Tsiviilasi nr. 2- 09-11235
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja 10. juunil 2009.a.; Valga kohtumaja koht Tsiviilasja number
2-09-11235
Tsiviilasi
Võlausaldajate A.I, M.V, N.A ja Ü.E pankrotiavaldus X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
kohtumäärus
Menetlusosalised ja
Võlausaldajad
nende esindajad
A.I (is kood XXXXXX, eluk X X linn) M.V (is kood XXXXXX, eluk X X linn X) N.A (is kood XXXXXX, eluk X X linn X) Ü.E (is kood XXXXXX, eluk. X X linn X) Ajutine pankrotihaldur : Vello Luik (vandeadvokaadi vanemabi, Valga Advokaadibüroo, Vabaduse tn. 5 Valga GSM 50 23261)
Kohtuistungi toimumise aeg : 19.05.2009.a
Juhindudes TsMS § 428, § 463- 466 ja § 661, PankrS § 29 kohus määras:
Lõpetada X AS (reg.kood XXXXX, tegevuskoht X tn X, aadress X pst X) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Teatis X AS pankrotimenetluse lõpetamisest avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse jõustumisel tühistada X AS vara käsutuskeeld ja sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta avaldada määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kanda äriregistrisse pärast X AS registrist kustutamist dokumentide hoidjana H.T T (sünd X, X, X). Ajutine haldur on kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik Võlausaldajad esitasid 16.03.2009 kohtule pankrotiavalduse PankrS § 10 alusel X AS suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. 20.04.2009.a. kohtumäärusega algatati võlausaldajate pankrotiavalduse alusel võlgniku suhtes pankrotimenetlus, nimetati ajutine pankrotihaldur ning tagati pankrotiavaldus. Kohtuistungil 19.05.2009 jäävad võlausaldajd oma nõude juurde. Kohtukutse koos pankrotimenetluse algatamise määrusega on võlgniku esindaja kätte saanud. Kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. PankrS § 26 lg 2 sätestab, et kui võlgnik ei ilmu kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata võlgniku osavõtuta.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja võlgniku esindaja poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud ajutise pankrotihalduri
aruande ja selle lisade sisuga, leiab, et X AS pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt :
Juhatuse liige on H.T. T sünd. XXXXX, elukoht X Võlgniku raamatupidamist ja aruandlust raamatupidamisdokumendid asuvad X pst X.
korraldab
juhatuse
liige,
Pankrotimenetluse alustamisel puuduvad võlgnikul töötajad. AS X varad Põhi ja käibevara Pangakontol raha Swedbank 4 111,05 EEK Nordea Bank 472,36 EEK Kassas rahalisi vahendeid ei ole Äriühingule kuuluvat vara ei ole KOKKU vara 4 583, 41 EEK Halduri saadetud järelpärimisele pangaarvete kohta vastas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, et AS X omab kontod Nordea pangas, konto jääk 472.36 EEK.
AS Swedbank vastusest nähtuvalt omab AS X arvelduskontot AS-is Swedbank, konto jääk 4 111,05 EEK. AS SEB Pank vastusest nähtub, et võlgnik omab kontot SEB Pangas, konto saldo 0 EEK. Danske Bank AS vastusest nähtub, et võlgnik omab arvelduskontot Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontojääk 0. Tallinna Äripanga AS vastusest nähtub, et võlgnik ei ole omanud ega avanud arvelduskontot Tallinna Äripangas. AS Eesti Krediidipank vastusest nähtub, et võlgnik ei ole hetkel ega pole olnud Eesti Krediidipanga klient. DnB Nord Pank vastusest nähtub, et võlgnik omab kontot DnB NORD Pangas. AS UniCredit Bank Eesti filiaali vastusest nähtub, et pangal puudub kliendisuhe võlgnikuga. Kinnisturaamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole AS X nimel kinnistuid. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi AS X nimel ei ole. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kirjast nähtub, et võlgniku nimele on registreeritud universaal X – X – X.a. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. AS X kohustused AS X maksuvõlgnevus 15.05.2009 seisuga on Erijuhtude tulumaks 17 883 EEK Intress 392 252 EEK Käibemaks 806 428 EEK Kahjunõue 935 836 EEK Kinnipeetud tulumaks 320 281 EEK Kogumispensionimakse 26 443 EEK Maamaks 10 447 EEK Sotsiaalmaks 1 057 394 EEK Töötuskindlustusmakse 18 447 EEK
Arvestuslik intress 499 300 krooni AS X ajutisele haldurile teadaolevad võlausaldajad : Hankijatele tasumata arved 743 677,97 EEK s.h.
XAS 4005, 70 EEK X OÜ 4713,27 EEK
AS X 7312 EEK
Välismaa jooksev kreditoorne võlg 44 045,18 EEK Lühiajaline laenuosa X 262 290,4 EEK Palgavõlad 1 175 214 EEK Võlad aruandvatele isikutele 97 EEK X laenu pikaajaline osa 3 144 375 EEK Ülaltoodust tulenevalt on AS X võlgnevus võlausaldajate ees käesoleval ajal
Hinnang AS X maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Halduri poolt tuvastatult käesoleval hetkel on AS-il X rahalisi vahendeid ja vara 4 583, 41 krooni. Võlgniku rahalised kohustused on 9 454 410. 55 krooni. AS X majandustegevus käesoleval hetkel on lõppenud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus on alalise iseloomuga. AS X on asutatud 2005.a. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks oli toidukaupade tootmine, pikemas perspektiivis oli plaanis hakata Soome eksportima gluteenivabasid ja külmutatud pagaritooteid, milleks asuti tegema ka investeeringuid. 2006.a. märtsis ostis AS X X asuva kinnistu -pagaritööstuse koos seadmete ja muu inventariga, samuti omandati Soomes asuv äriühing X. AS-iga X sõlmiti 30.06.2004 ja 15.08.2006 müügilepingud röstsaia ja kondiitritoodete müügiks. AS X makseraskused tekkisid 2006. a detsembris seoses X pankrotistumisega ja sellest tuleneva koostöö lõppemisega Soome partneritega. 13. juuli 2007 MTA otsusega ajatati AS X maksuvõlg summas 962 131 krooni.
Käesolevaks ajaks on majandustegevus lõppenud. Ajutisel halduril puudub info tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta Olemasolevad andmed ei anna ajutisele haldurile alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad. Kujunenud olukorras ei näe ajutine haldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuna AS-il X puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, on alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Juhul, kui keegi võlausaldaja pankrotimenetluse kulusid kandma nõus ei ole, on alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Kõige ülaltoodu alusel leiab ajutine pankrotihaldur, et X AS maksejõuetus on alalise iseloomuga, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega tuleb X AS pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 alusel. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus X AS pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamielt tgasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS §-s 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse kulude ligikaudse arvestuse rahalises vääringus X AS pankrotimenetluses.
Võlgnik ja võlausaldajad ei ole nõustunud maksma pankrotimenetluse kulusid ning seega tuleb X AS pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. ÄS § 58 kohaselt, kui on toimunud pankotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata rugemise tõttu, on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Neil asjaoludel tuleb äriregistrisse kanda X AS dokumentide hoidjana H.T. T .
Aivar Pellja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.