Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-94-09 Tartu, 15. oktoober 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Lea Laarmaa E. E avaldus J.S. Glt M.S. E suhtes vanema õiguste äravõtmiseks või J.S. G ja M.S. E suhtlemise korra määramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-23300 E. E määruskaebus Avaldaja E. E (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik J.S. G (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Puudutatud isik M.S. E (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Eestkosteasutus Tallinna Kesklinna Valitsus 21. september 2009. a
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-23300 ja teha uus määrus, millega rahuldada J.S. G esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.
2.Lubada M.S. E lahkuda Eesti Vabariigist üksnes tema mõlema seadusliku esindaja, s.o E. E ja J.S. G nõusolekul.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Tagastada E. E määruskaebuselt 13. aprillil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
5.Tagastada E. E 11. septembril 2009 saadetud kiri ja lisa (3 lehel).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E. E (avaldaja) esitas 20. juunil 2007 Harju Maakohtule avalduse J.S. G (puudutatud isik) menetlusosaliste ühise tütre M.S. E suhtes vanema õiguste äravõtmiseks, sest puudutatud isiku käitumine kahjustab nii avaldajat kui ka last. Menetluse kestel esitas avaldaja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus ei rahulda avaldust vanema õiguste äravõtmiseks, ja palus määrata kindlaks puudutatud isiku suhtlemiskorra lapsega.
2.Puudutatud isik vaidles vanema õiguste äravõtmisele vastu ja palus samuti määrata kindlaks lapsega suhtlemise korra.
3.Lapse esindaja ja eestkosteasutuse esindaja leidsid, et vanema õiguste äravõtmine J.S. G ei ole põhjendatud.
4.Harju Maakohus keelas esialgse õiguskaitse korras 28. juuni 2007. a määrusega läheneda puudutatud isikul avaldajale äratundmiskauguseni, s.o lähemale kui 100 m ja määras, et kohtumenetluse ajal võib puudutatud isik suhelda lapsega sotsiaaltöötaja vahendusel.
5.Harju Maakohus jättis 21. detsembri 2007. a määrusega avalduse puudutatud isikult vanema õiguste äravõtmiseks rahuldamata ja määras kindlaks puudutatud isiku ja lapse suhtlemise korra.
Maakohtu määruse kohaselt sai puudutatud isik võimaluse kohtuda lapsega üle nädala esmaspäeviti kell 16.00-18.00 sotsiaalhoolekande töötaja juuresolekul Tallinna Perekeskuse ruumides.
6.Nii avaldaja kui ka puudutatud isik esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik esitas apellatsioonimenetluse ajal, s.o 7. aprillil 2009 avalduse, milles palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata avaldajal lapsega Eesti Vabariigist ilma puudutatud isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta lahkuda. Puudutatud isikule teadaolevalt soovib avaldaja lapsega Eestist lahkuda, et puudutatud isik ei saaks lapsega suhelda. Avaldaja selline tegevus rikuks puudutatud isiku ja lapse õigust suhelda ning muudaks võimatuks või vähemalt raskendaks oluliselt käesolevas tsiviilasjas tehtava määruse täitmist. Arvestades asjaolu, et avaldaja ei soovi üldse, et laps ja puudutatud isik kohtuksid, võib avaldaja Eestist lahkumise korral osutuda keeruliseks ka lapse elukoha tuvastamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Ringkonnakohus rahuldas 8. aprilli 2009. a määrusega puudutatud isiku avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja keelas avaldajal koos lapsega Eesti Vabariigist puudutatud isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta lahkuda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 551 lg 1, § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 3 alusel põhjendatud. Kui laps asub elama välisriiki, ei ole lapse ja temaga koos mitteelava vanema suhtlemine võimalik samadel tingimustel, kui saaks toimuda suhtlemine samas riigis elava lapse ja vanema vahel. Hagi tagamata jätmine raskendab tehtava võimaliku kohtumääruse täitmist või teeb selle võimatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt piiras ringkonnakohus esialgset õiguskaitset kohaldades põhjendamatult avaldaja isikuõigusi. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui kohaldas esialgset õiguskaitset avaldajat ja eestkosteasutusi ära kuulamata. TsMS § 545 järgi tuleb enne lähenemiskeelu vm isikuõiguste kaitse kohaldamist kuulata ära mh isik, kelle suhtes abinõu kohaldatakse. Ringkonnakohus pidi asjas avalikku huvi arvestades välja selgitama kõigi menetluses osalevate isikute seisukohad ja veenduma, et puudutatud isiku väited on põhistatud ja tõendatud, kuid rahuldas taotluse puudutatud isiku paljasõnaliste põhistamata väidete alusel. Seda tehes piiras ringkonnakohus põhjendamatult avaldaja isikuõigusi. Avaldaja ei ole kunagi kavatsenud Eestist lahkuda.
