Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE

Avaldaja esitas 15.04.2008 kohtule avalduse, milles palus võimaldada tutvuda OÜ R dokumentidega. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ning palus vastavalt ÄS § 166 esitada puudutatud isiku juhatusel võimaldada tal tutvuda äriühingu tegevust puudutavate dokumentidega. Avaldaja andis puudutatud isikule aega kaks nädalat dokumentide esitamiseks. Puudutatud isik ei ole avaldajal dokumentidega tutvumist võimaldanud. Avaldaja soovib tutvuda järgmiste dokumentidega: 2007.aasta igakuised raamatupidamisaruanded, kõik 2007. aasta jooksul sõlmitud lepingud, töötajate töölepingud, 2007.aasta pangakontode väljavõtted, 2007.aasta töötasu arvestus ja väljamakstud palgalehed, 2007.aastal hankijate poolt esitatud arved ja müügiarved, kassadokumendid ja avansiaruanded 2007.aasta kohta ja operatsiooni päevaraamat.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED

Puudutatud isik leiab, et on andnud avaldaja juhatuse liikmele GF suuliselt igakülgset infot äriühingu majandustegevuse kohta. Avaldaja nõudis puudutatud isikult eelnevalt kõikide dokumentidega tutvumist, see nõue ei ole piisaval määral piiritletud ja seetõttu ei saanud puudutatud isiks seda ka täita. Puudutatud isik ei ole kohustatud koostama igakuiseid raamatupidamisaruandeid mh kasumiaruannet vaid üksnes majandusaasta aruannet raamatupidamise seaduse § 14 järgi. Avaldajal on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. GF on tutvustatud vagunite rendilepinguid, konfidentsiaalseid lepinguid ei ole tutvustatud. Avaldaja ja puudutatud isik on konkureerivad ettevõtted ja kõikide lepingute sisu avaldamine võib kahjustada puudutatud isiku tegevust. Palgaseaduse järgi ei ole võimalik avaldada töölepingute sisu ilma töötaja nõusolekuta kolmandatele isikutele. Palgaandmeid sisaldavad ka kontoväljavõtted, palgalehed, kassadokumendid ja operatsioonide päevaraamat. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid hankijate ja müügiarvete ja avansiaruannete avaldamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Kohus leiab, et ÄS § 166 lg 1 sätte eesmärk on tagada osanikule teabe saamine selleks, et kujundada oma seisukohti äriühingu tegevuse jaoks olulistes küsimustes. Teabe saamine võimaldab osanike koosolekul vastu õigeid otsuseid ja hinnata oma investeeringut, kuid ei piirdu

vaid äriühingu otsese juhtimisega. Teade saamine võimaldab osanikul teiste äriseadustikuga lubatud osaniku õiguste teostamisel, nagu näiteks osa võõrandamine. Kohus leiab, et ÄS § 166 lg 1 sätestatud õigus saada teavet hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega. ÄS § 166 lg 2 sätestatud kahjustamist ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda kõigi asjaolude ja mõistliku äritava seisukohalt. Teabe andmise ja dokumentidega tutvumisest keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist mh ebaausat konkurentsi, mis tuleneb siseinfo kasutamisest. Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei anna õigust teabe andmisest või dokumentidega tutvumisest keelduda. Seega ei ole puudutatud isikul vaja tõendada, et avaldaja tegevus on temale tegelikult kahju tekitanud vaid tõendama peab üksnes kahju tekkimise võimalust. Kohus leiab, et seetõttu ei oma asjas tähtsust avaldaja 14.11.2008 esitatud vastuväited esitatud tõendite sisu kohta. Tõendid peavad tõendama kahju tekkimise võimalust mitte selle reaalset tekkimist. Samuti ei ole asjakohased väited tõendite originaalide kohta. Avaldaja ei ole soovinud dokumentide originaalide esitamist. Dokumentaalse tõendi võib esitada TsMS 273 lg 1 järgi nii algdokumendina kui ka ärakirjana. Kohutule esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja juhatuse liige GF on olnud Venemaa äriühingu OOO T asutajaks ja OÜ G juhatuse liikmeks, avaldaja on sama äriühingu asutaja. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et nimetatud äriühingud tegutsevad puudutatud isikuga samal tegevusalal ja see võib põhjustada puudutatud isikule kahju. Samas peab kohus oluliseks ajalist faktorit. Avaldaja soovib juurdepääsu 2007.aasta dokumentidele. Puudutatud isiku 2007.aasta majandusnäitajad peavad olema avaldatud majandusaasta aruandes ja seega ka avalikkusele kättesaadavad. Avaldajale on seega puudutatud isiku majandustulemused ja info tegevuse kohta kättesaadavad ning seetõttu peab kohus avaldust põhjendatuks. Palgaseaduse § 8 lg 3 sätestab, et tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta. Kohus leiab, et ÄS § 166 lg 1 on selliseks seaduslikuks aluseks, mis lubab avaldada töötajate palgaandmeid. Kohtul on õigus määrata kohtulahendis ära TsMS § 445 lg 1 järgi kohtulahendi täitmise viis ja kord. Hagita menetluses ei ole kohus 477 lg 5 alusel seotud menetlusosaliste taotlustega, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus leiab, et kohtumääruse täitmise viisi ja tähtaja nimetamine on hagita menetluses kohtu määrata. Puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvumise oma ruumides ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Dokumentidega tutvumine ei hõlma endas dokumentidest ärakirjade tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri konkreetselt ÄS § 166 lg 3 alusel esitatud avalduse lahendamisel menetluskulude kandmise korda, kuid TsMS § 172 lg 6 sätestab erikontrolli määramisel menetluskulude jaotuse korra. Kohus leiab, et ÄS § 166 lg 3 alusel esitatud avaldus on analoogne erikontrolli määramise avaldusega ja seetõttu tuleb TsMS § 8 lg 2 alusel menetluskulude jagamisel rakendada TsMS § 172 lg 6 sätteid. TsMS § 172 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ R kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.