Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

18.08.2009 määrusega jättis kohus Andrei Sivenkovi hagi Pille Neeroti vastu kahju hüvitise 15 000 krooni nõudes TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Määrus anti allkirja vastu hagejale üle 19.08.2008 ja toimetati kätte hageja esindajale isiklikult 28.08.2009 (tl 38). 01.09.2009 edastas advokaat Valli Murde e-kirja lisana Andrei Sivenkovi taotluse. Paberkandjal ja hageja allkirjaga kinnitatud taotlus menetluse taastamiseks esitati kohtule 03.09.2009 (tl 40-41). Menetluse taastamise taotluse esitaja arvates puudus kohtul seaduslik alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p 2 ja ta soovib asjas menetluse taastamist. Taotleja väitel ei ole ta kohtukutset 18.08.2009 kohtuistungile kätte saanud. Advokaat Valli Murdele kohtukutse kättetoimetamine ei oma tähendust, kuna taotlejal puudus temaga kliendileping Advokatuuriseaduse § 55 lg 1 tähenduses. Taotleja sõlmis advokaadiga suulise lepingu, millega volitas viimast koostama ja esitama kohtule hagiavalduse. Advokatuuriseaduse § 55 lg 4 kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus. Taotleja arvates ei saa antud vaidluses kohaldada TsMS § 321 lg 1 sätteid, sest need reguleerivad menetlusdokumendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale. Probleemi tekitas asjaolu, et advokaadile oli teada taotleja eelneva elukoha aadress, mis on märgitud ka hagiavalduses. Sellele aadressile saatis advokaat posti teel 06.07.2009 saadud kohtukutse. Hageja tegelik elukoht oli Mõisavahe 26-25 Tartus, mis oli ka kostjale teada. Taotleja märgib ühtlasi, et hagi läbivaatamata jätmisel peab taotleja lisaks juba tehtud menetluskuludele riigilõivu tasumise osas kandma täiendavad menetluskulud, sh ka vastaspoole menetluskulud. Kuivõrd poolte vahel on rahalised probleemid lahendamata, siis on kostja käitumine pahatahtlik, ta ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. 27.10.2009 seisukohas menetluse taastamise osas leiab kostja, et kohtumäärus hagi läbi vaatamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduspärane. Kostja viitab oma vastuses TsMS § 217 lg 1, 5, § 306 lg 1, § 321, § 218 lg 1, § 226 lg 1 sätestatule. Hagiavalduses määratles hageja lepinguliseks esindajaks advokaadi ja asjaoludest ei nähtu, et esindaja volitusi oleks piiratud või lõpetatud TsMS §-de 223, 225 kohaselt. Hageja on deklareerinud kolmandatele isikutele, et tema lepinguline esindaja on advokaat. Käesoleval ajal märgib hageja, et esindamiseks oli küll suuline kliendileping, kuid see ei võimaldanud advokaadil siiski Advokatuuriseadusest tulenevalt kohtumenetluses teda esindada. Kostja on seisukohal, et lepingu alusel tekkinud ja kolmandatele isikutele tahteavaldusega teatavaks tehtud volitused loetakse kehtivaks TsÜS § 127 lg 1 kohaselt seni kui volituse lõppemisest, tagasivõtmisest, piiratusest või muust asjaolust ei ole samal viisil teavitatud. Tsiviilkohtumenetluses advokaadi volitusi eeldatakse. Selgusetuks jääb, kuidas pidi kohus või kostja teadma volituste piiratusest. Hagiavalduse on koostanud ja allkirjastanud advokaat, hageja on ise hagiavalduses märgitud elukoha esindajale avaldanud. Hageja või tema esindaja kohustusid teavitama kohut volituse piiratusest või lepingu lõppemisest. Tegemist ei ole protsessiõiguse heauskse kasutamisega, sest kohtukutse toimetati kätte esindajale ja tal oli võimalus teavitada nii enne istungit kui ka istungi päeval, et ta ei ole esindaja. Samas jättis ka hageja ise oma esindaja ja kohtu teavitamata elukoha aadressi muutusest. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatama, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Sama paragrahvi lõike 4 järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata TsMS § 412 lõikes 1 nimetatud põhjusel. Kohus leiab, et menetluse taastamise avaldus on esitatud tähtaegselt (TsMS § 412 lg 3, § 336 lg 4).

2(3)

Hageja taotleb menetluse taastamist põhjusel, et kohtul puudus tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p 2 õigus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluse taastamiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib (tsiviilteovõimeline) menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Tulenevalt TsMS § 226 lg 1 kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda, kuid advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. TsMS § 225 näeb ette volituse lõppemise alused. Riigikohus asus analoogses vaidluses, s.o lepingulise esinduse lõppemisel menetlusdokumentide kättetoimetamisel esindajale, seisukohale, et esindaja volitus võib lõppeda ka muudel Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 125 nimetatud juhtudel, kui see ei ole vastuolus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega (Riigikohtu 09.06.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09, p 17). Seega võib kohtumenetluse esindaja volitus lõppeda juhul, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud (TsÜS § 125 lg 2 p 1). Antud juhul kuulub kohaldamisele ka TsÜS § 127 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus TsÜS § 127 lg 1 järgi kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud Hagiavalduse koostas ja esitas hageja nimel hageja lepinguline esindaja, selgitamata, et hagi esitamisega on tema volitused lõppenud. Ka hageja ise ei ole käesolevas asjas kohtule õigeaegselt teatanud volituse piirangutest võrreldes TsMS § 222 lg 1 ettenähtuga või volituse lõppemisest. Seega lähtus kohus põhjendatult eeldusest, et hageja (advokaadist) esindajal on kohtumenetluses kõik seadusest tulenevad õigused kohtus esindamiseks. Viide Advokatuuriseaduse § 55 lg-le 4 on asjakohatu. Osutatud seadus sätestab advokatuuri korralduse ning advokaadi tegevuse õiguslikud alused, see ei reguleeri ega ole mõeldudki reguleerima kohtumenetlust. Kohus ja pooled peavad kohtumenetluses lähtuma menetlusseadustikus sätestatust. Tulenevalt TsMS § 306 lg 1 saab menetlusdokumendi lugeda käittetoimetatuks, kui see on dokumendi saajale üle antud selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtus esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kohus on seega õiguspäraselt saatnud kohtukutse üksnes hageja esindajale ning hagi läbi vaatamata jätmiseks ei esinenud TsMS § 412 lg 1 p 2 nimetatud alust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. TsMS § 149 lg 5 teise lause kohaselt arvatakse menetluse taastamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Andrei Sivenkov tasus 20.10.2009 kautsjoni 1600 krooni (tl 45), mille kohus arvab TsMS § 149 lõike 5 alusel riigituludesse.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.