2-24-101635/17 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskäik, hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 16.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 44 euro saamiseks. Kohus tegi 17.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.01.2024 ja millele võlgnik esitas 17.01.2024 vastuväite. Pärnu Maakohus 24.01.2024 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 24.01.2024 tunnustatud nõude 20 euro osas makskäsu, mis on jõustunud 21.02.2024. Hageja esitas 31.01.2024 kostja vastu hagiavalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 20 eurot sissenõudmiskulu, jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjale väljastati 01.10.2021 leppetrahv summas 10 eurot. Nõudele on lisandunud 40 eurot VÕS § 113 1 lg 1 alusel. Seega nõude kogusumma on 50 eurot. Enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tasunud nõude katteks 6 eurot, mis hageja on arvestanud põhinõude katteks (50-6=44). Nõude jääk 44 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus kostja nõude katteks veel 4 eurot, mis tähendab, et nõude jäägiks on 40 eurot sissenõudmiskulu (50-6-4=40). 24.01.2024 on maakohus teinud määruse, millega mõistis kostjalt välja hageja kasuks 20 eurot. Seega taotleb hageja järelejäänud 4020=20 eurot sissenõudmiskulu väljamõistmist, mille osas on esitatud ka hagiavaldus. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud transpordiametile ning äriregistrile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile [email protected]. Kostja ei vastanud esialgselt saadetud kirjale midagi, kuid 19.11.2021, 28.12.2021 ja 10.02.2022 teostas ühe euroseid makseid EuroParki arveldusarvele. Viimane osamakse, enne maksekäsu kiirmenetluse alustamist, summas 1 euro tasuti kostja poolt 17.06.2022. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) 01.10.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Maxima, Ehitajate tee 148 Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskella, sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 1350110211101214 maksetähtajaga 15.10.2021 võlgnevuse summaga 10 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Vastuseks kostja seisukohale toob hageja esile, et parkimistingimuste p 5 sätestab, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Antud juhul on hageja esitanud küll väikesema leppetrahvi, kuid seda põhjusel, et tegemist oli esmakordse rikkumisega. Kuigi seadus ei kohusta tasumata leppetrahvi osas meeldetuletuskirja saatma, on hageja teinud seda lootuses lahendada tekkinud olukord kiiremini ja soodsamalt kui seda saaks teha kohtumenetluses. Kostja vastuväidete kokkuvõte Teadete tahvlil puudub üks oluline teade, et kui sõiduki omanik rikub etteantud reeglit, siis mis määras teda leppetrahvi summa ootab. Kostja võtab omaks, et parkimiskella ei pannud ja on tasunud 10 eurot leppetrahvi. Asi oleks lahenenud lihtsalt meili või telefoni kõnega. 2

Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutuses olev sõiduk XXX parkis 01.10.2021 Tallinna Maxima, Ehitajate tee 148 parklas Tallinnas, leppetrahvi 10 eurot ei tasutud määratud tähtajaks 15.10.2021, vaid kuue osamakse kaupa peale maksetähtaega (viimane makse 22.01.2024). Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja pani trahvinõude sõiduki kojamehe vahele samal päeval, kui parkimistingimusi rikuti, st 01.10.2021. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 1) on tõendatud parkimistrahvi sõidukile jätmine. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole pooled selliste erandlike asjaolude esinemist esile toonud. Leppetrahvi hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool, st kostja. Ebaõige on kostja väide, et leppetrahvi nõude maksimaalset suurust polnud parkimislepingu tingimustes kirjas. Nimetatud tingimus on punktis 5. Kostja väide, et Europark on kõige suurem parkimisteenuse pakkuja, on asjakohatu ja ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda 3

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number 1350110211101214 ja võlgnevuse summaga 10 eurot on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 15.10.2021, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Kohus märgib, et VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot) ja hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju. Seega hagejal ei ole üldse kohustust saata kostjale meeldetuletuskirju, et nõuda sissenõudmiskulusid. Kostja tasudes leppetrahvi ajavahemikul 19.11.2021 kuni 22.01.2024, on selle tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud VÕS § 113 1 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 20 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja esitas 13.02.2024 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 302,50 eurot (2 tundi 45 min *110 eurot). Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 484 2). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund; hagivastusega 4