.F-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja tema kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 15.12.2016 kohtumäärusega lõpetati V.F-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Sama määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, usaldusisik jäeti määramata ning kohustati V.F-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3)
2.V.F on esitanud võlgniku aruanded 19.07.2018, 09.12.2020, 20.12.2021 ja 21.12.2022.
3.02.02.2021 esitas V.F kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuna võlgnik ei näe lähitulevikus võimalust võlausaldajatele nõudeid tasuda.
4.Kohus kuulas võlgnik V.F-i isiklikult ära 19.02.2021 ning võttis temalt vande all selgitused kohustuste täitmise kohta. Kohus V.F-i enda nõusolekul ja taotlusel pikendas V.F-i kohustustest vabastamise tähtaega kahe aasta võrra, kuni 2022.a detsembrini. Kohus ärakuulamisel selgitas V.F-ile võlgniku kohustusi ja hoiatas kohustuste rikkumise tagajärjena kohustustest vabastamata jätmise eest.
5.17.04.2023 esitas V.F kohtule uue taotluse lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada V.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus edastas võlgniku avalduse võlausaldajatele ning andis neile tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Samuti teatas kohus võlausaldajatele V.F-i ärakuulamise aja ning andis neile võimaluse ärakuulamisel osaleda.
6.23.05.2023 kohus kuulas V.F-i uuesti isiklikult ära, et saada võlgnikult täiendavaid selgitusi võlgniku kohustuste täitmise kohta ning aruannetest ja pangakonto väljavõtetest nähtuvate asjaolude kohta. Ükski võlausaldaja ärakuulamisel ei soovinud osaleda.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
7.Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts 24.04.2023 arvamuses leiab, et V.F-i ei tohiks kohustustest vabastada, võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada. V.F ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. V.F ei ole kohustustest vabastamise menetluses teinud ühtegi makset. Võlgnikul oleks soovi korral olnud võimalik teha makseid suuremas ulatuses, et tasuda võlausaldajale tagasi suuremas ulatuses võlgnevust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-46-13 märkinud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hoolimata sellest, kas võlgniku majanduslik olukord on eriti raske või mitte, ei ole kohustustest võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, vabastamine võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Võlausaldaja õigustatud huve arvestades oleks eeltoodut arvesse võttes mõistlik kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada, et võlgnik saaks oma kohustusi täita suuremas ulatuses.
8.Võlausaldaja AS SEB Pank 03.05.2023 seisukohas ei nõustu kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 103 413,11 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud, seega ei ole võlausaldaja nõuet üldse rahuldatud. Võlgniku aruandest nähtub, et võlgnik on töötu, kuid otsib tööd. Töö otsimine ei ole kuidagi tõendatud. Sissetulekuks on kuni 2021. aasta juunini palk X OÜ-st. Edaspidi riigipoolne toetus ligikaudu 300 eurot kuus ning lisaks palk eelpool nimetatud asutusest. Konto väljavõttest on näha maksed XXX kontodele. Võlausaldajale teadaolevalt on tegemist hasartmängu platvormidega. Võlgnik on viimati makseid teostanud 2021. aasta mai kuus, kokku 2021. aastal summas 2045 eurot. Seega on võlgnik ka peale kohtupoolset ülekuulamist 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3) jätkanud oma tegevusega. Pidevad maksed isikule XX väiksemates summades vahemikus 1060 eurot. Peamiselt toimub võlgniku kontole laekuva raha väljavõtmine, mistõttu on võlausaldajal võimatu aru saada raha kasutusest. 2022. aasta aruande kohaselt on isik leidnud töökoha alates 15.09.022 asustuses Z OÜ. Tegelikult laekub isikule endiselt töötasu X OÜ-st, lõpparve 2022. aasta aprillis. Laekumised on toimunud ka asutustelt OÜ SS, lisaks uuesti XX OÜ-st. Sissetulekud vahemikus 100-590 eurot kuus. Endiselt maksed isikule XX. Täiendavalt on võlgnik lisanud, et ei leia tasuvamat tööd, kuna ei läbi tausta kontrolli. Mis põhjustel, pole võlausaldajale teada. Võlausaldaja ei näe võlgniku poolset pingutust võlgnevuse tasumiseks. Sissetulekud on endiselt samas suurusjärgus, võlgnik ei ole teinud mitte ühtegi makset võlgnevuse katteks terve menetluse kestel. Küll aga on võlgnik maksnud suure osa rahast