2-09-28960
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
09. oktoober 2009.a. Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-28960
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus H.V.’i pankroti välja kuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): H.V., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Raul Oberg; Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, pankotihalduri tunnistus nr. 36, OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai tn 10, Pärnu.
Kohtuistungi toimumise aeg
30.09.2009.a, avalik kohtuistung
Juhindudes PankrS § 1 lg.1,2,3, § 27 lg.5, § 29 lg.1, § 130 lg.4, § 158 lg.4, Justiitsministri 28.12.2003.a. määrus nr. 71 § 2 lg.8, TsMS § 661 lg.1,2.
Lõpetada H.V.’i, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Andrus Õnnik füüsilisest isikus võlgniku H.V.’i ajutise pankrotihalduri kohustustest. Avaldada teade H.V.’i pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulude jaotus Jätta menetluskulud H.V.’i kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt H.V.’i ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik’u kasuks ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 6000.00 (kuus tuhat) krooni, s.h. seaduses ettenähtud maksud (v.a. sotsiaalmaks), (Andrus Õnniku arveldusarve nr 10902008467005 SEB Pank). Määrus saata peale jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Kohtute
1 (4)
2-09-28960 Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt on H.V. pikemat aega olnud invaliidsuspensionär, kellel on tuvastatud töövõimekaotus 80 % ulatuses. Sellest tulenevalt on avaldaja ainukeseks sissetulekuks invaliidsuspension ja sotsiaaltoetused, mille suuruseks käesoleval ajal on kokku 3500 krooni. Muud vara avaldajale ei ole. Seoses eeltoodud asjaoludega, on avaldaja sunnitud ennast ise ülal pidama, kuna sissetulekust ei piisa normaalseks äraelamiseks ning võtnud kiirlaenusid erinevatelt laenuandjatelt, mida aga kahjuks ei suuda enam tagasi maksta. Samuti on avaldajal tekkinud võlgnevus mobiiltelefonioperaatorile ning määratud mitmeid rahatrahve politseiasutuse poolt, millistest viimaste suhtes on algatatud juba ka täitemenetlus. Võlgnevuste kogusummaks on avalduse esitamise seisuga umbes 50 000 krooni, mis aga suureneb pidevalt lisanduvate intresside ja viiviste näol. Ülaltoodud põhjusel leiab H.V., et ta on maksejõuetu, kuna ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning palub välja kuulutada enda pankrot. Avaldaja on avalduses kinnitanud, et tekkinud maksejõuetus ei ole ajutine. Menetluse käik Pärnu Maakohtu 03.07.2009.a. määrusega algatati avaldaja suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik. Ajutise pankrotihalduri poolt 01.09.2009.a kohtule esitatud aruande kohaselt on H.V.’il on teadaolevaid võlgu ja kohustusi kokku 64 978.29 krooni eest 10-le võlausaldajale (s.h. erinevad krediidiasutused, EMT AS). Varad võlgnikul teadaoleval puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksujõuetu kuna ei ole suuteline tasuma võlgnevusi võlausaldajatele. Võttes arvesse, et tervisliku seisundi tõttu on võlgniku võimalus tööle minna oluliselt raskendatud ning võlgnevus on pikemaajalise iseloomuga, on tegemist alalise maksejõuetusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta, kolmandate isikute valduses asuvat, tagasinõutavat vara ei ole. Ajutisele halduri hinnangul on H.V. maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik peab ise ennast ülal pidama ja tema ainuke sissetulekuallikas on invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus kokku 3605.- krooni. Rahaliste probleemide tekkimisel võttis ta erinevaid kiirlaene, mida ei suutnud tagasi maksta. Võlgnevusi suurendasid tasumata arved sideteenuste eest ning politseiasutuse poolt määratud rahatrahvid (avaliku korra rikkumine joobes olekus ning ja vales kohas sõidutee ületamine). Ajutise halduri arvamuse kohaselt on tegemist pankrotiseaduse mõistes maksejõuetuse tekkimisega muudel alustel ning võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ole ajutise halduri tööperioodil ilmnenud. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik H.V. on käesoleval ajal PankrS § 1 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Igakuine sissetulek on väiksem, kui ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär (4350.- krooni) ning sellest ei piisa võlgniku hädavajalike kulude tasumiseks. Kooskõlas PankrS § 2 sätetega rahuldatakse füüsilise isiku pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.
