Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-81-09 Tartu, 29. september 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa J. A. R avaldus ülalpidamiskohustust puudutava Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-11417 C. P. R määruskaebus Avaldaja J. A. R (sünd xx.xx.xxxx. a) Puudutatud isik C. P. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp 31. august 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-11417 ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada C. P. R määruskaebuselt 4. märtsil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. A. R esitas Justiitsministeeriumi vahendusel Harju Maakohtule 28. märtsil 2008 avalduse, milles palus tunnustada kohtuasjas nr SN04D00031 tehtud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi Ühendkuningriik) Swindoni maakonna kohtu (The Swindon County Court) 14. märtsi 2006. a lahendit (Consent Financial Order) ja tunnistada see täidetavaks ülalpidamiskohustusi käsitlevate lahendite tunnustamise ja täitmise 2. oktoobri 1973. a Haagi konventsiooni (edaspidi Haagi 1973. a konventsioon) alusel. Ühendkuningriigi 14. märtsi 2006. a kohtulahend kinnitas avaldaja ja puudutatud isiku kokkulepet abielu lõppemisest tulenevate abikaasade varaliste õiguste ja kohustuste ning ühiste laste ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Kohtulahendi p-des 4-6 leppisid menetlusosalised ülalpidamiskohustuse kohta kokku alljärgnevas:
4.Kostja maksab hagejale perioodiliste maksetena 500 Suurbritannia naelsterlingit kalendrikuus, mis tasutakse iga kuu ettemaksuna 1. aprillist 2006 kuni hageja surmani, taasabiellumiseni, püsiva kooseluni vähemalt kuus kuud või kuni uue kohtulahendini.
5.Kostja maksab perekonna lastele K. T. R, sündinud x. xxxxxxxxx xxxx, ja C. T. R, sündinud x. xxxxxxxxx xxxx, kummalegi 500 Suurbritannia naelsterlingit kuus 1. aprillist 2006 kuni laste 18aastaseks saamiseni või täisajaga õppes esimese kraadi saamiseni vastavalt sellele, kumb asjaolu saabub hiljem, või kuni uue kohtulahendini.
6.P-des 4 ja 5 viidatud summad on seotud jaehinnaindeksiga ja summasid suurendatakse indeksi alusel iga aasta 1. aprillil.
Puudutatud isik ei ole 1. aprillist 2006 avaldajale ega menetlusosaliste ühiste laste ülalpidamiseks midagi maksnud.
2.Harju Maakohus võttis 30. juuni 2008. a määrusega avalduse menetlusse ja rahuldas selle. Maakohus tunnustas Ühendkuningriigi kohtulahendit ülalpidamiskohustuse osas ja tunnistas lahendi nimetatud osas Eesti Vabariigis täidetavaks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja asi allub TsMS § 619 lg 1 ja § 121 ning Euroopa Liidu Nõukogu kohtualluvuse ja kohtulahendite täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 22. detsembri 2000. a määruse 44/2001/EÜ (Brüsseli I määrus) art 39 lg 2 järgi Eesti kohtule. Kuna Ühendkuningriigi kohus andis välja kinnituse, et lahend on Ühendkuningriigis täitmisele pööratav ja seda ei saa enam tavapärases korras edasi kaevata, ning Brüsseli I määruse art-s 53 sätestatud vorminõuded on täidetud, tuleb Ühendkuningriigi kohtulahendit Eesti Vabariigis tunnustada ja tunnistada see täidetavaks. TsMS § 623 lg 5 järgi peab täidetav rahasumma olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Seetõttu tuleb avaldaja kasuks välja mõistetud elatis arvutada TsMS § 124 lg 1 järgi avalduse esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi ümber Eesti kroonidesse. Puudutatud isik peab nii avaldaja kui ka kummagi lapse jaoks maksma igaühele 9894 krooni 25 senti kuus. TsMS § 172 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Kuna avaldaja ei tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 500 krooni, tuleb ka see puudutatud isikult Eesti Vabariigi kasuks sisse nõuda.
