Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 07.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-32598/8
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg: 07.05.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 616

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 174 lg 2, 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-32598

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Nona Alas

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

2-07-32598 AS E avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: AS E (registrikood xxx, xxx) hageja esindaja: K Verma (Lindorff Eesti ASxxx) kostja: N P(isikukood xxx, elukoht:xxx)

Resolutsioon

1.Välja mõista N P`ilt (isikukood xxx) E kasuks hageja menetluskulud summas 2073 krooni (kaks tuhat seitsekümmend kolm krooni). Menetluskulud tuleb tasuda Lindorff Eesti AS kontole nr xxxxxxxxxxxxxxNordea Pangas, selgitusse märkida toimiku nr 4416829.

2.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada N P tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3.Määruse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-07-32598 21.11.2007 tehtud ja 18.04.2008 jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus AS E hagi N P’i vastu tagaseljaotsusega ja jättis menetluskulud täies ulatuses N P’i kanda. Hageja esitas 11.01.2008 kohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Avalduses on hageja menetluskuludena näidatud riigilõiv hagi esitamisel summas 350 krooni ja õigusabikulud summas 2033,13 krooni koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. AS E on registreeritud KMKR numbri all EExxx alates 01.01.1994, seega saab AS E tekkinud

2-07-32598 kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 2033,13 krooni maha arvestada käibemaks 310,13 krooni. Avaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud 18.08.2008.a. N Pesitas 09.09.2008.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, TsMS § 174 lg 2 teise lause kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Avaldaja on lisanud avaldusele menetluskulude nimekirja ning riigilõivu tasumist tõendava konto väljavõtte, kuid õigusabikulu tõendavat dokumenti ei ole lisanud. Avaldaja on oma avalduses nimetanud kantud menetluskuludena mõlemad kulud – riigilõivu ja õigusabikulud, kuid on tõendanud üksnes riigilõivu tasumist. Kostja palub jätta hageja nõue õigusabikuludele 2033,13 krooni suhtes rahuldamata. Kohus edastas vastuväite 19.09.2008.a. hagejale ja soovis seisukohta. 25.09.2008.a. esitas hageja kohtule vastuse. Vastuse kohaselt, kostja leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks, kuivõrd need ei ole tõendatud. Hageja ei nõustu eeltoodud väitega. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele oli lisatud kinnituskiri, mille kohaselt AS E kinnitab, et on kohustatud tasuma Lindorff eesti AS-le õigusabi eest 17% hagi rahuldatud osalt. Hageja on seisukohal, et menetluskulude nõue on põhjendatud. Kohtunikuabi asub seisukohale, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Lepingulise esindaja õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud kinnituskirjaga. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne