Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 27. jaanuar 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010, Tartu, epost [email protected]) 2-25-10904 Luminor Bank AS hagi U.K vastu 1278 euro 23 sendi suuruse põhinõude ja kõrvalnõuete saamiseks 1510 eurot 37 senti Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Meristo (e-post XXX) Kostja U.K (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Luminor Bank AS 08.07.2025 hagi U.K vastu osaliselt. Jätta hagi rahuldamata järgmistes osades:
1.1.jätta rahuldamata Luminor Bank AS esmane nõue mõista U.K-lt välja 41 eurot 11 senti, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt (1278 eurot 23 senti) perioodil 25.03.2025–08.07.2025;
1.2.jätta rahuldamata Luminor Bank AS esmane nõue mõista U.K-lt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (1278 eurot 23 senti) alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
2.Mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja 1339 eurot 52 senti, millest 699 eurot 85 senti on põhivõlg, 578 eurot 38 senti intressivõlg ja võimalikud muud tasud (kokku 1278,3) ning 61 eurot 29 senti krediidilimiiti ületav intress.
3.Rahuldada alternatiivne nõue ning mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja 22 eurot 51 senti, mis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt (699 eurot 85 senti) perioodil 25.03.2025–08.07.2025.
4.Rahuldada alternatiivne nõue ning mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (699
eurot 85 senti) alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg (699 eurot 85 senti). Jätta menetluskuludest 95% U.K kanda ja 5% Luminor Bank AS kanda. Mõista U.K-lt Luminor Bank AS kasuks välja menetluskulud 299 eurot 25 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (299 eurot 25 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 08.07.2025 hagi U.K (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 1278 eurot 23 senti, intressi 61 eurot 29 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 41 eurot 11 senti ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidi lepingust VÕS § 402 mõttes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 315 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt.
1.1.Hagiavalduse ning selle 08.07.2025 ja 16.01.2026 täienduste kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (õigusjärglane Nordea Bank Abp Eesti filiaal) (hageja õiguseellane) ja kostja 12.11.2008 Nordea Must krediitkaardi lepingu (dtl 112) (leping), mille järgi sai kostja krediiti 1278 eurot 23 senti fikseeritud intressiga 15% aastas. Lepingut ja krediitkaarte muudeti kolmel korral seoses hageja pakutavate krediiditoodetega: 2
pooled sõlmisid 24.04.2018 krediitkaardi lepingu Mastercard Credit, krediidilimiit jäi samaks, intress ja krediidikulukuse määr olid 20%. pooled asendasid senise krediitkaardi 19.10.2020 Visa Classic kaardiga, krediidilimiit jäi samaks, intressimäär 20%, krediidikulukuse määr 23,54%, kuutasu 1 euro 50 senti. pooled asendasid senise krediitkaardi 30.11.2022 Luminor Black kaardiga, krediidilimiit jäi samaks, intressimäär 18%, krediidikulukuse määr 25,61%, kuutasuks 5 eurot 50 senti. pooled asendasid senise krediitkaardi 19.10.2020 Visa Classic kaardiga, krediidilimiit jäi samaks, intressimäär 20%, krediidikulukuse määr 23,54%, kuutasu 1 euro 50 senti.
Hageja leiab, et lepingud on sõlmitud kehtivalt, sest ühegi krediitkaardi puhul ei ületanud krediidikulukuse määr kolmekordset eraisikutele antud tarbimislaenude keskmist krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et ta järgis lepingute sõlmimisel ja muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.
1.2.Hageja õiguseellane kontrollis kostja krediidivõimelisust 12.11.2008 lepingu sõlmimisel hinnates kostja regulaarse sissetuleku suurust, muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja tutvus mh kostja arvelduskonto väljavõtte (dtl 113–126) ja Krediidiinfo andmebaasiga, mille kohaselt puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 128). Kuna kostja oli hageja õiguseellase klient, oli tal ülevaade kostja arveldustest ja maksekäitumisest. Kostja igakuine netosissetulek oli 16 000 Eesti krooni ning kohustused 1870 Eesti krooni. Hageja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust uuesti lepingu muutmisel ja krediitkaartide vahetamisel. Hageja ei pidanud kostja krediidivõimelisust uuesti kontrollima, sest krediidilimiit jäi samaks ning ülemmäär ei muutunud VÕS § 4034 lg 9 mõttes seega märkimisväärselt. Kostja rikkus lepingut, kui jättis alates 07.12.2023 intressi katmiseks piisavad tagasimaksed tasumata (dtl 89). Kostja rikkus lepingut kuna ta ei tasunud intressi katmiseks piisavaid makseid kümne kuu jooksul ning oli sellega viivituses kolme järjestikuse maksega. Hageja andis 24.01.2025 kostjale VÕS § 416 lg 1 mõttes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja ning hoiatas kostjat (dtl 93–94), et kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu 24.03.2025 üles. Kuna kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 24.03.2025 lepingu üles. Hageja palub kostjalt hagiavalduse ning selle 08.07.2025 ja 16.01.2026 täienduste kohaselt välja mõista: 1278 eurot 23 senti, millest põhivõlg on 699 eurot 85 senti ning 578 eurot 38 senti intressivõlg ja võimalikud muud tasud 61 eurot 29 senti krediidilimiiti ületav intress (dtl 159–161) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 25.03.2025–08.07.2025 (dtl 97, 252) o 41 eurot 11 senti arvutatuna põhivõlalt 1278 eurot 23 senti või alternatiivselt o 22 eurot 51 senti arvutatuna põhivõlalt 699 eurot 85 senti
edasiulatuv seadusjärgne viivis alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg o edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt 1278 eurot 23 senti või alternatiivselt o edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt 699 eurot 85 senti
2.Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 21 päeva. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise 3
määruse TsMS § 3111 lg 5 kohaselt kätte 14.10.2025 e-posti teel, kui kostja saatis enda e-posti aadressilt kohtule kättesaamiskinnituse (dtl 143). Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 04.11.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses, et hagi rahuldataks TsMS § 407 lg-t 1–3 kohaselt tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on kontrollinud krediidikulukuse määra ülempiiri ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (dtl 107–109, 152–223).
