OÜ Dizolva hagi AS-i Esteval (pankrotis), OÜ Novistra ja Traian Transit OÜ vastu nõude tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
8 318 532, 55 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Novistra apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.04.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Dizolva (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX X XXXXXXX), seaduslik esindaja Irina Bušujeva; Kostja AS Esteval (pankrotis, registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Rein Kallaste; Kostja Traian Tranzit OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX X XXXXXXX) lepinguline esindaja Gennadi Mihelson; Kostja OÜ Novistra (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XX-XXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Vares
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.06.2008 otsus OÜ Dizolva hagis AS-i Esteval (pankrotis), Traian Transit OÜ ja OÜ Novistra vastu AS-i Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt Novistra apellatsioonimenetluse kuluna õigusabikulu 4 500 krooni OÜ Traian Tranzit kasuks. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.21.05.2003 esitas V. G. hagi AS Esteval (pankrotis), OÜ Trinide Kaubandus, OÜ Mekroman, OÜ Etos ja AS Eesti Ühispank vastu 21 666 597 krooni suuruse nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks AS Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus 22.04.2002 otsusega välja AS Esteval pankroti (I kd t lk 14-16). 21.04.2003 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 17.05.2002 esitas V. G. vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 26 lg 4 ja § 23 alusel pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada tema nõuet summas 21 666 597 krooni. Pankrotihaldur tunnistas nõude esitatuks, kuid nõude summat ei tunnistanud ja pärast 22.05.2002 toimunud esimest võlausaldajate üldkoosolekut teavitas haldur, millised täiendavad dokumendid tuleb esitada (I kd t lk 21). 07.06.2002 esitas V. G. kõik nõutud dokumendid (I kd t lk 22-25). 12.06.2002 võlausaldajate üldkoosolekul tunnistas pankrotihaldur V. G.i nõude summas 5 079 920 krooni. 21.04.2003 toimunud AS Esteval (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi V. G.i nõue summas 16 558 806 krooni kaitsmata, kuna sellele vaidlesid vastu OÜ Trinide Kaubandus, OÜ Mekroman, OÜ Etos, AS Eesti Ühispank ning pankrotihaldur.
3.V. G.i nõue kostja vastu summas 7 982 549.30 krooni tuleneb 28.11.1996 ja 22.12.1997 laenulepingust (I kd t lk 32-33) ning 27.02.1998 ja 01.02.2001 nõude loovutamise lepingust (I kd t lk 41). Vastavalt 28.11.1996 laenulepingule võttis AS Snail-Trans (praegune ärinimi AS Esteval) Bark Consulting Ltd-lt laenu summas kuni 4 659 000 krooni ning 22.12.1997 laenulepingu alusel kuni 3 000 000 krooni. Võlausaldaja kandis raha üle AS-i Esteval (pankrotis) arveldusarvele või maksis sularahas AS-i Esteval (pankrotis) kassasse. Laenu saamine on tõendatud raamatupidamise algdokumentidega (I kd t lk 35, 36, 38-40).
4.01.02.2001 loovutas J. K. oma 23.12.1997 laenulepingust tuleneva nõudeõiguse V. G.ile (I kd t lk 69). Nimetatud lepingu alusel nõudis V. G. põhivõla 1 258 092 krooni, viivise 1 495 327 krooni ja intresside 576 895 krooni tasumist, kokku summas 3 330 314,50 krooni. Intresside nõudmisest hageja loobus (I kd t lk 175).
5.04.04.2000 sõlmisid Ascot Industries Ltd ja AS Esteval (pankrotis) panga arveldusarve kasutamise lepingu (I kd t lk 47), mille kohaselt Ascot Industries Ltd palus talle firmalt Plymeric laekuvad rahalised vahendid ajutiselt vastu võtta AS-i Esteval (pankrotis)
arveldusarvel. 10.04.2000 sõlmisid samad pooled veel ühe lepingu AS-i Esteval (pankrotis) arveldusarve kasutamiseks kohta (I kd t lk 48).