3.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu üheselt, kas Ühendkuningriigi kohtulahend on Ühendkuningriigis täidetav tervikuna või üksnes ülalpidamiskohustuse osas. Kuna lahendis nimetatud menetlusosaliste kohustused on vastastikused ning avaldaja ei ole tänaseni täitnud lahendi p-s 2 nimetatud äriühingu osaluse üleandmise kohustust, ei ole Ühendkuningriigi õiguse järgi sissenõutavaks muutunud ka ülalpidamiskohustused lahendi p-des 4-6. Maakohtu määrus laiendab oluliselt Ühendkuningriigi lahendi täidetavuse ajalist ulatust ja võimaldab täita seda ka nende võlgnevuste osas, mida Ühendkuningriigis enam täita ei saa, sest seal kehtiv Matrimonial Causes Act (abieluseadus) näeb ette, et täitmisele ei saa pöörata võlgnevusi, mis on sissenõutavaks muutunud enam kui 12 kuud enne võlgnevuste täitmisele pööramist. Maakohus ei järginud menetluses TsMS 62. peatükis sätestatud norme, ei nõudnud välja TsMS § 622 lg-s 1 loetletud dokumente, mis tuleb avaldusele lisada, ega järginud TsMS § 623 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Puudutatud isik sai avaldusest teada alles kohtumääruse kättesaamisel, mistõttu ei olnud tal võimalik selgitada kohtule asjaolusid, mis on asja õigeks lahendamiseks vajalikud. Koos määruskaebusega esitas puudutatud isik ka menetluse peatamise taotluse, kuna vahepeal oli ta esitanud Ühendkuningriigi kohtule avalduse praeguses asjas olevate maksete ja võlgnevuse vähendamiseks, ning menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei ole õige teha enne uue lahendi
jõustumist Eestis määrust eelmise lahendi tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta.
4.Harju Maakohus jättis 29. detsembri 2008. a määrusega menetluse peatamise taotluse ja määruskaebuse rahuldamata ning saatis määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluse peatamise taotlus jätta TsMS § 356 lg 1 ja Brüsseli I määruse art 37 lg 2 alusel rahuldamata, sest puudutatud isik on küll esitanud Ühendkuningriigi kohtule taotluse menetluse jätkamiseks perioodiliste maksete osas, kuid asjast ei nähtu, et juba tehtud kohtulahendi täitmine oleks lahendi teinud riigis edasikaebamise tõttu peatatud. Ka muul alusel ei ole asjas menetluse peatamine põhjendatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 4. veebruari 2009. a määrusega määruskaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus määruse muutmata, kordamata maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei rikkunud maakohus asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Maakohus ei pidanudki asja menetlemisel juhinduma TsMS §-dest 622 ega 623, kuna nendes ei sätestata Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist. Maakohus tugines õigesti TsMS §-le 619 ja Brüsseli I määrusele ning leidis õigesti, et Brüsseli I määruse art 53 lg 1 ja art 41 kohaselt ei pidanudki maakohus võimaldama võlgnikul vastuväiteid esitada. Puudus vajadus art-tes 34 ja 35 sätestatud eeldusi kontrollida. Maakohtul ei olnud alust menetluse peatamiseks määruskaebuses esitatud asjaoludel. Brüsseli I määruse art 37 lg 2 järgi võib kohtulahendi tunnustamise menetluse peatada, kui kohtulahendi täitmine on lahendi teinud riigis edasikaebamise tõttu peatatud. Kuna puudutatud isik ei esitanud maakohtule Ühendkuningriigi kohtu lahendit menetluse peatamise kohta, puudus alus menetluse peatamiseks. Ühendkuningriigi lahendist ei nähtu, et ülalpidamiskohustuse täitmine oleks seatud sõltuvusse kokkuleppe p-dest 1 ja 2, milles on määratud kindlaks poolte abielusuhetest tulenevad varalised õigused. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse tervikuna ja ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti tema määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asusid kohtud põhjendamatult seisukohale, et Ühendkuningriigi kohtulahend on ülalpidamiskohustuse osas täidetav. Kohtud jätsid arvestamata asjaolu, et Ühendkuningriigi kohtulahendis sisalduvad kohustused on vastastikused. Kuna avaldaja ei ole täitnud p-s 2 nimetatud äriühingu osaluse üleandmise kohustust, ei ole kohtulahend täidetav ka p-des 4-6 märgitud ülalpidamiskohustuste osas. Ühendkuningriigi kohtuametniku kinnitusest ei nähtu, kas
lahend on täidetav tervikuna või osaliselt. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta ega võtnud seisukohta puudutatud isiku väite kohta, et Ühendkuningriigis ei ole seal kehtiva abieluseaduse § 32 järgi võimalik kohtulahendit enam elatise osas täielikult täitmisele pöörata. Ringkonnakohus leidis vääralt, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus oleks pidanud menetluses juhinduma TsMS 62. ptk-s sätestatud normidest. Brüsseli I määruse art 40 lg 1 järgi toimub taotluse esitamise menetlus selle liikmesriigi õiguse järgi, kus kohtulahendi täitmist taotletakse. Seega tuli kohtule kohtulahendi tunnustamiseks esitada TsMS § 622 lg-s 1 loetletud dokumendid ja maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 623 lg-te 2 ja 3 järgi tuli avaldus puudutatud isikule kätte toimetada ning anda talle võimalus vastata. Ringkonnakohus jättis lahendamata puudutatud isiku esitatud menetluse peatamise taotluse. Puudutatud isik tõendas, et esitas Ühendkuningriigi kohtule taotluse menetluse jätkamiseks samas asjas, milles täitmisele pööratav lahend tehti.
