Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama avaldatud ebaõiged andmed ning palus kostjalt välja mõista ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud varaline kahju 100 000 krooni ja mittevaraline kahju õiglase hüvitisena. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli Eesti Televisiooni saates Pealtnägija 08.03.2006.a saatelõik, mis käsitles hageja ja kostja omavahelist tüli. Kostja avaldas saates hageja kohta järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: - küsimusele “Küla peal on neid naisi rohkem?“ vastas „Igas külas on.“; - hagejal on olnud 20 naist; - hageja on iga naisega kohut käinud, kellest pole jagu saanud; - hageja andis eksnaise kohtusse ja tahtis 10 tuhat krooni; - vaid selle eest, et hageja seal elas, pidi naine veel peale maksma. Hageja leidis, et eelnimetatud väited on ebaõiged ja tema au teotavad. Nimetatud väidete avaldamise tõttu on kahjustatud hageja hea nimi ja ta on saanud kahju. Kuna tegemist on au teotavate väidetega, siis soovib hageja, et kostja need ümber lükkaks ja esitaks Eesti Rahvusringhäälingule saates Pealtnägija avaldamiseks avalduse, milles tunnistab, et 08.03.2006.a Pealtnägijas avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele. Hageja leidis, et talle on tekitatud varalist kahju. Hageja töötab turu-uuringufirmas küsitlejana ning tema tööviljakus on langenud, sest on sunnitud vastama inimeste küsimustele saate kohta ja kulutama aega hageja esitatud andmete ümber lükkamisele. Seetõttu on tema sissetulek langenud ja tekkinud kahju 18 000 krooni. Hagejal oli 04.07.2008.a sõlmitud tööleping OÜga Txxxxxxxx müügiesindaja töö tegemiseks. Leping oli tähtajaline 3 aastaks, kuid tööandja lõpetas töölepingu ennetähtaegselt 14.07.2008.a usalduse kaotuse tõttu, kui sai teada kostja kohta avaldatud valeandmetest. Lepingu kohaselt oli hageja palgaks 7500 krooni, millise sissetuleku on hageja nüüd kaotanud. Kolmeaastase lepingu kaotusega kaotas hageja 286 043 krooni. Siiski soovib hageja varalise kahju hüvitamist vaid summas 100 000 krooni, ülejäänust loobub. Hageja leidis, et on saanud ka mittevaralist kahju, kuna langenud on tema elukvaliteet ja tal on stress. Hagejale on põhjustatud olulisi ebamugavusi elukorralduses ja suhetes teiste isikutega. Hagejal on peavalud ja meeleolu langus. Hageja palus õiglase hüvitise määrata kohtul. Hagi täienduses märkis hageja, et temale ei antud võimalust enne saate eetrisse minekut seda korrigeerida. Tööviljakuse langus on tingitud vaid vajadusest saates olnut selgitada ja maakohtades on inimesed avaldatud saatest väga teadlikud ja soovivad sellest rääkida. Samuti märkis hageja, et OÜ Txxxxxxxxxesindaja väitis talle töölepingut lõpetades, et just Pealtnägija saade oli töölepingu lõpetamise põhjuseks ja hageja oli seisukohal, et tal ei oleks lepingu lõpetamist vaidlustades olnud võimalusi vaidlust võita. Samuti oleks nimetatud vaidlus tekitanud talle lisakulutusi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teatas, et ei ole hageja kohta valeväiteid esitanud, mistõttu ei ole ka alust esitada mingit korrigeerivat avaldust. Saates Pealtnägija olid eetris järgmised hageja avaldused: hagejal on igas külas naine ning tal on olnud 20 naist. Muud hagis esitatud väidetavad kostja avaldused ei ole avalikus eetris olnud. Kostja palus salvestamise järel kõike salvestatut mitte eetrisse lasta ja tema soovi arvestati- umbed 2/3 salvestatud materjalist jäeti

