Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

13.01.2009. a esitas Forum Inkasso OÜ Tartu Maakohtule hagi Meelis Jõgi vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kagu Invest AS ja kostja 10.07.2006. a laenulepingu nr 136/2006, mille alusel anti kostja kasutusse laenusumma 30 000 krooni. Lepingu põhitingimuse järgi kohustus kostja maksma Kagu Invest AS’ile intressi 4,5 % laenusummalt ühes kuus. Kostjalt ei laekunud ühtegi makset, mistõttu saatis Kagu Invest AS 30.08.2006. a kostjale kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks. Kostja ei reageerinud Kagu Invest AS kirjale. Kuigi lepingu lõpptähtaeg saabus 10.09.2006. a, oli kostjal endiselt lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu saatis Kagu Invest AS 14.09.2006. a kostjale nõudekirja, milles nõudis võlgnevuse 47 700 krooni kohest tasumist ja hoiatas, et kohustuse mittetäitmisel on Kagu Invest AS sunnitud pöörduma kohtusse või müüma oma nõudeõiguse kolmandatele isikutele. Kostja nimetatud kirjale ei reageerinud. 12.12.2007. a loovutas Kagu Invest AS laenulepingust nr 136/2006 tulenevad rahalised nõuded Forum Inkasso OÜ’le ja informeeris kostjat 15.04.2008. a tähitud kirja saatmisega nõude loovutamise tagajärgedest ning paludes edaspidi kostjal täita oma kohustused Forum Inkasso OÜ’le. Pärast nõude loovutamist ei ole kostja hagejale ühtegi summat tasunud. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenusumma 30 000 krooni, intressi summas 2 700 krooni, viivis 4,50 % võlgnetavalt summalt kuus, s.o 12.01.2009. a seisuga 38 475 krooni, leppetrahv 15 000 krooni, samuti TsMS § 367 järgi viivis protsendina põhinõudelt kuni nõude täieliku tasumiseni. 13.10.2009. a avaldusega täiendas hageja oma nõuet, paludes mõista kostjalt välja tagastamata laenusumma 30 000 krooni, intressi summas 2 835 krooni, viivis summas 38 475 krooni ning viivis alates 13.01.2009. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni 0,15 % tagastamata laenusummalt päevas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

01.09.2009. a kinnitas Meelis Jõgi kohtumenetluse dokumentide kättesaamist. Kuigi kostja elab välismaal, lubas ta proovida teha kõik, et osaleda kohtuistungil. 20.10.2009. a toimunud kohtuistungile Meelis Jõgi ei ilmunud. Istungil avaldas hageja, et Meelis Jõgi on seadustega kursis olev isik, kes pidevalt lubas, et maksab ära oma võla. Laenuleping oli sõlmitud miinimumajaks ja mitte ühtegi tagasimakset pole tehtud. Kuna isik elab välismaal, siis taotles hageja sisulise otsuse tegemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust (tl 8-10). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenusumma 30 000 krooni tagastamise kohustus on kostjalt tulenevalt laenulepingu p-le 2.3. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 30 000 krooni.

VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguga on ettenähtud intressimäär 54 % aastas, s.o 4,5 % kuus. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja intress 2 835 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 1,5 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul ületab viivist põhinõuet. Hageja on põhjendanud nimetatud asjaolu selliselt, et kostja on 2007-2008. a hagejale aeg-ajalt helistanud ja lubanud tasuda võlgnevuse kokkuleppel ja tundnud huvi võla suuruse vastu ning talle on pakutud kompromissivõimalust, kuid kostja lubadused on jäänud paljasõnaliseks. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-128-07 väljendanud seisukohta, et kohus ei saa viivist vähendada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Kostja on oma kirjas kohtule väljendanud, et hageja poolt nõutav summa on liiga suur (tl 34). Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuid välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et põhinõuet ületav viivis on hea usu põhimõtte vastane. Samas tuleb viivise vähendamisel arvestada VÕS §-s 162 sätestatut. VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleval juhul on Meelis Jõgi laenusumma tagasimaksmisega viivitanud alates 10.09.2006. a ning hoolimata korduvatest meeldetuletustest on jätnud laenusumma täielikult tagasi maksmata. Kohtu arvates on Meelis Jõgi käitunud pahatahtlikult, jättes oma lepingujärgsed kohustused täitmata ega ole püüdnud jõuda võlausaldajaga kokkuleppele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud viivist vähendada ning kostjalt tuleb välja mõista viivis täies ulatuses, s.o 38 475 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud mõista kostjalt alates 13.01.2009. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 4,5 % tagastamata laenusummalt kuus ehk 0,15 % päevas. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma 30 000 krooni, intressi summas 2 835 krooni, viivis summas 38 475 krooni ning viivis alates 13.01.2009. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni 0,15 % tagastamata laenusummalt päevas.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Meelis Jõgi.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.