7.Puudutatud isik esitas ka Riigikohtule taotluse, milles palus Ühendkuningriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluse Brüsseli I määruse art 37 lg 2 ja TsMS § 355 alusel peatada kuni Ühendkuningriigis uue kohtulahendi jõustumiseni. Taotlusele oli lisatud kohtuasjas nr SN04D00031 tehtud Swindoni maakonna kohtu 9. juuli 2009 lahendi ärakiri.
8.Avaldaja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 692 lg 5 ja § 691 p 4 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kolleegium juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et Eesti Vabariigis Ühendkuningriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise küsimuse lahendamisel saab kohaldada nii Haagi 1973. aasta konventsiooni, millega Eesti Vabariik ja Ühendkuningriik on ühinenud, kui ka Brüsseli I määrust, mis kohaldub mõlema nimetatud riigi suhtes. Samuti on kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Kuna ülalnimetatud aktide regulatsioon osaliselt kattub ja sama küsimus võib olla neis erinevalt reguleeritud, tuleb sätete konkurentsi korral õige sätte kohaldamiseks esmalt selgitada, millist akti millal kohaldada. Brüsseli I määruse art 71 lg 1 järgi ei mõjuta määrus üldjuhul konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtulahendite tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas. Kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust reguleerib Haagi 1973. a konventsiooni art 13 järgi asja lahendava riigi õigus, kui konventsioon ei näe ette teisiti. Samas ei keela Haagi 1973. a konventsiooni art 23 kohaldada kohtulahendi tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel rahvusvahelisi õigusakte, millega kohtulahendi teinud ja selle tunnustamise või täidetavaks tunnistamise üle otsustav riik on ühinenud, ega ka asja lahendava riigi menetlusõigust. Brüsseli I määruse art 71 viimase lõigu esimene lause näeb ette, et kui konkreetset valdkonda reguleeriv konventsioon, millega on ühinenud nii lahendi teinud kui ka taotluse saanud liikmesriik,
sisaldab kohtulahendite tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Teine lause näeb ette, et määruse neid sätteid, mis reguleerivad kohtulahendi tunnustamise ja täitmise menetlust, võib igal juhul kohaldada. Samas tehakse ka Brüsseli I määruses viide taotluse saanud riigi õigusele ning Brüsseli I määruse art 40 lg 1 järgi reguleerib täidetavaks tunnistamise taotluse esitamise menetlust selle liikmesriigi õigus, kus kohtulahendi täitmist taotletakse. Eestis on tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise ja täitmise menetlus sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 62. ptk-s. TsMS § 619 lg 1 järgi kohaldatakse Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid üksnes ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes, mh Brüsseli I määruses, ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt saab ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise tingimuste osas kohaldada igal juhul Haagi 1973. a konventsiooni. Kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlusele võib aga kohaldada nii Haagi 1973. a konventsiooni kui ka Brüsseli I määruse sätteid ning Eesti õigust üksnes osas, milles Brüsseli I määrus ei näe ette teisti. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kohtulahendi tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleval isikul on Haagi 1973. a konventsiooni art 23 mõtte kohaselt õigus taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistamist ka Brüsseli I määruse alusel (vt Euroopa Kohtu 27. veebruari 1997. a otsus kohtuasjas nr C-220/95: A. van den Boogaard vs P. Laumen, p 17, ja samas asjas antud kohtujuristi arvamus, p 20-29).