6.Hageja omandas nimetatud lepingutest tuleneva nõudeõiguse 01.02.2001 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel (I kd t lk 21 pöördel), kuna AS Esteval (pankrotis) ei ole Ascot Industries Ltd-le rahalisi vahendeid üle kandnud. Arveldusarve kasutamise lepingu sõlmimine oli aktsepteeritud mõlema poole poolt ning rahalised vahendid nimetatud lepingu järgi laekusid AS-i Esteval (pankrotis) arveldusarvele. AS-i Esteval (pankrotis) võlgnevust kinnitab audiitori arvamus (I kd t lk 50). Ülekandmata rahaliste vahendite summa moodustab 739 459,25 krooni, põhivõlg 04.04.2000 lepingu alusel 300 000,25 krooni ja 10.04.2000 lepingu alusel 439 459 krooni. Rahaliste vahendite laekumist AS-i Esteval (pankrotis) arvetele tõendavad tlk 51-55 asuvad tõendid.
7.25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu (I kd t lk 56) järgi moodustab V. G.i nõue AS-i Esteval (pankrotis) vastu 10 972 365,60 krooni, millest põhivõlg on 1 152 955,90 krooni ja viivis 9 719 410,60 krooni. Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt tasus V. G. AS-i Snail aktsiate eest 1 152 955 krooni, kuid AS Snail üldkoosolekul otsustati V. G.i poolt märgitud aktsiate märkimine tühistada. V. G.i poolt aktsiate eest tasutud summat ei ole tagastatud. Aktsiate eest tasumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid (I kd t lk 5865). Nimetatud lepingust tulenev viivise arvestus on toodud tlk 66-68.
8.10.01.2005 nõudeõiguse loovutamise lepinguga (I kd t lk 327-328) loovutas V. G. oma nõudeõiguse AS-i Esteval (pankrotis) vastu OÜ-le Dizolva (edaspidi hageja). Tallinna Linnakohtu 24.04.2005 määrusega asendas kohus senise hageja OÜ-ga Dizolva. Kostjate vastuväited
9.Kostja AS Esteval (pankrotis) tunnistas hagi osaliselt. Hageja poolt esitatud 28.11.1996 laenulepingu p-s 1.1 on märgitud, et laenu antakse kuni 4 659 000 krooni ning 22.12.1997 laenulepingu p-s 1.1, et laenu antakse kuni 3 000 000 krooni. Hagile lisatud dokumentidest nähtuvalt on laenu antud kokku summas 6 124 738,50 krooni (II kd t lk 93-94). Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on osa laenust ka tagastatud. Laenu osalist tagastamist kinnitavad pangaväljavõtted (I kd t lk 134-146). Kontoväljavõttest nähtuvalt on EVEA Panka laekunud Bark Consulting Ltd-lt kokku 6 460 189 krooni, millest 5 514 999 krooni ilmselt 28.11.1996 laenulepingu alusel ning 945 190 krooni 22.12.1997 laenulepingu alusel. Hagiavaldusest nähtub, et osa tekkinud võlgnevusest summas 1 258 092 krooni loovutati 23.12.1997 J. K.ile. Pangakontodest nähtuvalt on teostatud ka tagasimakseid ning osa laenust on tagastatud laenuandjale, suurem osa nõude vahepealsele omanikule Ascot Industries Ltd-le. Kokku on laenu tagastatud summas 2 902 262 krooni. Seega on tagastamata laenusumma 3 564 797 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja viivisearvestus ei vasta tegelikkusele, kuna viivis on tasutud Acot Industries Ltd-le summas 1 264 958 krooni, seega tuleks hageja viivisenõuet vähendada ja lugeda põhjendatud viivisenõudeks 1 637 670 krooni.
10.23.12.1997 lepinguga loovutati J. K.ile osa laenunõudest summas 72 000 USD, mis on 1 258 092 krooni, millele lisaks hageja nõuab intresse summas 576 895 krooni ning viivise summas 1 495 327 krooni, kokku 3 330 314,50 krooni. Kostja on seisukohal, et põhjendatud on vaid põhivõlg summas 1 258 092 krooni.
11.Hageja nõue pangakontode kasutamise lepingu alusel üle antud summade tagastamiseks summas 739 459,25 krooni on osaliselt alusetu, kuna Hansapanga kontoväljavõttest nähtuvalt on valdav enamus ülekandeid tehtud selgitusega „kauba eest”. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kontoväljavõtte kohaselt viitavad otseselt arvelduskonto kasutamise kokkuleppele ülekande selgituste põhjal järgnevad kanded: 06.04.2000 summas 18 720 USD, 14.04.2000 summas 23 150 krooni, 19.04.2000 summas 7 200 krooni, 20.04.2000
summas 7 200 krooni, kokku 364 653,92 krooni. Seega on nimetatud lepingutest tulenev hageja nõudeõigus kokku 364 653,92 krooni.