hasartmängudega tegelemiseks. Võlgnikul oli võimalus menetluse ajal oma tahte näitamiseks ning kohtule oma pingutuste tõendamiseks maksta midagigi, kuid võlgniku tegevus viitab pigem asjaolule, et tasumisele kuulub vaid seaduse ettenähtud summa st mis sissetulekust üle jääks. Kohus on 19.02.2021 protokollis välja toonud, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud menetluse kestel. Võlausaldaja ei tuvasta, peale menetluse pikendamist, et võlgnik oleks midagi olulist teinud või pingutanud, et oleks mõjuv põhjus teda kohustustest vabastada, mistõttu on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on endiselt oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on ise esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning selles kinnitanud, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt pidi võlgnik mõistma kohustustest vabastamise menetluse olemust ja PankrS-st tulenevate kohustuste täitmatajätmise tagajärgi. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõuete rahuldamiseks ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine. Lähtudes eeltoodust ja võlgniku käitumisest menetluse kestel, võib järeldada, et võlgnik ei soovi võlausaldaja nõudeid mingiski ulatuses rahuldada. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik rikub PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik neid kohustusi rikkunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Tutvunud kohustustest vabastamise menetluses esitatud võlgniku aruannetega ja nendele lisatud dokumentidega, võlausaldajate kirjalike vastuväidetega, kuulanud võlgniku isiklikult ära ja võtnud temalt ütlused vande all, kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. V.F tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
10.01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt tuleb V.F-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja tema kohustustest vabastamise küsimus lahendada kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) alusel. PankrS § 175 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3)
11.Riigikohus on mitmetes lahendites (vt Riigikohtu 4. 05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-119-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 ) selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).
12.PankrS § 173 lg 1 kohustab võlgnikku tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 1 1 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.
13.V.F-il on viis last, kellest kolm vanemat last olid saanud täisealiseks enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustest vabastamise menetluse ajal oli võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last. Seega võlgnik oma sissetulekutest iga kuu endale jätta miinimumpalgale vastava summa ning lisaks 2/3 miinimumpalgast kahe ülalpeetava eest. Seda summat ületavast osast sissetulekutest võis usaldusisiku ülesannetes võlgnik jätta endale 25% ning 75% tuli hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta.
14.V.F-i pankrotimenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu 15.12.2015. a kohtumäärusega lõpparuande kinnitamisega. Sama määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, usaldusisik jäeti määramata ning kohustati V.F-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
15.V.F-i pankrotimenetluses jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata kokku 104 762,07 euro ulatuses järgmiselt: - AS XPank 103 413,11 eurot (sellest 3540 eurot esimese järgu nõue ja 99 873,11 eurot teise järgu nõue); - XXXXXXXXX AS 1348,96 eurot (teise järgu nõue). Võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil väljamakseid võlausaldajatele teinud ei ole. 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3)
16.Kohus on V.F-ile nii pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel, kui ka kohustustest vabastamise menetluse ajal ärakuulamisel selgitanud kohustust teha kõik võlgnikust mõistlikult olenev, et võlausaldajate nõudeid täita. Selleks pidi võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsima. Oma kohustuste täitmise kohta kohus kohustas võlgnikku esitama üks kord aastas aruande, iga aasta 5. jaanuariks. Võlgnik aruannete esitamise kohustust korrektselt ei täitnud, kuid see iseenesest ei ole kohustustest vabastamata jätmise alus, kui võlgnik täitis sissetuleku teenimise ja võlausaldajate jaoks ettenähtud ulatuses raha hoiustamise ning neile väljamaksmise kohustust.