2 (4)
2-09-28960 Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduse mõttest tulenevalt on võimalik pankrotimenetluse raugemine ka füüsilise isiku suhtes (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-68-05), kuivõrd PankrS § 158 lg. 4 peamine eesmärk on vähendada selliste pankrotimenetluste arvu, mille jätkumisel ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada massikohustusi (PankrS § 148) ja pankrotimenetluse kulusid (PankrS § 150). See eesmärk on ühesugune nii juriidilisest isikust kui ka füüsilisest isikust pankrotivõlgniku korral. Füüsilise isiku pankrotistumise korral ei saa rääkida (majandus)tegevuse lõppemisest, kuid see ei tähenda seda, et puuduks alus pankrotimenetluse lõppemiseks raugemise tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks sissetulek, mida ta saaks näiteks töölepingu või mõnel muul alusel või muu tuluallikas ja millest jätkuks vähemalt massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Järeldust füüsilise isiku pankrotimenetluse lõppemise võimalikkuse kohta raugemise tõttu kinnitab halduri arvates ka pankrotiseaduse üldine normitehniline ülesehitus. Nimelt ei ole seadusandja erinevalt mitmest teisest pankrotiseaduse sättest (nt PankrS § 36 lg. 6, § 54 lg. 4, § 169 ) pidanud § 158 lg. 4 korral vajalikuks sätestada selget erinormi füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohta. Samuti näeb pankrotiseadus ette pankrotimenetluse võimalikult kiire läbiviimise põhimõtte (PankrS § 165). Ka PankrS § 158 lg. 1 kohustab haldurit kohtule viivitamata teatama, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. H.V. ́i pankrotimenetluses esitas pankrotiavalduse võlgnik. Pankrotimenetluses kasutab võlgnik esindajat riigi õigusabi korras, kuna pole ise võimeline tasuma esindaja kulusid. Võlgnik pole võimeline tasuma ka pankrotimenetluse kulusid. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada isikuid, kes oleks nõus tasuma kohtu deposiiti rahasumma, millega katta pankrotimenetluse kulud. Halduri arvates peaks kohus oma määrusega tegema PankS § 30 lg.1 nimetatud asjast huvitatud isikutele ettepaneku vajaliku summa mõistliku aja jooksul kohtu deposiiti maksmiseks ning avaldama nimetatud määruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma on ajutise halduri hinnangul vähemalt 30 000 krooni. Seetõttu ajutine haldur palub lõpetada H.V.’i pankrotimenetlus raugemisega pankrotti väljakuulutamata Pankrotiseaduse § 29 lg.1 alusel, kinnitada ajutise pankrotihalduri aruanne ning kulude ja töötasu aruanne summas 6000 krooni, mis maksta välja riigi eelarvelistest vahenditest ning vabastada ajutine haldur ametist. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande ja taotluste juurde. Võlgniku esindaja selgitas istungil, et võlgnik viibib teist nädalat psühhiaatriakliinikus, ajutise halduri aruandega on tutvunud ja nõustub pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. Kohtu seisukoht Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud andmete kohaselt H.V. on 80 % töövõimetuspensionär, kes ei tööta ja kelle ainsaks kindlaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus summas 3605 krooni kuus. Võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad. Võlausaldajatel on nõudeid H.V. vastu vähemalt 64 978.29 krooni ulatuses. PankrS § 1 lg. 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS § 2). Kuivõrd võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole füüsilisest isikust võlgniku tervislikust ja majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks.
3 (4)
2-09-28960 Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmete kohaselt ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses. PankrS § 29 lg.1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 30 kohaselt ei lõpeta kohus pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus on teinud järelpärimised H.V.’i pankrotimenetluses kõikidele võlausaldajatele, kuid ükski võlausaldajatest ei ole avaldanud soovi PankrS § 30 lg. 1 alusel maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratav summa, et pankrotimenetluse läbiviimine oleks võimalik. Samuti H.V.`il puuduvad endal rahalised vahendid tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalik summa. H.V.`i sissetulekuks on pension 2765 krooni + sotsiaaltoetus 840 krooni kuus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad reaalsed võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pankrotikuritegu või muud majanduskuritegu ajutise halduri hinnangul ei ole tuvastatud. Pankrotimenetluse kulude jagamine Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg. 8 kohaselt (alates 30.03.2009.a kehtivas redaktsioonis) võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks ja ajutise halduri kulude hüvitamiseks kokku 6000 krooni, mille kohus rahuldab kooskõlas Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr. 71 § 2 lg. 8 sätestatuga. Seega kohus mõistab ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Muud menetluskulud (riigilõiv) jäävad avaldaja kanda. Riigi õigusabi kulud lahendab kohus eraldi määrusega.
Ivika Sillaots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.