avaldamata. On võimalik, et kostja on hagiavalduses esitatud avaldused teinud ja need on jäädvustatud nn. mustal salvestisel, kuid avalikult ei ole neid näidatud ning seetõttu ei ole hagejale saanud ka mingit kahju tekkida. Kostja märkis, et saategrupi kutsus kohale hageja, kes ise sõimas saates kostjat vargaks ja joodikuks. Kostja konkreetseid ettepanekuid avaldatava materjali osas enne saadet ei teinud. Kostja leidis, et ei ole hagejale mingil viisil kahju tekitanud, mistõttu on kahju hüvitamise nõue nii varalise kui mittevaralise kahju osas põhjendamatu. Hageja ei ole millegagi tõendanud oma elukvaliteedi langust ning ebamugavusi elukorralduses ja suhetes. Kostja leidis, et vaevalt on turu-uuringute küsitluskliendid kursis 2006.a märtsis eetris olnud saatega ja ilmselt levitab hageja ise saates olnud materjale. Seoses töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega TLS § 86 p 7 alusel ja seetõttu hageja võimaliku kahjuga, märkis kostja esindaja, et mingid väidetavad valeväited ei saa olla sellisel alusel töölepingu lõpetamise aluseks. TLS § 86 p 7 alusel töölepingu lõpetamine eeldab tööandjal varalise kahju tekkimist või vara ohtu seadmist ja on seotud tööalaste kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Hageja oleks pidanud töölepingu ennetähtaegse lõpetamise vaidlustama. Kostja leidis, et hageja väide töölepingu lõpetamisest ebaõigete andmete avaldamise tõttu televisioonis on alusetu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kohtule hagi, milles väitis, et seoses kostja poolt avalikult esitatud väidetega on rikutud on tema isikuõigusi ning talle on tekkinud kahju.

Kuna eelnimetatud võlaõigusseaduse sätetel on erinevad õiguslikud tagajärjed, siis tuleb tuvastada, kas kostja poolt saates avaldatu puhul on tegemist andmete või väärtushinnangute avaldamisega. Riigikohus on mitmes lahendis käsitlenud nende õigusterminite sisu ja tõendamise erinevusi: faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Riigikohus on 31.05.2006.a lahendis 3-2-1-161-05 leidnud ka, et au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erinevate kaitstud hüvede ja huvide kaalumisest. Kohus on ka lahendites 3-2-1-5-07 ja 3-2-1-63-02 märkinud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Kuna kostja on saates avaldanud hageja kohta konkreetseid väiteid, mille vastavust tegelikkusele on võimalik kontrollida ja tõendada, on käesoleval juhul tegemist andmete avaldamisega. Kohaldamisele tuleb lisaks VÕS § 1046 ka VÕS § 1047. VÕS § 1047 lg1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt tõendamiskoormise jagunemisele pidi kostja tõendama, et tema poolt avaldatud väited hageja nn naiste kohta on õiged ja tegelikkusele vastavad. Kostja vande all antud ütlustes selgitas, et tema arvamus hagejal 20 naise olemasolust on oletuslik. Nimelt märkis hageja nende tutvuse algul ise, et tal on olnud kõrgharidusega naisi vähemalt kahe käe sõrmede jagu, lisaks veel teised naised. Kostja suutis nimetada lisaks endale veel 5 hageja naist, kusjuures kostja täpsustas, et väljendiga „naine“ märgib ta hageja kallimaks olemist. Kohus märgib, et tegelikkusele mittevastav on ka kostja väide, et