17.Kohtule esitatud aruannete ja nendele lisatud dokumentide kohaselt on V.F kohustuste vabastamise ajal töötanud periooditi. 2016. aasta kohta esitas V.F aruande asemel pangakonto väljavõtte (I kd, lk 120 -121) perioodi kohta 01.01.2016 - 31.12.2016. Konto väljavõttest nähtub, et võlgnik sai 2016.aastal töötasu OÜ-lt XX septembris 236,95 eurot, oktoobris 255,34 eurot, novembris 256,60 eurot ja detsembris puhkusetasu 42,03 eurot. Lisaks laekus 2016. aasta oktoobris võlgniku kontole Maksu- ja Tolliametilt füüsilise isiku tulumaksutagastus 399,40 eurot ning 2016.a oktoobrikuu kogusissetulek seega 654,74 eurot. 2016. aastal kehtinud alampalka 430 eurot arvestades ei pidanud kahe alaealise ülalpeetavaga võlgnik võlausaldajatele hoiustama sissetulekuid, mis ei ületanud 716,67 eurot. Võlgniku sissetulekud ühelgi kuul seda summat ei ületanud.
18.19.07.2018 esitatud aruandes (I kd, lk 128 – 131) on märkimata aruande periood, kuid märgitud on sissetulekute andmed 2017.a kõigi kuude kohta. Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 24. augustist 2016 OÜ-s X puhastusteenindajana. Sissetulekutena on igal kuul näidatud ainult töötasu, summad vahemikus 126,07 eurot kuni 553,81 eurot kuus (novembri- ja detsembrikuu tasu on kokku märgitud 756,21 eurot), kokku 3949,48 eurot. Võlgniku 2017.aasta tuludeklaratsioonis (I kd, lk 172 – 178) on töötamise ja sissetulekute suuruse andmed võlgniku aruandes kajastatust mõnevõrra erinevad: võlgnikule on palga ja muu palgatulu väljamakseid 2017. aastal teinud ka XXXXXXXX ning võlgniku deklareeritud netosissetulek oli 4807,09 eurot (=väljamaksete brutosumma 5711,07 eurot – 706,77 eurot kinnipeetud tulumaks – 87,64 eurot töötuskindlustusmaksed – 109,57 eurot kohustusliku kogumispensioni maksed), selle järgi kujunes keskmiseks sissetulekuks kuus 400,59 eurot kuus. 2017. aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk 470 eurot kuus ehk võlgnik võis sissetulekutest endale jätta 783,33 eurot. Võlgniku sissetulekud seda summat ei ületanud.
19.09.12.2020 esitas võlgnik kohtule aruande perioodi kohta 29.07.2018 – 30.11.2020 (I kd, lk 164 -165). Aruande kohaselt töötas võlgnik jätkuvalt OÜ-s Xs, kuigi lisatud tuludeklaratsiooni andmetel ja pangakonto väljavõtte kohaselt sai võlgnik 2019. a augustis XOÜ-st lõpparve ning 2019. a teisel poolel on võlgnikule laekunud töötasu makseid AS-ist W . Samuti 2019.a detsembrist on võlgnik taas saanud töötasu lisaks ka X OÜ-st. Sissetulekud on aruandes esitanud kogusummana aastaste perioodide kaupa, sissetuleku liiki täpsustamata ja kuude lõikes välja toomata. Võlgniku sissetulekute suurus 20.07.2018 – 19.07.2019 oli kokku 5744,24 eurot ehk keskmiselt 478,69 eurot kuus. Alampalk oli 2018. aastal 500 eurot (500 eurot +2/3 sellest= 833,33 eurot, mida võlgnik võis endale jätta), 2019. aastal 540 eurot (540 + 2/3 sellest = 900 eurot). Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt ühelgi kuul sissetulekud ei ületanud summat, mida võlgnik võis endale jätta.