11.Praeguses asjas palus avaldaja tunnustada Ühendkuningriigi 14. märtsi 2006. a kohtulahendit ja tunnistada see ülalpidamiskohustuse osas täidetavaks Haagi 1973. a konventsiooni alusel. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et nimetatud dokument on kohtulahend nii Haagi 1973. a konventsiooni art 1 kui ka Brüsseli I määruse art 32 järgi. Samuti on nii Haagi 1973. a konventsiooni art-te 3, 10 ja 14 kui ka Brüsseli I määruse art 48 järgi võimalik tunnustada välisriigi kohtulahendit ja tunnistada see täidetavaks üksnes osaliselt, kui kohtulahendis on otsustatud mitme küsimuse üle ja kõigi küsimuste osas ei saa kohtulahendit tunnustada ja täidetavaks tunnistada. Seega saab Eesti Vabariigi kohus taotleja esitatud Ühendkuningriigi kohtulahendit ka üksnes ülalpidamiskohustuse osas tunnustada ja selle täidetavaks tunnistada, kui Haagi 1973. a konventsioonis ja/või Brüsseli I määruses sätestatud tingimused on täidetud.
12.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Eesti Vabariigis tuleb Ühendkuningriigi kohtulahendit tunnustada. Puudutatud isiku arvates ei saa kohtulahendit osaliselt täidetavaks tunnistada, kuna kohtulahendis sisaldub vastastikuse täitmise kohustus, kohtulahend ei ole Ühendkuningriigis ülalpidamiskohustuse osas enam tervikuna täidetav ja Ühendkuningriigi kohtuametniku kinnitusest ei nähtu, kas kohtulahend on Ühendkuningriigis täidetav, sh kas see on täidetav osaliselt või tervikuna. Kolleegium juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et nii Haagi 1973. a konventsiooni art 12, Brüsseli I määruse art 45 lg 2 kui ka TsMS § 623 lg 1 teise lause järgi ei või kohus kontrollida välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisel kohtulahendi sisu. Kohus saab kontrollida üksnes Haagi 1973. a konventsioonis ja Brüsseli I määruses sätestatud kohtulahendi täidetavaks tunnistamise tingimusi. Seega ei saa Eesti kohus võtta seisukohta küsimuses, kas Ühendkuningriigi õiguse järgi
saab kohtulahendit täita üksnes vastastikku või on võimalik pöörata see täitmisele ka üksnes ülalpidamiskohustuse osas. Samuti ei saa Eesti kohus võtta seisukohta küsimuses, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmise aegumist Ühendkuningriigis. Kuna nimetatud asjaolusid ei ole Haagi 1973. a konventsioonis ega Brüsseli I määruses kohtulahendi täitetavaks tunnistamata jätmise alustena nimetatud, ei saa kohus neid väiteid arvestades jätta ka kohtulahendit täidetavaks tunnistamata.
13.Kohtulahendi täidetavaks tunnistamise üheks tingimuseks on Haagi 1973. a konventsiooni art 4 lg 1 p 2 järgi see, et kohtulahendit ei saa enam selle teinud riigi kohtus tavapärases korras vaidlustada. Siiski saab Haagi 1973. a konventsiooni art 4 lg 2 järgi tunnistada täidetavaks ka tavapärases korras vaidlustatavaid ajutisi esialgseid meetmeid ja esialgselt täidetavaid kohtulahendeid, kui selliseid lahendeid tunnustatakse ja täidetakse ka selles riigis. Isik, kes taotleb kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, peab Haagi 1973. a konventsiooni art 17 lg 1 p 2 järgi mh esitama selle kohta dokumendi ja vajaduse korral ka tõendi kohtulahendi täidetavuse kohta. Sama artikli 2. lõike järgi peab kohus andma isikule täiendava tähtaja, kui nõutavaid dokumente ei ole esitatud või esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas konventsiooni tingimused on täidetud. Brüsseli I määruse art 41 järgi tuleb kohtulahend tunnistada täidetavaks kohe pärast seda, kui on täidetud määruse art-s 53 sätestatud formaalsused, st esitatud kohtulahendi koopia ja kohtulahendi teinud kohtu või muu pädeva asutuse väljastatud Brüsseli I määruse lisas V toodud tüüpvormile vastav tunnistus. Kui tunnistust ei esitata, võib kohus Brüsseli I määruse art 55 lg 1 järgi määrata selle esitamiseks tähtaja või arvestada samaväärset dokumenti või kui kohus leiab, et tal on piisavalt teavet, loobuda tunnistusest. Kuna avaldaja palus tunnustada Ühendkuningriigi kohtulahendit Haagi 1973. a konventsiooni alusel, pidi ta kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitama ka selles ettenähtud dokumendid.