hagejal on igas külas naine (kallim). Ütluste andmisel suutis kostja nimetada hageja kallimaid (naisi) kahest lähedalasuvast külast ning teadis ka veel mõnd mujal elavat naist. Kohus märgib, et väljend „igas külas“ on ilmselgelt üle paisutatud, sest eeldaks, et hagejal oleks kallimaid sadades kui mitte tuhandetes. Samas võib tegu olla ka metafoorse väljendiga, mille kasutamine viitab lihtsalt paljususele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollinud, kas tema poolt avaldatu vastab tegelikkusele. Siiski tulenes kostja poolt antud ütlustest, et kostja ei ole esitanud valeandmeid tahtlikult vaid hooletuse tõttu. Hooletuse on tinginud hageja enda poolt kostjale antud teave oma vähemalt 10 naise kohta (v.t eelpool kostja ütlusi) ning tema käitumine, sest nii saates avaldatu kui kostja ütluste kohaselt oli hagejal tõepoolest naine (kallim) ka naaberkülas ning ühel ajal mitmeid suhteid. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kolmandas osas märgitakse VÕS § 1047 kommetaaris 3.3 (lk 666), et avaldatud andmete kontrollikohustuse ulatus ja intensiivsus andmete avaldaja poolt sõltub nii andmete avaldaja isikust kui ka võimalikust kannatanu huvide kahjustamise raskusest, mis kaasnes andmete ebaõigsusega- mida negatiivsemat hinnangut avaldatud andmed endas kannavad ja mida suuremale arvule isikutele need kättesaadavaks tehakse, seda põhjalikumalt tuleb kontrollida avaldatavate andmete sisu (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne; Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi/ Kirjastus Juura, Tallinn 2009). Siinjuures märgib kohus, et kostja poolt esitatud väiteid tuleb käsitleda kindlas kontekstis, milleks oli hageja sissetung koos saategrupiga kostja valdusesse ning kostja arvates talle

ebaõiglaselt esitatud nõuded. Kostja poolt väidetu esitati vastusena saatejuhi küsimustele või kommentaarina: - väide, et hagejal on igas külas naine, on kokkuvõttev selgitus saatejuhi küsimusele selle kohta, kas Exxx Sxxxxxxxx on rohkem naisi. - väide, et hagejal on olnud 20 naist, on kostja kommentaar saatejuhi ja hageja vestlusele armastuse olemuse teemal, kus saatejuhi küsimusele, kas hagejal on olnud ka armastust kostja vastu, küsis hageja omakorda saatejuhilt: “Mis on armastus?“. Kostja kommenteeris vestlust väitega, et kuna hagejal on olnud 20 naist, siis ta ilmselt ei teagi, mis armastus on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja (kannatanu) huvid ei saanud väitega, et ta on naiste seas populaarne, olla kahjustatud ülemäära. Kostja oli hageja endine elukaaslane, kes oma väidetes tugines ka hagejalt saadud informatsioonile. Kohus leiab, et seetõttu on ka kostjal lasuv väidete kontrollikohustus hindamise kriteerium madalam tavapärasest. Nagu kohus eelpool märkis, leiab kohus, et tegemist oli kostja hooletusega (VÕS § 104 lg 3). Kõike eeltoodut arvestades on kostja siiski esitanud avalikkusele väiteid, mis ei vasta tegelikkusele ning avaldatu tuleb ümber lükata ja hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada tulenevalt VÕS § 1047 lg 4. Hageja palus kohustada kostjat pöörduma avaldusega Eesti Rahvusringhäälingu poole. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avalduse teksti on võimalik avaldada vaid väidete osas, mille avaldamine 08.03.2006.a Pealtnägijas aset leidis.

