Kohtulahend

2-08-52913 krooni. Kohus jättis kostja kanda 28% kohtukulusid. Kostja on nõus tasuma 28% hageja poolt tasutud riigilõivu summast, mis moodustab 490 krooni. Kostja leiab, et õigusabikulud võiksid moodustada 5900 krooni, kui kui kohus oleks rahuldanud hageja nõudeid täies mahus, s.o.summas 27902,22 krooni suuruses summas. Kostja leiab, et summa 1652 krooni, s.o.28% summast 5900 krooni on ebamääraselt suur võrreldes väljamõistetud summaga 1050 krooni. Kostja on nõus õigusabikuludest tasuma 230 krooni. Kohus edastas A S i vastuväite EAS ning soovis hageja seisukohta. 28.04.2009.a. esitati kohtule hageja vastus. Vastuse kohaselt, TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS §-st 144 lg 2 p 4 kohtuvälisteks kuludeks on kohtueelse menetluse kulud. Hageja kulude hüvitamise nõudeõigus tuleneb seadusest. Kohus on jätnud menetluskulud 28% ulatuses kostja kanda. Seega kostja kanab 28% kindlaksmääratud hageja kantud menetluskuludest. Kostja kohtuotsust menetluskulude jaotamise osas ei ole vaidlustanud. Seega puudub kostjal võimalus mittenõustuma 28% ulatuses menetluskulude kandmisega. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et väljamõistetud summa suurus (1050,00 krooni), millele viitab kostja, ei mängi antud juhul rolli, kuna kohus jättis menetluskulud 28% ulatuses kostja kanda lähtudes asjaolust, et hageja nõuded olid 7700,00 krooni ulatuses on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistis kostjalt 1050,00 krooni seetõttu, et kohtumenetluse käigus kostja on rahuldanud hageja nõudeid 6650,00 krooni ulatuses. Kõik hageja kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid menetluskulude suhtes. Hageja leiab, et menetluskulude võrdlemine väljamõistetud summaga on ebaõige ja ei anna alust otsuse muutmiseks menetluskulude jaotamise osas. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 10000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. - Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. EAS on kinnitanud, et saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lähtudes eeltoodust ei kuulu käibemaks A S i poolt hüvitamisele. - EAS poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 5900 krooni hüvitamiseks ei ole vastavuses kehtestatud piirmääraga. Kuna käibemaks ei kuulu kostja poolt hüvitamisele, siis ilma käibemaksuta on lepingulise esindaja kulud 5000 krooni. Lepingulise esindaja kulu 5000 krooni on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Toimiku andmetel on hagejat EAS esindanud lepingulise esindajana EAS töötaja A

2-08-52913 Nikolajenko (volikiri toimikus lk 10, tööleping toimikus lk 11). Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Tsiviilasja 2-08-52913 menetluses ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid sõidukulusid, menetlusosalist esindava töötaja muud kulud, s.h. õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele. Kuna menetlusosalist esindava töötaja kulusid ei hüvitata, ei analüüsi kohtunikuabi õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. - EAS-le tuleb hüvitada riigilõiv 490 krooni (28% riigilõivust 1750 krooni). Lepingulise esindaja kulud 1400 krooni (28% lepingulise esindaja kuludest 5000 krooni) ei kuulu hüvitamisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 124, § 133, § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.