14.Praeguses asjas nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et Ühendkuningriigi kohus andis välja kinnituse, et lahend on Ühendkuningriigis täitmisele pööratav ja seda ei saa enam tavapärases korras edasi kaevata. Samuti leidis maakohtus, et Brüsseli I määruse art-s 53 sätestatud vorminõuded on täidetud. Maakohus ei viidanud seejuures ühelegi tõendile, mille alusel ta sellise järelduse tegi. Samuti ei põhjendanud maakohus, miks ta kohaldas Brüsseli I määrust, kuigi avaldus esitati Haagi 1973. a konventsioonile tuginedes. Seega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kuna ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, rikkus ringkonnakohus seda ka ise. Kolleegium juhib kohtute tähelepanu asjaolule, et toimiku materjalide hulgas ei ole tunnistust, millest nähtuks, et kohtulahend, mille täidetavaks tunnistamist taotletakse, on täidetav ja see pole tavapärases korras vaidlustatav. Toimikus on küll kohtuametniku kinnitus selle kohta, et Ühendkuningriigi kohtus vaadati läbi menetlusosaliste vaheline kohtuasi ja selle menetlemine lõppes poolte kokkuleppe kinnitamisega kohtulahendis, kuid nimetatud dokument ei sisalda kinnitust selle kohta, et
kohtulahend ei ole enam tavapärases korras vaidlustatav ning on täidetav, nagu märkis maakohus (tl 4 ja 31). Samuti pole määruses märgitud, et kohus loeb selle kinnituse Brüsseli I määruse art 55 lg 1 järgi tunnistusega võrdväärseks dokumendiks. Kolleegium leiab, et saades dokumendi, mille alusel ei ole võimalik tuvastada, kas kohtulahend on ülalpidamiskohustuse osas Ühendkuningriigis tavapärases korras vaidlustatav, ega seda, et see on Ühendkuningriigis täidetav, pidi kohus Haagi 1973. a konventsiooni art 17 lg 2 järgi andma kohtulahendi täidetavaks tunnistamist taotlevale isikule tähtaja Haagi 1973. a konventsiooni art 17 lgs 1 nimetatud dokumentide esitamiseks. Neid asjaolusid selgitamata ei saanud maakohus Ühendkuningriigi kohtulahendit täidetavaks tunnistada.
15.Puudutatud isiku määruskaebuse väide, et kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus tuli tol ajal kehtinud TsMS § 623 lg-te 2 ja 3 järgi puudutatud isikule kätte toimetada ja anda talle võimalus sellele vastata, ei ole õige. Käesoleva määruse p-s 10 toodud põhjendustel on kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetlus Eesti õigusega reguleeritud üksnes ulatuses, milles Brüsseli I määruses ei ole ette nähtud teisiti. Brüsseli I määruse art 41 järgi kuulutatakse kohtulahend täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõude täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Küll on võlgnikul õigus esitada maakohtu määruse peale Brüsseli I määruse art 43 järgi apellatsioon ja esitada selles kõik oma vastuväited maakohtu määrusele. Seega leidsid nii maa- kui ka ringkonnakohus õigesti, et täidetavaks tunnistamise avaldust ei tulnud enne maakohtu määruse tegemist puudutatud isikule kätte toimetada ega anda talle võimalust sellele maakohtu menetluses vastata.
16.Puudutatud isiku arvates pidid alama astme kohtud kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse peatama, kuna puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse ning esitas pärast maakohtu määruse tegemist Ühendkuningriigi kohtule taotluse muuta kohtulahendit, millega oli temalt elatis välja mõistetud. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et lahendi peale, millega liikmesriigi kohus, kellele on esitatud apellatsioon täitmismääruse taotluse kohta tehtud lahendi peale, keeldub menetlust peatamast või otsustab menetluse peatamise lahendi tühistada, ei saa enam kassatsiooni korras edasi kaevata (vt Riigikohtu 1. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-09 ja Euroopa Kohtu 4. oktoobri 1991. a otsus kohtuasjas nr C-183/90: B. J. van Dalfsen and others vs B. van Loon and T. Berendsen). Seega tuleb puudutatud isiku ülalnimetatud määruskaebuse väide jätta tähelepanuta.