12.Hageja nõue aktsiate eest tasumiseks üle kantud summade tagastamiseks põhisummas 1 152 955,90 krooni ja viivis summas 9 719 410,60 krooni on osaliselt põhjendatud. Kuna esitatud viivise nõue on ülemäära suur ja ebaproportsionaalne põhinõudega, tuleks viivise nõuet vähendada põhinõude suuruseni. Seega nimetatud lepingust tulenevalt oleks hageja nõue kokku 2 305 911,80 krooni.
13.Eeltoodu alusel palus kostja jätta hagi osaliselt rahuldamata ja mitte tunnustada hageja nõuet AS Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses 13 064 700,60 krooni osas.
14.Kostja OÜ Novistra hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja suutnud tõendada ega selgitada, millistest lepingutest millised konkreetsed nõuded tulenevad ja millised summad on milliste tehingute alusel üle kantud. Hageja nõuete puhul on läbivaks jooneks põhinõuet ületavad viivised. Kostja on seisukohal, et sellise pahauskse käitumise puhul on viivisenõude esitamine välistatud või nõutav viivis kuulub olulisel määral vähendamisele.
15.Kostja on seisukohal, et 28.11.1996 laenulepingu sõlmis AS Snail-Trans nimel selleks volitusi mitteomav isik, mistõttu on selles sisalduv intressikokkulepe tühine. Kostja leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et A. J. oli AS Snail-Trans esindusõigus 28.11.1996 laenulepingu sõlmimise hetke seisuga. Ka ei ole hageja poolt esitatud tõendite alusel võimalik kindlaks määrata, kui palju raha sai AS Esteval (pankrotis) 28.11.1996 laenulepingu ja kui palju 22.12.1997 laenulepingu alusel. Seetõttu ei ole võimalik ka määrata intressi- ja viivisenõude põhjendatust. Kuna 22.12.1997 laenuleping ei sisalda intressikokkulepet ja 28.11.1996 laenulepingus sisalduv intressikokkulepe on tühine, ei ole võimalik hageja poolt esitatud intressi- ja viivisenõuet rahuldada.
16.28.11.1996 laenulepingu ja 22.12.1997 laenulepingu p-de 6 kohaselt pidid lepingud jõustuma pärast allakirjutamist ja laenu andmist laenusaajale. Lepingute p-de 1.1 kohaselt oli laenusummaks vastavalt 4 659 000 ja 3 000 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lepingute alusel oleks vastavas ulatuses laenu antud, mistõttu ei saa lugeda lepingut jõustunuks ning jõustumata lepingust tulenevat laenu ei saanud loovutada ka 27.02.1998 lepingu alusel Ascot Industries Ltd-le ega ka 01.02.2001 lepingu alusel V. G.ile. Seega on vastavad laenulepingud ja ka nõude loovutamise lepingud tühised ning nendel põhinevat nõuet ei ole võimalik rahuldada.
17.Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõude tõendamiseks esitatud kassa sissetulekuorderid tuleb nende ilmse ebausaldusväärsuse tõttu jätta tähelepanuta. Hagiavaldusele lisatud kassa sissetulekuorderitel on tuvastamata isikute (pearaamatupidaja ja kassapidaja) allkirjad, mis on kahtlustäratavalt sarnased. Kassa sissetuleku orderitel ei ole vastuvõtja pitsati jäljendit, mida kohtab muudel hageja poolt esitatud dokumentidel. Samuti ei ole kassa sissetuleku orderil ka ühtegi muud atribuuti (blankett, tempel vms.), mis seostaks nimetatud kassa sissetuleku ordereid konkreetse äriühinguga.