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3) 19.07.2019 – 18.07.2020 oli sissetulekute summa 11 196,87 eurot ehk keskmiselt 933,07 eurot kuus. Juulist detsembrini 2019 võis võlgnik endale jätte 900 eurot (540 + 2/3 sellest), seega keskmise sissetulekuna arvestamise korral pidanuks võlgnik sellel perioodil sissetulekutest osa ka võlausaldajatele maksmiseks hoiustama. Võlgniku pangakonto väljavõttest (II kd, lk 3-4) nähtuvalt 2019.a oktoobris laekus võlgnikule töötasu AS-ilt W 959,04 eurot, millest tulnuks võlausaldajatele maksta 44,28 eurot. 2019.a novembris samalt tööandjalt laekunud töötasust 969,91 eurot pidi võlgnik võlausaldajatele maksma 52,43 eurot. 2019.a detsembris (II kd, lk 5-6) on võlgnikule laekunud ka 70 eurotE-lt ning kontole tehtud sularaha sissemakse 40 eurot, mis jätavad ruumi kahtlusteks, et võlgnikul on lisaks töötasule muid sissetuleku allikaid, mida ta aruannetes ei ole kajastanud. 2020.a kehtinud alampalga 584 euro järgi võis kahe ülalpeetavaga võlgnik sellel aruandeperioodil jaanuarist juulini 2020 endale jätta 973 eurot kuus, võlgniku sissetulekud keskmisena seda summat ei ületanud. Samas on võlgnik sellel perioodil 10-100 euro suuruste maksetena tasunud kokku 3460 eurot arvatavatele hasartmänguplatvormidele/netikasiinole Lisaks ei ole võlgnik aruandes näidanud sissetulekuna laekumisi vvvvv - 17.04.2020.a kokku viie erineva ülekandega kokku 900 eurot (II kd, lk 15), 2020.a mais 1250 eurot (II kd, lk 1722), samuti on laekumisi eraisikult. 18.07.2020 – 30.11.2020 oli sissetulekute summa 5622,79 eurot, mis 4,5 kuu peale jagatuna teeb keskmiseks sissetulekuks 1249,51 eurot kuus. Seega nendel kuudel oli võlgnik ka enda näidatud andmetel kohustatud igas kuus võlausaldajate jaoks hoiustama keskmiselt 207,37 eurot kuus (1249,51-973= 276,5 eurot, millest võlgnik pidi võlausaldajatele hoiustama 75%) ehk nelja kuu eest kokku vähemalt 829,48 eurot. Võlgnik aruandes kinnitab, et võlausaldajatele midagi välja maksnud ei ole.
20.20.12.2021 aruandes märgib võlgnik, et ta on töötu. 21.12.2022 aruande kohaselt on võlgnik alates 15.09.2022 OÜ-s S puhastusteenindaja. 23.05.2023 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et alates 03.03.2023 on ta töötu, jäi töötuks, kuna tekkisid allergiad ning tervislikel põhjustel lõpetas töölepingu. V.F enda sõnul laenusid ei ole rohkem võtnud, kuid võib-olla tütrelt on. Samas ei osanud üheselt selgitada, kes ja mis põhjusel on teinud tema pangakontole sissemakseid. Kohus tuvastas 2021. aastal ärakuulamisel, mil kohustustest vabastamise menetluse korraline tähtaeg 5 aastat oli lõppemas, et võlgnik on rikkunud kohustusi. Võlgnik soovis rikkumisi heastada ning nõustus kohustustest vabastamise tähtaja pikendamisega kahe aasta võrra. Selle aja jooksul võlgnik oma kohustusi täitma ei asunud, rääkimata varasemate rikkumiste heastamisest ja võlausaldajatele maksmata summade väljamaksmisest. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatu kohaselt võlgniku põhikohustus kohustustest vabastamise menetluse ajal on teha kõik mõistlikult võimalik, et teenida sissetulekut, mis võimaldaks maksimaalselt tasuda pankrotivõlausaldaja nõuet. Võlgnik ei ole tõendanud, et on seda kohustust täitnud.