- Hageja sõlmis 04.07.2008.a OÜ-ga Txxxxxxxx töölepingu tähtajaga 07.07.2011 (t lk 8-9), mille alusel asus tööle müügiesindajana kuupalgaga 7500 krooni kuus. Vastavalt töölepingu p 19 on tööleping hagejaga lõpetatud 14.07.2008.a TLS § 86 p 7 alusel. Töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 7 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Vastavalt TLS § 104 lg 2 võib töölepingu lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohtu lahendis 3-2-1-46-03 on kohus leidnud, et tööandja võib töölepingu TLS § 104 lg 2 p 3 alusel lõpetada siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Töölepingusse ei ole märgitud, milline TLS § 104 lg 2 märgitud põhjustest on konkreetselt töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja esitas kohtule OÜ Txxxxxxxx juhatus liikme Txxxx Mxxx allkirjaga selgituse (t lk 51), milles oli töölepingu lõpetamise põhjuseks firmale tulnud negatiivne tagasiside klientidelt. Kliendid keeldusid Exxx Sxxxxxxxxx lepingute sõlmimisest viitega, et ta ei ole pärast saates Pealtnägija tema kohta avaldatut usaldusväärne ja tõsiselt võetav lepingupartner. Äriühingu juhatuse liige ei ole täpsustanud, milline konkreetne saates avaldatud teave tekitas klientide usalduse kaotuse. Teates ei ole märgitud, et kliendid oleks kaevanud hagejal mitmete naiste olemasolu või näiteks tema liiderlikkuse üle. Äriregistri kande kohaselt on OÜ Txxxxxxxx tegevusalad seotud metsamaterjali üles töötamise ja küttepuude tootmisega. Nimetatud tegevusaladel ei oma tähtsust ka müügiesindaja eraeluline truudus ning usaldamatuse tema suhtes tingisid ilmselgelt muud saates kajastatud asjaolud. Kohus leiab seega, et ei ole tõendatud, et kliendid kaotasid hageja vastu usalduse just nende väidete tõttu, mida esitas saates tema kohta kostja. Kuna töölepingu ennetähtaegse lõpetamise ja kostja poolt saates avaldatu vahel puudub põhjuslik seos, siis ei ole töölepingu lõpetamisega hagejal tekkinud võimalik kahju kostja poolt põhjustatud. Vastavalt VÕS §127 lg 4 sätestab nimelt, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei võib olla pärast telesaadet mõjutatud, kuid seda, et mõjutused oleks põhjustatud vaid kostja poolt avaldatud valeandmetest, ei ole võimalik tuvastada. Tunnistaja ütluste kohaselt on hageja muutunud kurvameelsemaks ja ta tarvitab xxxxxxxxxxxxxxx, kuid kas nimetatud nähud on põhjuslikus seoses kostja poolt avaldatuga, ei ole tõendatud. Nagu eelpool märgitud, vastutab kahju tekitaja vaid sel juhul, kui tema teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kohus märgib, et saatelõigu alusel ei ole võimalik eristada, milline tegevus (nii hageja enda kui kostja oma) milliseid tagajärgi hiljem on põhjustanud. Kohus, vaadanud asitõendiks olevat salvestist, märgib, et hageja enda käitumine saatelõigus oli väga agressiivne ja ebaviisakas, mistõttu võib inimestel olla huvi selle vastu, milline inimene ta tavaelus on. Tuttavate huvi on tunnistaja ütluste kohaselt ka kaasatundev- küsitakse, et kuidas viljavaidlus läheb, tunti kaasa vale naise valiku pärast jne. Hageja on ise tunnistanud, et saatemeekonna kutsus kohale temaseega pidi ta arvestama ka saate näitamisega kaasneva kõrgendatud tähelepanuga, sh. vajadusega anda lisaselgitusi ja suhelda inimestega antud teemal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõuded varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et hagejale sai tema poolt väidetud viisil kahju tekkida vaid avalikus eetris olnud kostja väidetega. Hageja palus 20.05.2009 muuta hagi alust ja arvestada ka nn mustal materjalile salvestatud kostja väiteid, kuid kohus ei rahuldanud hagi aluse muutmise taotlust. Kohtukulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 7250 krooni. Kohus rahuldas ainult nõude, millelt oli tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohtule teadaolevalt kasutas kostja esindaja teenuseid ja hageja mitte. Seega on kostjal kulud õigusabile, mille täpset suurust kohus otsuse tegemisel ei tea. Eeltoodust arvesse võttes leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.