18.Hagiavaldusele lisatud väidetavad arveldusarve kasutamise lepingud ei ole käsitletavad lepingutena, kuna need on ühepoolselt allkirjastatud kirjad. Nimetatud kirjad ei saanud AS-ile Esteval (pankrotis) kaasa tuua mingeid kohustusi, kuna ühepoolsed kirjad ei sisalda AS-i Esteval (pankrotis) tahteavaldust. Nimetatud kirjad olid esitatud A. J., kes oli aga juba 10.03.2000 AS-i Esteval (pankrotis) juhatusest tagasi kutsutud. Seega olid Ascot Industries Ltd poolt tehtud ühepoolsed tahteavaldused suunatud isikule, kellel puudus AS-i Esteval (pankrotis) esindamise õigus.
19.Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et Ascot Industries Ltd arveldusarve kasutamisel esinesid ajutised raskused, millega seoses ei olnud võimalik vastavale arveldusarvele rahalisi vahendeid vastu võtta. AS SEB Eesti Ühispanga poolt 11.12.2001 väljastatud tõendist nr
Kl/17-9.6.1-2/342 (I kd t lk 49) ei tulene, et arveldusarve oli suletud või, et sellele ei olnud võimalik võtta vastu rahalisi vahendeid. Tõendi kohaselt oli arveldusarve kasutamisõigus peatatud. See viitab aga sellele, et puudus võimalus teha ülekandeid ja väljavõtteid arveldusarvelt, kuid sellele arvele oli rahaliste vahendite vastuvõtmine võimalik. Seega tegelikkuses puudus igasugune vajadus sõlmida kokkuleppeid kolmandate isikutega nende arveldusarvete kasutamiseks. Lisaks eeltoodule on AS Esteval (pankrotis) arvele tehtud ülekannete selgitustes viidatud tasumisele kauba eest. Hageja on oma nõude hulka arvestanud OÜ Mekroman, OÜ Vaademar, EMAG Ltd ja OOO Bend poolt AS-le Esteval (pankrotis) makstud rahasummad. Nimetatud rahasummade alusel on kohtu menetluses OÜ Mekroman nõude tunnustamise hagi, millele on OÜ Mekroman viidanud oma 20.06.2003 kirjalikus vastuses (t lk 105-108). Oluline on märkida, et viidatud vastusele on lisatud ka dokumendid (I kd t lk 110-115), mis kinnitavad, et AS Esteval (pankrotis) ja OÜ Mekroman, OÜ Vaademar, EMAG Ltd. ja OOO Bend vahel olid sõlmitud lepingud, mille alusel toimuski AS Esteval (pankrotis) arveldusarvele raha tasumine. Nimetatud tõendid lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et kõnealused summad olid tasutud arve kasutamise lepingute alusel. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et OÜ Mekroman, OÜ Vaademar, EMAG Ltd ja OOO Bend lepingud on tühistatud.
20.Hageja nõue tuleneb väidetavalt ka 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingust, mille kohaselt tegelikkuses tuleneb nõue hoopis Ascot Industries Ltd ja Bark Consulting Ltd 27.02.1998 kokkuleppest nõudeõiguse loovutamise kohta ning on algselt tekkinud Bark Consulting Ltd ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel 04.04.2000 ja 10.04.2000 sõlmitud arveldusarve kasutamise lepingutest. Eeltoodust nähtub, et arveldusarve kasutamise lepingud olid sõlmitud hoopiski Bark Consulting Ltd ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel. Seega on hageja väited vastuolulised. Kuna 04.04.2000 ja 10.04.2000 panga arveldusarve kasutamise lepingutest tulenevate nõuete kehtivus ei ole tõendatud, siis ei saa AS-il Esteval (pankrotis) lasuda kohustust nimetatud nõude eest tasuda.
21.Üheks hageja nõudeks on ka hagiavalduse punktis 2.3 toodud 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingul põhinev nõue summas 9 719 410,60 krooni. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtule nii kassa sissetulekuordereid kui ka pangaväljavõtteid, millistest nähtub, et Uni-Trade Enterprises on tasunud AS-le Snail mingeid summasid. Samuti on hageja esitanud ka 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille punkti 4.1 kohaselt pidi AS Snail Trans tasuma V. G.ile 1 152 955 krooni. Sama lepingu punkti 2.1 kohaselt tulenes loovutatav nõue AS Snail kohustusest tagastada V. G.ile viimase poolt märgitud aktsiate eest tasutud summad. Hageja ei ole tõendanud, et V. G. oleks kunagi tasunud märgitud aktsiate eest mingeid summasid. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit.