5.Kohus rahuldab tagaseljaotsusega hageja „põhinõude“ (põhivõlg ning intressivõlg ja muud võimalikud tasud) ja 61 eurot 29 sendi suuruse intressi osas. Kohus jätab rahuldamata hageja esmase sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivisenõude ning rahuldab hageja alternatiivse viivisenõude arvestatuna põhivõlalt 699 eurot 85 senti ning märgib seda ka otsuse resolutsioonis (RKTo 09.06.2021, 2-18-2243/179, p 25). Kohus teeb osas, milles hagi rahuldatakse tagaseljaotsusega, otsuse TsMS § 444 lg 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb järgnevalt hageja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivisenõuet.
6.Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivisenõude alternatiivselt sellisel, et esmases nõudes on palutud viivist arvutada 1278 euro 23 sendi suuruselt nõudelt ning alternatiivses nõudes arvutatuna põhivõlalt 699 eurot 85 senti. Kohus leiab, et hageja esmased viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata ning rahuldada alternatiivsed viivisenõuded.
6.1.Kohus palus hagejal 12.01.2026 selgitada nõude kujunemist ning seda, millest koosneb 1278 euro 23 sendi suurune nõue (dtl 145). Hageja selgitas, et sellest summast 699 eurot 85 senti on põhivõlg. Nimelt oli kostja 01.12.2023 seisuga kasutusse võtnud krediiti 749 euro 28 sendi ulatuses ning teinud 01.12.2023–11.06.2023 tagasimakseid, millest 49 eurot 43 senti arvutati põhivõla katteks. Seega on põhivõlg 699 eurot 85 senti (749,28 – 49,43) (dtl 149– 152). Hageja seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt moodustavad ülejäänu 1278 euro 23 sendi suurusest nõudest intress ja teenustasud 578 eurot 38 senti (dtl 149–152).
6.2.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja esmane nõue, milles ta on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 25.03.2025–08.07.2025 (dtl 97, 252) 41 eurot 11 senti arvutatuna põhivõlalt 1278 eurot 23 senti. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja esmane nõue, milles ta on palunud kostjalt välja mõista edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt 1278 eurot 23 senti alates 09.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
4
Kohus leiab, et hageja seisukohtadest, täpsustustest ja tõenditest nähtuvalt ei ole 1278 euro 23 sendi suurune nõue mitte põhivõlg, vaid nõue, milles sisaldub lisaks 699 euro 85 sendi suurusele põhivõlale ka intress ja võimalikud muud teenustasud. Kohus leiab, et viivist ei saa arvutada intressilt VÕS § 113 lg 6 kohaselt, mis sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
6.3.Kohus lisab, et asjakohatu on hageja väide, et viivist saab nõuda kogu kasutusse antud krediidisummalt (1278,23 eurot), sest Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela arvutada sissenõutavalt intressilt ja viiviselt intressi (RKTKo 03.06.2015, 3-2-1-175-14, p 16). Kohus märgib, et esiteks on hageja esitanud viivisenõude mitte intressinõude ning teisalt on Riigikohtu eesmärk olnud majanduslikult võimaldada refinantseerimislepingute sõlmimist ning hiljem tunnustanud võimalust nõuda liitintressi, kuid see ei muuda VÕS § 113 lg 6 mõttes imperatiivset keeldu arvutada intressilt viivist.
6.4.Kuivõrd hageja seisukohtadest, täiendustest ja tõenditest võib järeldada, et kostja põhivõlg oli 699 euro 85 senti, tuleb rahuldada hageja alternatiivsed sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nõuded põhivõlalt 699 euro 85 senti. Hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 järgi viivist. Edasiulatuva viivise nõue tuleb piirata põhivõla suurusega, nagu hageja on taotlenud.
7.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Hageja on hagiavaldusega koos esitaud menetluskulude nimekirja (dtl 8), milles on palunud menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 315 eurot ning palunud mõista kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse korral kostja seisukohta menetluskuludele.
7.1.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise tõttu poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab 95% menetluskuludest kostja kanda ja 5% hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.
7.2.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.