Aktiva Finance Group OÜ hagi R.S vastu 290 euro 39 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
561 eurot 35 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja R.S (isikukood XXX, elukoht XXX epost XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 30.04.2025 hagi R.S vastu 290 eurot 39 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista R.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 290 eurot 39 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 21.12.2022– 05.06.2025 eest 171 eurot 27 senti ning viivis 24% aastas põhivõlalt (290 eurot 39 senti) alates 06.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg (290 eurot 39 senti).
Mõista R.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 375 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (375 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada tagaseljaotsus R.S-ile kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.S (kostja) vastu 590 euro 90 sendi saamiseks, tulenevalt Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingust ja seadmete üürilepingust, millest tulenevad nõuded on teenusepakkuja hagejale loovutanud.
1.1.Pärnu Maakohus tegi kostjale 04.03.2025 määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 30.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis 08.05.2025 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja, et esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus.
1.2.Hageja esitas 05.06.2025 hagi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja ruuteri ja digiboksi üürimiseks ning sideteenuse osutamiseks kaks lepingut. Teenusepakkuja ja kostja sõlmisid 13.10.2020 tähtajatu ruuteri üürilepingu ja sideteenuse lepingu nr 1196895, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust ja üüris seadet ruuter Genexis ED500. Teenusepakkuja ja kostja sõlmisid 30.08.2021 tähtajatu digiboksi üürilepingu ja sideteenuse lepingu nr 1381811, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP4302 (lepingud). Kostja rikkus lepinguid, kui ta jättis perioodil 09.2022–12.2022 arved tasumata, samuti sellega kui ta ei tagastanud üüritud seadmeid teenusepakkujale ega hüvitanud kahjuna seadmete maksumust (42,25 + 74,25). Teenusepakkuja ütles kostjaga sõlmitud lepingu 24.11.2022 üles ja loovutas enda lepingutest tulenevad nõuded 13.11.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
1.3.Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 290 eurot 39 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 171 eurot 27 senti ning viivis 2
24% aastas põhivõlalt (290 eurot 39 senti) alates 06.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 533 eurot (riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot) ning seadusjärgne viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 30.06.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 02.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente eelnevalt kätte toimetada järgmistel viisidel (dtl 142):
30.06.2025 tehti menetlusdokumendid Avaliku e-Toimiku kaudu kätte toimetatavaks 28.07.2025 saadeti menetlusdokumendid e-posti aadressile XXX (rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel kehtiv e-posti aadress alates 14.03.2025), vastust ei saadud 28.07.2025 saadeti menetlusdokumendid e-posti aadressile XXX (rahvastikuregistri andmetel kehtiv e-posti aadress alates 29.11.2017), vastust ei saadud 22.07.2025, 28.07.2025 ja 16.08.2025 helistatud tel XXX (rahvastikuregistri andmetel kehtiv alates 23.07.2013), helistatud tel 5919 3881 (kehtiv alates 29.11.2017) – ei ole kasutusel helistatud kostja emale (XXX) rahvastikuregistris sama telefoninumber, kostja ema vastas telefonikõnele 17.12.2025, kinnitas, et kostja ei ela XXX, kontakt ja ühendus kostjaga puudub. 04.08.2025 saadetud tähtsaadetis rahvastikuregistrijärgsesse elukohta XXX. Saadetis tagastatud. Kostja ema kinnitas telefonikõnes, et kostja ei ela seal. 11.10.2025 asutustele tehtud päringust uusi andmeid ei ilmnenud. 21.10.2025 Politsei- ja Piirivalveamet vastas päringule, uusi andmeid ei ole. Töötamise registris aktiivseid töötamise kandeid ei ole.
Kuivõrd kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 02.01.2026, oli kostja aega esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 23.01.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.
6.1.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega 05.06.2025 menetluskulude nimekirja, 3
milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 533 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (km-ta) kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
6.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Põhjendatud on ka hageja taotlus hüvitada 20 eurot TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 kohaselt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses.
6.3.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
6.4.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu poolteist tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120 eurot (km-ta). Kohus arvestab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, tegemist oli tüüphagiga, samuti arvestab kohus sellega, et põhinõue on 290 eurot 39 senti ning menetluskulud ei peaks sellise tüüphagi puhul ületama hagi hinda. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 375 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud.
6.5.Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.