22.Hagiavalduse punktis 2.4 toodud 23.12.1997 lepingul ja 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingul põhinev nõue summas 3 330 314,50 krooni on tõendamata. Hagiavalduse lisas nr 31 toodud kirja kohaselt tunnistas Bark Consulting Ltd oma võlgnevust J. K.i ees ja loovutas selle nõudeõiguse J. K.ile. 23.12.1997 lepingu punkti 1 kohaselt põhineb vastav leping Bark Consulting Ltd nõudeõiguse osalisel loovutamisel J. K.ile. 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingu kohaselt läks nõue aga J. K.ilt üle V. G.ile. Võrreldes eelpool viidatud kolme dokumenti, tekitab J. K.i allkiri 01.02.2001.a. lepingul tõsiseid kahtlusi, kuna erineb olulisel määral J. K.i teistel dokumentidel toodud allkirjadest. Eeltoodud asjaoludel ja tuginedes TsMS § 277 lg.-le 1 vaidlustas kostja 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingu ehtsust.
23.23.12.1997 leping oli sõlmitud välisvaluutas, mistõttu tuleb summa arvestada ümber Eesti kroonidesse kohtuotsuse tegemise hetke seisuga. Kui arvestada võlgnevust varasema kursi järgi, siis täna saab otsuse tegemisel võlausaldaja oluliselt rohkem raha, kui oli ette nähtud lepinguga. Hageja ei ole tõendanud raha liikumist ja seda, et Bark Consulting Ltd, kelle
väidetav nõue loovutati J. K.ile, oli reaalselt ka laenu andnud. Puuduvad laenu väljamaksmist tõendavad dokumendid ja kuskilt ei nähtu, et nõude loovutamise hetkeks oli antud laenu summas 72 000 USD.
24.Täielikult tõendamata on ka väidetava nõude loovutamine Bark Consulting Ltd poolt J. K.ile. TsK § 221 nõuab sellise nõude loovutamise puhul kirjalikku vormi. Birjukovi, V. G.i ja J. K.i vaheline kolmepoolne kinnituskiri ei ole käsitletav nõude loovutusena, kuna Bark Consulting Ltd ei teavitanud kunagi AS-i Esteval (pankrotis) oma nõude loovutamisest J. K.ile.
25.01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingus on juttu sellest, et loovutatav nõue tuleneb Bark Consulting Ltd ja J. K.i vahel sõlmitud nõudeõiguse osalisest loovutamise lepingust, mida ei ole aga esitatud. Samuti ei ole teada, millest tuleneb AS-i Esteval (pankrotis) võlgnevus Bark Consultancy Ltd ees, millele on viidatud 23.12.1997 lepingu p-s 1. Nimelt, juhul kui Bark Consultancy Ltd ei omanud nõuet AS Esteval (pankrotis) vastu, siis ei olnud võimalik loovutada vastavat nõuet ka J. K.ile. Seega on hageja nõue tõendamata. Kuna nõuete loovutamiste lepingutes viidatud nõuete kehtivus pole tõendatud, siis tulenevalt TsK § 217 lg.-st 2 ei saa AS Esteval (pankrotis) olla ka kohustust nimetatud nõuete eest tasuda.
26.Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hageja juhatuse liikme Irina Bušujeva järjepidev püüd esitleda ennast SAK Fond juristina on suunatud kohtu eksitamisele ja oma menetlusõiguste kuritarvitamisele. Nimelt on hageja kavatsuseks esitada kohtule fiktiivsed sularaha maksekviitungid ja väita, et SAK Fond jurist on osutanud hagejale õigusabiteenust. Kostja leiab, et hagejal puuduvad õigusabikulud, kuna menetluses on teda esindanud äriühingu seaduslik esindaja.
27.Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Kostja Traian Tranzit OÜ tunnistas hagi. Maakohtu otsus
29.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus leidis, et nõuded kuuluvad tunnustamisele viienda rahuldamisjärgu nõuetena ja tunnustamisele kuuluvate nõuete summat tuleb vähendada.
30.Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb välisvaluuta konverteerimisel lähtuda Eesti Panga kursist seisuga 21.04.2003, kuivõrd nõuete kaitsmine toimus sellel päeval. Konverteerimine otsuse tegemise seisuga võib endaga tuua kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Eesti Panga kurss 21.04.2003 seisuga oli 1 USD = 14,35 EEK-i.