11.septembril 2009 edastas avaldaja Riigikohtule tõendina puudutatud isiku e-kirja kolmandale isikule, millele olid manusena lisatud fotod menetlusosaliste lapsest.
9.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt ei piira ringkonnakohtu määrus avaldaja õigusi, sest tal on endiselt võimalik vabalt liikuda ja reisida, kuhu ta soovib. Üksnes juhul, kui avaldaja soovib minna välisriiki koos lapsega, on tal kohustus informeerida sellest enne lapse teist seaduslikku esindajat, s.o puudutatud isikut ja küsida
viimaselt kirjalik nõusolek. Ringkonnakohus ei pidanud avaldajat ega eestkosteasutust ära kuulama, sest TsMS § 545 ei ole praeguses asjas kohaldatav, kuna ringkonnakohus ei kohaldanud lähenemiskeeldu ega muud isikuõiguse kaitse abinõu. Esialgne õiguskaitse tuleb otsustada kiiresti, mistõttu menetlusosalistelt seisukohtade küsimine oleks vastuolus esialgse õiguskaitse eesmärgiga. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks hagita perekonnaasjades on hoida ära võimalik kahju tekkimine lapsele või vanemale. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduses esile toodud asjaolude realiseerumine, praegusel juhul lapse riigist lahkumine, tooks kaasa olukorra, kus võimaliku kohtulahendi täitmine on raskendatud või võimatu ja/või lapse või vanema õiguste rikkumise menetluse ajal, lasub kohtul kohustus esialgset õiguskaitset kohaldada. Avalduse rahuldamata jätmine raskendab või teeb võimatuks lapsega suhtlemist kindlaks määrava kohtumääruse täitmise.
10.Eestkosteasutus arvas, et esialgset õiguskaitset ei ole vaja kohaldada, kui avaldaja võimaldab lapsel puudutatud isikuga kohtuda ja suhelda.
11.Lapse esindaja toetas määruskaebust. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi. Iseenesest on õige ringkonnakohtu järeldus, et lapse välismaale elama viimine takistab lahuselava vanema suhtlemist lapsega, kuid lapse välismaale viimise keelamine ilma puudutatud isiku nõusolekuta piirab ebamõistlikult lapse õigusi ja huvi veeta välismaal puhkust. Põhjendatud on keelata viia last Eesti Vabariigist välja kauemaks kui kolmeks nädalaks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada. Kuna menetlusõiguse normi rikkumise saab Riigikohus kõrvaldada, tuleb asjas teha TsMS § 701 lg 3 alusel uus määrus.
13.Avaldaja arvates piiras ringkonnakohus põhjendamatult avaldaja isikuõigusi, kui kohaldas esialgset õiguskaitset viisil, mis keelas avaldajal lapsega Eesti Vabariigist puudutatud isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta lahkuda. Kolleegiumi arvates on määruskaebuse väide osaliselt põhjendatud, sest ringkonnakohtu määruse resolutsiooni sõnastusest saab järeldada, et osaliselt on piiratud ka avaldaja liikumisvabadus, s.o koos lapsega liikumine. Teisalt ei taga ringkonnakohtu määruse resolutsioon lapse huvide igakülgset kaitset, sest võimaldab lapsel lahkuda kohtumenetluse ajal välisriiki koos kolmanda isikuga. Kolleegiumi arvates ei ole esialgne õiguskaitse sellisel kujul piisavalt efektiivne ei lapse ega tema vanemate õiguste ja huvide kaitseks.