21.Isegi juhul, kui V.F ei ole PankrS § 173 lg-s 1 ettenähtud kohustust rikkunud süüliselt, välistab tema kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustusliku kogumispensioni raha väljavõtmine ja ainult võlgniku oma vajadusteks kasutamine.
22.AS-i SEB Pank konto väljavõttest nähtub, et 02.09.2021, s.o ajal, mil kestis kohustustest vabastamise menetluse V.F-i enda palvel pikendatud tähtaeg, on AS Pensionikeskus teinud V.F-ile väljamakse 1862,22 eurot (II köide, lk 107). Sellest 75% oleks võlgnik pidanud hoiustama võlausaldajatele ning vastavalt jaotistele võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik ei ole väljamakseid aga võlausaldajatele teinud. Pensioniraha väljavõtmine ja pankrotivõlausaldajate
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3)
23.Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 ja 3 tulenevaid kohustusi ning on sellega kahjustanud pankrotivõlausaldajate huvisid.
24.PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks kohustuste rikkumine süüliselt. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud kõiki oma sissetulekuid, on raha raisanud hasartmängudele, võtnud välja kohustusliku kogumispensioni ning võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Kohus on võlgnikule kohustusi korduvalt selgitanud ning võlgnik ei saanud kohustusi rikkuda teadmatusest. 15.12.2015 määruse resolutsioonis (punkt 8.2.) on eraldi välja toodud võlgniku kohustused, muu hulgas kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida; kohustus sissetulekutest ettenähtud osa loovutada usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksmiseks (enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik pidi ise hoolitsema selle eest, et võlausaldajate osa välja arvestada ja kuni väljamaksmiseni eraldi hoida). Kohus 19.02.2021 istungil kohus selgitas uuesti võlgnikule PankrS § 173 lõigete 3 ja 4, täitemenetluse seadustiku § 131 ja § 132 sisu, milliste sissetulekute arvelt ja millises osas peab võlgnik võlausaldajatele raha hoiustama. Kohus hoiatas võlgnikku kohustuste rikkumise tagajärjena tema kohustustest vabastamata jätmise eest. Ärakuualmisel võlgnik avaldas soovi pikendada kohustustest vabastamise tähtaega kahe aasta võrra, et pingutada ning täita nõuetekohaselt võlgniku kohustusi. Pärast seda võlgnik võttis välja pensioniraha, kuid sellest võlausaldajatele väljamaksmiseks midagi ei hoiustanud ja välja ei maksnud. Selline käitumine on käsitatav võlgniku tahtliku tegevuse ja otsustustena. Kuigi kohtul puudub alus väita, et võlgnik pensioniraha enda huvides kasutamisel pidaski silmas võlausaldajate huvide kahjustamist (s.t tahtlikult rikkus oma kohustusi), ei saanud V.F võlausaldajate jaoks raha eraldamata jätta kogemata. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on käsitatav vähemalt raske hooletusena ehk ta rikkus oma kohustusi süüliselt. Võlausaldajatel raha saamata jäämine vaieldamatult kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik on aga igal juhul süüliselt võlausaldajate huve kahjustanud sellega, et on menetluse ajal suuri summasid kulutanud hasartmängudele (ehk raha raisanud), samal ajal võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg 2 p 4 kohaselt loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks muu hulgas vara raiskamist. Kõige eeltoodu alusel kohus leiab, et V.F on süüliselt rikkunud võlgniku kohustusi, kahjustanud sellega võlausaldajate huvisid ning on kohustustest vabastamise võimaluse minetanud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
25.Juhindudes PankrS § 175 lg-test 5 ja 8 kohus jätab V.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab V.F-i tema enda usaldusisiku ülesannetest. PankrS § 175 lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-15-8475(3)
26.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, peab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta kohustustest vabastamise menetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.