31.Hageja nõue kostja vastu summas 7 982 549,30 krooni tuleneb 28.11.1996 ja 22.12.1997 laenulepingust (I kd t lk 32-33) ning 27.02.1998 ja 01.02.2001 nõude loovutamise lepingust (I kdt lk 41). Hageja poolt esitatud 28.11.1996 laenulepingu p-s 1.1 on märgitud, et laenu antakse kuni 4 659 000 krooni ning 22.12.1997 laenulepingu p-s 1.1, et laenu antakse kuni 3 000 000 krooni. Hagile lisatud dokumentidest nähtuvalt on laenu antud kokku summas 6 124 738,50 krooni (II kd t lk 93-94). AS-i Esteval (pankrotis) kontoväljavõttest nähtuvalt on osa laenust ka tagastatud. Laenu osalist tagastamist kinnitavad pangaväljavõtted (I kd t lk 134-146). Kontoväljavõttest nähtuvalt on EVEA Panka laekunud Bark Consulting Ltd-lt kokku 6 460 189.00 krooni, millest 5 514 999 krooni 28.11.1996 laenulepingu alusel ning 945 190 krooni 22.12.1997 laenulepingu alusel. Hagiavaldusest nähtub, et osa tekkinud võlgnevusest summas 1 258 092 krooni loovutati 23.12.1997 J. K.ile. Pangakontodest nähtuvalt on teostatud ka tagasimakseid ning osa laenust on tagastatud laenuandjale, suurem osa nõude vahepealsele omanikule Ascot Industries Ltd-le. Kokku on laenu tagastatud summas 2 902 262 krooni. Seega on tagastamata laenusumma 3 564 797 krooni.
Kohus leidus, et hageja viivisearvestus ei vasta tegelikkusele, kuna viiviseid on tasutud Ascot Industries Ltd-le summas 1 264 958 krooni, seega tuleb hageja viivisenõuet vähendada ja lugeda põhjendatud viivisenõudeks 1 637 670 krooni. Laenulepingute alusel esitatud nõuet tuleb eeltoodu põhjal tunnustada kokku 4 673 238,75 krooni suuruses summas. Väitega, et 28.11.1996 lepingu on allkirjastanud isik, kellel selleks puudusid volitused, kohus ei nõustunud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A. J. vabastatud juhatuse liikme kohustustest 20.12.1996 (I kd tl 197). Seega olid A. J.il volitused lepingu allkirjastamiseks olemas. Kuivõrd on tuvastatud vahendite laekumine, ei saa rääkida ka laenulepingu rahatusest.
32.23.12.1997 lepinguga loovutati J. K.ile osa laenunõudest summas 72 000 USD, mis hageja arvestuse kohaselt on 1 258 092 krooni, millele lisaks hageja nõuab viiviseid summas 1 495 327 krooni. Hageja on intresside nõudest loobunud. Hageja on välja toonud, et dollari kurss on AS Esteval (pankrotis) ja Ascot Industries Ltd kokkuleppega fikseeritud 31.08.2000 tasemele 17,47 EEK-i 1 USD eest. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et AS Esteval (pankrotis) ja Ascot Industries Ltd on kokku leppinud USD kursi fikseerimises, ei laiene AS-i Esteval (pankrotis) ja J. K.i vahelisele lepingule, J. K.i ja V. G.i vahelisele nõude loovutamise lepingule ja ka mitte V. G.i ja OÜ Dizolva vahelisele nõude loovutamise lepingule. Rakendades 21.04.2003 kurssi asus kohus seisukohale, et põhjendatud on vaid põhivõlg summas 1 033 200 krooni (14,35 x 72 000). Kuigi 23.12.1997 lepingus on sätestatud viivis 0,1 % päevas, on nõude loovutamise lepingus märgitud, et võõrandatud nõue sisaldab laenu põhisummat, intresse ja viivist. Ka ei nähtu viivise korrektset arvestust. 23.12.1997 lepingus on pooled deklareerinud võlgnevuse olemasolu ja AS Esteval (pankrotis) on võtnud endale kohustuse tasuda 72 000 USD. J. K.i allkirjade erinevuse tuvastamiseks ei ole ekspertiisi määramist taotletud.