14.Ringkonnakohus juhindus esialgse õiguskaitse määramisel puudutatud isiku taotluse sõnastusest ja leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on TsMS § 551 lg 1, § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 3 alusel põhjendatud. Kolleegiumi arvates tugines ringkonnakohus esialgset õiguskaitset kohaldades osaliselt väärale menetlusnormile. Õige on see, et hagita perekonnaasjas saab kohus TsMS § 551 lg 1 järgi kohaldada avalduse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitsena hagi tagamise abinõusid. Õige on ka esialgse õiguskaitse
kohaldamisel lähtuda TsMS § 377 lg-st 1, mille järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ekslik on aga pidada lahkumise keeldu tehingute ja toimingute tegemise keeluks TsMS § 378 lg 1 mõttes. Kolleegiumi arvates ei ole vaidluses lapse üle vajalik keelata vanemal lapsega Eesti Vabariigist lahkuda, vaid oluline on see, et kohtumenetluse ajal ei viidaks last omavoliliselt välisriiki, mis raskendab lapse ja lahus elava vanema õiguste teostamist. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt on ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Samuti on lapsest lahus elaval vanemal perekonnaseaduse (PKS) § 52 lg 1 järgi õigus lapsega suhelda. Ühtlasi raskendab lapse välisriiki viimine lapse üle peetava vaidluse kohtulahendi täitmist ja võib muuta selle võimatuks. Seetõttu peab kolleegiumi arvates olema vanemal vähemalt kohtumenetluse ajal võimalus ennetada lapse välisriiki viimist, et säästa last ühest riigist teise viimise ning teisest riigist tagasi toomise eest Haagi 25. oktoobri 1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel.
15.Kolleegiumi arvates saab kohus lapse välisriiki omavolilise viimise takistamiseks reguleerida hagita perekonnaasjas esialgse õiguskaitse korras vanema õigusi ühise lapse suhtes TsMS § 378 lg 3 p 1 mõttes. PKS § 50 lg-tes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse seadusliku esindajana lapse õigusi ja huve. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures (vt Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 21). Siiski ei saa PKS §-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest hoolimata tagada lahus elavale vanemale samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 32). Kolleegiumi arvates on eeltoodu kohaselt lapse mõlemad vanemad ka vanemate lahuselu korral lapse seaduslikuks esindajaks ja neil mõlemal on õigus otsustada last puudutavate oluliste küsimuste üle, sh anda nõusolek lapse välisriiki viimiseks. Sellest tulenevalt on ka lahus elaval vanemal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras määrata TsMS § 551 lg 1, § 377 lg 1 ja § 378 lg 3 p 1 alusel oma õigusi lapse suhtes, sh lubada lapsel lahkuda välisriiki üksnes siis, kui lahus elav vanem on sellega nõus.
