2-09-1774/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-09-1774 Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimusid hageja ja kostja vahel tehingud, mis fikseeriti 15.06.2008.a. arvega nr 81521 summas 12850 krooni ja 16.06.2008.a. arvega nr 81523 summas 18360 krooni. Arvet nr 81521 ( hagis ekslikult 8152) hageja krediteeris 26.11.2008.a. kreeditarvega nr 83419 summas 9105 krooni (hagis ekslikult 91050). Pooled on arvet nr 81521 ja nr 81523 käsitlenud ühekordsete müügilepingutena. Poolte kokkuleppel kostja kohustus tasuma arve 14 päeva jooksul. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 22105 krooni. Müügilepingus on pooled kokku leppinud viivises 0,5% päevas arvete tähtaegselt tasumata jätmisel iga viivitatud päeva eest. Viivisesumma seisuga 09.01.2009.a. on arve nr 81521 osas 3557,75 krooni ja arve nr 83419 osas 17350,20 krooni, kokku seega 20907,95 krooni. Ülaltoodu ja VÕS §–de 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-de 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt 43012,95 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 22105 krooni ja viivis 20907,95 krooni. Lisaks palub hageja TsMS §-st 376 tulenevalt mõista kostjalt tulevikus välja viivise kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 100% hagiavalduses esitatud põhinõudest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 13.02.2009.a., kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 05.03.2009. a saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1, 14). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis muuhulgas esitanud taotluse ( tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist).

2-09-1774 TsMS §-s 367 (hagiavalduses hageja ekslikult viidanud §-le 376) on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ( tl 16-18) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostja võlgneb hagejale põhivõlana 22105 krooni ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 20907,95 krooni. Kostja ei ole hageja nõutud viivisele vastuväiteid esitanud ega selle vähendamist taotlenud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel ( Riigikohtu 13. 03.1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-31-97, 16. 04. 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-01, 14.06. 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, 26.12.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07). Seega tuleb kostjalt kokku 43012,95 krooni hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja nõutav viivis 0,5% põhivõlalt alates 10.01.2009.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.