33.Hageja nõue pangakontode kasutamise lepingu alusel üle antud summade tagastamiseks summas 739 459,25 krooni on osaliselt alusetu, kuna Hansapanga kontoväljavõttest nähtuvalt on valdav enamus ülekandeid tehtud selgitusega „kauba eest”. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kontoväljavõtte kohaselt viitavad otseselt arvelduskonto kasutamise kokkuleppele ülekande selgituste põhjal kanded, mis on tehtud 06.04.2000 summas 18 720 USD (268 632 EEK; kurss 1 USD = 14,35 EEK-i), 14.04.2000 summas 23 150 krooni, 19.04.2000 summas 7 200 krooni, 20.04.2000 summas 7 200 krooni, kokku 306 182 krooni. Seega on nimetatud lepingutest tulenev hageja nõudeõigus kokku 306 182 krooni.
34.Hageja nõue aktsiate eest tasumiseks üle kantud summade tagastamiseks põhisummas 1 152 955,90 krooni ja viivis summas 4 859 705 krooni on osaliselt põhjendatud. Kohus leidis, et esitatud viivise nõue on ülemäära suur ja ebaproportsionaalne põhinõudega. Ka ei ole viiviste väljamõistmine sellises suurusjärgus kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus pidas õigeks viivise suuruseks põhivõlaga võrduvat summat, s.o 1 152 955,90 krooni. Seega on nimetatud lepingust tulevalt hageja nõue kokku 2 305 911,80 krooni. Hageja poolt esitatud Statistikaameti väljavõtted ei tõenda, et hagejal on tekkinud kahju põhivõlgnevust ületavas summas. Kohus ei nõustunud kostja OÜ Novistra vastuväitega, et hagejal nõue nimetatud alusel puudub, kuna aktsiate eest on tasunud Uni-Trade Enterprises Ltd, mitte V. G.. Kohus leidis, et kohustuse võib täita ka kolmas isik (TsK § 175), mis ei välista V. G.i nõudeõigust. Kostja viidet ÄS § 347 lg-le 2 pidas kohus iseenesest õigeks, kuid leidis, et see ei välista siiski nõuet juriidilise isiku vastu.
35.Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja tunnustamisele viienda järgu nõudena summas 8 318 532, 55 krooni (4 673 238,75 + 1 033 200 + 30 6182 + 2 305 911,80).
36.Menetluskulud jättis kohus kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 viimase lause kohaselt poolte enda kanda.
Apellatsioonkaebus
37.Kostja OÜ Novistra ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
38.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kaevatavas otsuses ebaõigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.
39.Kohus asus seisukohale, et välisvaluuta konverteerimisel tuleb lähtuda Eesti Panga kursist seisuga 21. aprill 2003.a., kuivõrd nõuete kaitsmine toimus sellel päeval ja konverteerimine otsuse tegemise seisuga võib endaga tuua kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Kohus ei ole selgitanud, mille tulemusel ja mis õigusnormidele tuginedes ta sellise järelduse tegi. Samuti ei selgu otsusest, kuidas võib konverteerimine kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga tuua endaga kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ja konverteerimine nõuete kaitsmise kuupäeva seisuga ebavõrdset kohtlemist kaasa ei too. Apellant leiab, et maakohtu otsuse kohaselt rikastuks OÜ Dizolva alusetult võlausaldajale kallima kursi järgi nõudesumma ümberarvestamisel. Valuutakursi võimalikust muutumisest tulenevat riski peaks kandma OÜ Dizolva.
40.Kostja on endiselt seisukohal, et 28.11.1996 ja 22.12.1997 laenulepingud jõustusid alles peale nendes sätestatud laenusumma täies ulatuses üleandmist laenusaajale, mida kunagi ei toimunudki. Seetõttu ei saa lugeda kumbagi nimetatud lepingutest jõustunuteks. Jõustumata lepingust tulenevaid nõudeid ei saanud aga loovutada. Samuti ei saa rahuldada jõustumata lepingust tulenevaid kõrvalnõudeid. 28.11.1996 laenulepingu sõlmis AS Snail-Trans nimel selleks volitusi mitteomav isik, mistõttu on selles sisalduv intressikokkulepe tühine ja vastustaja selles lepingus sisalduva intressikokkuleppe põhjal esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole suutnud tõendada, et A. J.il oli AS Snail-Trans esindusõigus 28.11.1996 laenulepingu sõlmimise hetke seisuga. Asjaolu, et A. J. oli vabastatud juhatuse liikme kohustustest 20.12.1996, ei tähenda seda, et tema volitused ei võinud lõppeda varem. Kohtu poolt kaevatavas otsuses toodud järeldused on ebaveenvad ja piisaval määral põhjendamata.