17.Samas esitas puudutatud isik ka Riigikohtule menetluse peatamise taotluse. Kuna Brüsseli I määruse üheks eesmärgiks on tagada, et liikmesriikide kohtulahendite vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks võimalikult kiire ja lihtne, juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kohus saab kohtulahendi tunnustamise ja täitmise menetluse peatada üksnes erandjuhtudel ning kohtul puudub vastava taotluse saamisel kohustus menetlus tingimata peatada (vt Riigikohtu 1. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-09, p 12).
Välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetluse peatamist võimaldab Brüsseli I määruse art 37, mille
1.lõike järgi võib selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtulahendi tunnustamist, menetluse peatada, kui kohtulahend on tavalises korras edasi kaevatud. Kui tegemist on Ühendkuningriigi kohtulahendiga, võib kohus Brüsseli I määruse art 37 lg 2 järgi menetluse peatada, kui kohtulahendi täitmine on lahendi teinud liikmesriigis edasikaebamise tõttu peatatud. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse peatamise võimalus tuleneb Brüsseli I määruse art-st 46, mille 1. lõike järgi võib kohus, kellele on Brüsseli I määruse art-te 43 või 44 alusel esitatud kaebus, selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, menetluse peatada, kui kohtulahendi teinud liikmesriigis on selle lahendi peale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Ühendkuningriigi kohtulahendi korral käsitatakse Brüsseli I määruse art 46 lg 2 järgi kõiki lahendi teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlustamisvahendeid ülalnimetatud kaebustena. Praeguses asjas ei ole puudutatud isik esitanud vastuväiteid Ühendkuningriigi kohtulahendi tunnustamisele. Puudutatud isik vaidleb vastu selle täidetavaks tunnistamisele. Seega võib praegusel juhul tulla kõne alla üksnes Ühendkuningriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse peatamine Brüsseli I määruse art 46 alusel. Kolleegium leiab, et menetluse peatamiseks ei ole Riigikohtus alust, sest maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistatakse ja taotlus (avaldus) saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik on esitanud asjas Ühendkuningriigi 9. juuli 2009. a kohtulahendi, millest nähtub, et kohtulahendit, mille täidetavaks tunnistamist taotletakse, on muudetud ja see on asendatud uue lahendiga. Haagi 1973. a konventsiooni art 5 lg 4 järgi võib kohus keelduda kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest, kui kohtulahend on vastuolus poolte vahel samas küsimuses tehtud uue kohtulahendiga ja uus lahend vastab kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise tingimustele. Käesoleva määruse p-s 10 toodud põhjendustel tuleb ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtulahendite tunnustamise või täitmise tingimuste osas kohaldada Haagi 1973. a konventsiooni. Seega võib kohus kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keelduda, kui tunnustamiseks ja täitmiseks esitatud kohtulahend on vastuolus uue lahendiga ja uus lahend vastab tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise tingimustele. Samas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et nii Haagi 1973. a konventsioonis kui ka Brüsseli I määruses on reguleeritud üksnes välismaiste kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetlust ega ole puudutatud täitemenetlust ennast, mis toimub endiselt kohtuotsust täitva riigi siseriikliku õiguse järgi (vt Euroopa Kohtu 4. veebruari 1988. aasta otsus kohtuasjas nr C-145/86: Hoffmann vs Krieg, p 27), kus huvitatud isikud võivad vaidlustada täitetoiminguid kooskõlas neile selle riigi õigusega antud võimalustega, kus täitmine aset leiab (vt Euroopa Kohtu 2. juuli 1985. a otsus kohtuasjas nr C148/84: Deutsche Genossenschaftsbank vs Brasserie du Pêcheur, p 18; Euroopa Kohtu 23. aprilli 2009. a otsus kohtuasjas nr C-167/08: Draka NK Cables Ltd, AB Sandvik International, VO Sembodja BV, Parc Healthcare International Ltd vs Omnipol Ltd, p 27).
19.Puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Kuna praeguses asjas tasus puudutatud isiku eest kautsjoni Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ, tuleb puudutatud isikul kautsjoni tagastamiseks Riigikohtule teatada, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastada. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.