lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-07-10423/14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-10423/14
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
15.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
566
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-10423

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Sirje Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2009 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad

2-07-10423 KÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja: KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: J P (isikukood XXX, elukoht XX) Kostja: Z S (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista Z S viiskümmend) krooni.

menetluskulude kindlaksmääramine

KÜ kasuks hageja menetluskulud summas 250 (kakssada

2.Määruse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused 25.10.2007 tehtud ja 29.11.2007 jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus KÜ hagi Z S vastu ja jättis menetluskulud Z S kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. KÜ esindaja esitas 02.11.2007 avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on hageja menetluskuludena näidatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulud summas 5000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

2-07-10423 Avaldus koos lisadega on kostjale 23.09.2008 määrusega kätte toimetatud 29.09.2008. Kostja on kohtule 23.10.2008 esitanud vastuväite. Kostja vastuväide Kostja ei ole nõus avaldusega. Kostja väidab, et on tasunud kõik arved, ka need, mis esitati peale kohtuotsust. Kostja ei soovi vastuhagi esitada. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda, sest ta on põhjendamatult pöördunud kohtusse selle asemel, et kohtuväliselt selgitada välja tegelik olukord ja rahalised küsimused lahendada. Kostja peab ka põhjendamatult suureks õigusabikulusid summas 5000 krooni, viidates Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr 306, mille kohaselt oleks tsiviilasja hinnaga 5000 krooni puhul maksimaalseks sissenõutavaks kuluks 2500 krooni. Kostja palub KÜ avaldus jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS §-dest 221 ja 174 lg 8 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht Kostjal võlgnevuse olemasolu KÜ ees ning selle suurus on tuvastatud Harju Maakohtu 25.10.2007 kohtuotsusega. Kohtuotsus on jõustunud ning seda ei saa vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses vastuväite esitamisega. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud, kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele kostjalt, nii nagu kohtuotsuses on otsustatud. Menetluskulude osas ei ole vaidlust hageja poolt tasutud riigilõivu 250 krooni osas. Nimetatud kulu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja vaidlustab hageja õigusabikulude suuruse, pidades 5000 krooni põhjendamatult suureks. Tulenevalt TsMS §-st 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatule. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hagejal olnud lepingulist esindajat. Hagejat on kohtumenetluses esindanud seaduslik esindaja – juhatuse liige Jüri Priks. Seega ei ole hagejal käesolevas menetluses saanud tekkida lepingulise esindaja kulusid, mille hüvitamist oleks õigus nõuda teiselt menetlusosaliselt. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud õigusabikulud summas 5000 krooni ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele üksnes riigilõiv 250 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Sirje Biin kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.