16.Praeguses asjas ei soovinud puudutatud isik keelata lapsel igal juhul Eesti Vabariigist lahkuda, vaid soovis üksnes tagada, et last ei viida kohtumenetluse ajal välisriiki ilma tema teadmata ja nõusolekuta. Seega soovis puudutatud isik, et kohus tagaks talle kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras õiguse teostada vanema õigusi ja last esindada lapse välisriiki viimise otsustamisel. Kui vanem esitab ülal nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab kohus selle lahendamisel arvestama mh TsMS § 551 lg-s 2 ja § 384 lg-s 4 sätestatuga. Kohus peab enne alaealist
puudutava esialgse õiguskaitse kohaldamist küsima TsMS § 551 lg 2 järgi tema elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks alaealise huvisid. Kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel. Lisaks tuleb TsMS § 384 lg 4 järgi enne esialgse õiguskaitse korras vanema õiguste kindlaksmääramist ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla- või linnavalitsus. Kui see ei ole võimalik asja kiireloomulisuse tõttu, tuleb nad ära kuulata esimesel võimalusel pärast seda. Avaldaja arusaam, et kohus pidi enne esialgse õiguskaitse kohaldamist kuulama tingimata ära ka tema, on ekslik. TsMS § 384 lg 1 järgi ei teatata hagi tagamise, sh esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse läbivaatamisest teistele menetlusosalistele, kuid kohus võib teise menetlusosalise enne ära kuulata, kui see on mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Seega on kohtu otsustada, kas ta peab vajalikuks teisi menetlusosalisi peale valla- või linnavalitsuse ning asjast puudutatud vähemalt kümneaastase lapse ära kuulata. Kui kohus seda vajalikuks ei pea, ei tule muid menetlusosalisi ära kuulata. Avaldaja viide TsMS §-le 545 ei ole asjakohane, sest praeguses asjas ei ole esitatud avaldust isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamiseks TsMS § 545 ja võlaõigusseaduse § 1055 alusel.
17.Ülaltoodu kohaselt saab kohus praeguses asjas kohaldada esialgse õiguskaitse abinõuna lapse huvide kaitseks vanema õiguste kindlaksmääramist lapse suhtes ning teha seda viisil, mis tagab, et last ei viida ilma lahus elava vanema nõusolekuta kohtumenetluse ajal välisriiki.
18.Kolleegium juhib tähelepanu kohtu aktiivsele rollile hagita perekonnaasjade menetlemisel. Hagita asjas selgitab kohus TsMS § 5 lg 3 järgi ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita asja võib kohus TsMS § 476 lg 1 järgi algatada ka omal algatusel. Lisaks saab kohus hagita perekonnaasjas TsMS § 551 lg 1 järgi kohaldada omal algatusel ka esialgse õiguskaitsena hagi tagamise abinõusid. Samuti võib kohus TsMS § 384 lg 5 järgi lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel vaidlusalust õigussuhet reguleerida omal algatusel. Seega peab kohus olema hagita perekonnaasja lahendamisel ka ise aktiivne ning vajadusel kohaldama kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset omal algatusel. Eeltoodu kohaselt saab kolleegium lapse huvide kaitseks teha asjas ise uue otsuse esialgse õiguskaitse tagamiseks. Kolleegium leiab, et lapse huvide tagamiseks on lapsest lahus elava vanema kahtluse korral, et laps võib lahkuda välisriiki, põhjendatud nõuda esialgse õiguskaitse korras lapse välisriiki viimise piiramist. Selleks tuleb lubada menetlusosaliste ühisel lapsel lahkuda Eesti Vabariigist üksnes tema mõlema seadusliku esindaja, s.o avaldaja ja puudutatud isiku nõusolekul. Kuna praeguses asjas on laps noorem kui kümneaastane, ei tule tema arvamust enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ära kuulata. Eestkosteasutus on avaldanud Riigikohtule oma seisukoha. Seega ei esine menetluslikke takistusi uue määruse tegemiseks.
19.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldajale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Praeguses asjas on avaldaja eest kautsjoni tasunud kolmas isik Krista E. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtivas TsMS § 149 lg-s 8 on sätestatud, et kautsjon tagastatakse
avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb avaldajal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastada.
20.Avaldajale tuleb tagastada Riigikohtule tõendina esitatud dokument, sest TsMS § 695 ja § 688 lg 5 järgi Riigikohus tõendeid ei uuri, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Praeguses asjas leidis avaldaja, et ringkonnakohus jättis avaldaja ja eestkosteasutuse ära kuulamata ega põhjendanud otsust. Neid asjaolusid ega muid menetlusõiguse normi rikkumisi esitatud dokument ei tõenda. Seetõttu keeldub Riigikohus tõendi vastuvõtmisest ja tagastab selle avaldajale. Henn Jõks, Jaak Luik, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.