41.Hageja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik määrata, kui palju sai AS Esteval (pankrotis) raha 28.11.1996 laenulepingu ja palju 22.12.1997 laenulepingu alusel. Seetõttu ei ole võimalik ka määrata intressi- ja viivisenõude põhjendatust. 22.12.1997 laenulepingus intressikokkulepe üleüldse puudub. Kaevatavast lahendist jääb arusaamatuks, mil moel on kohus arvestanud summad laekunuks ühe või teise laenulepingu põhjal ning kuidas oli sellest tulenevalt arvestatud viivis. Arvestuskäik ei ole piisavalt läbipaistev ega põhjendatud. Kohus ei ole samuti selgitanud, miks ta pidas tõendatuks raha laekumist AS-le Esteval (pankrotis) ka kassa sissetuleku orderite alusel, mille vormistus viitas ilmselt nende vähesele usaldusväärsusele.
42.Seoses 04.12.2000 ja 10.04.2000 panga arveldusarve kasutamise lepingutega ning 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingust tuleneva nõude osalise tunnustamisega jäi kostja seisukohale, et AS Esteval (pankrotis) ei olnud sõlminud mingeid arveldusarve kasutamise lepinguid, kuna kokkuleppe sõlmimise osas pole tõendatud vastastike tahteavalduste olemasolu. Isegi kui eeldada, et AS-i Esteval (pankrotis) poolt oli saadud 306 182 krooni, siis arveldusarve kasutamise lepingu sõlmimise fakt on tõendamata, mistõttu tulnuks vastav nõue esitada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna nõue esitati vaid lepingulise kohustuse alusel, siis ei kuulu PankrS § 107 kohaselt hageja nõue väidetavate arveldusarve kasutamise lepingute alusel üleüldse rahuldamisele. Hagiavalduse lisas nr 19 ja 20 toodud kirjad ei ole käsitletavad lepingutena, kuna need on üksnes ühepoolsed kirjalikud teated. Lisaks on nimetatud kirjad koostatud tagantjärele ja taandkuupäevaga. Asjaolu, et summade tasumisel oli maksekorraldustes märgitud „Ascot Industries eest” ei tõenda veel iseenesest seda, et tasumine toimus arveldusarve kasutamise lepingu alusel. Apellandi arvates puuduvad alused seostada Polymeric ja Mekroman OÜ
poolt teostatud makseid arveldusarve kasutamise lepinguga, mille olemasolu ei ole tõendatud. Hageja ei ole ka tõendanud, et kumbki nimetatud äriühingutest oleks loovutanud kellelegi oma võimaliku nõude AS-i Esteval (pankrotis) vastu. Oluline on lisada, et väidetavalt arveldusarve kasutamise lepingu aluseks olevad kirjad olid esitatud A. J., kes oli juba 10.03.2000 AS-i Esteval (pankrotis) juhatusest tagasi kutsutud. Kohus ei ole samuti andnud hinnangut olulisele vastuolule, et arveldusarve kasutamise lepingud olid sõlmitud hoopiski Bark Consulting Ltd ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel. Hageja ei ole tõendatud, et Ascot Industries Ltd arveldusarve kasutamisel esinesid ajutised raskused, mis tähendab, et tegelikkuses puudus igasugune vajadus sõlmida kokkuleppeid kolmandate isikutega nende arveldusarvete kasutamiseks.
43.Seoses 25.12.1996 lepingust tuleneva nõude osalise tunnustamisega, ei ole hageja tõendanud, et V. G. oleks kunagi tasunud märgitud aktsiate eest mingeid summasid. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas AS Snail väidetav kohustus on läinud üle AS-le Esteval (pankrotis). Apellandile teadaolevalt puudus AS-i Snail ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel õigusjärglus.
44.Maakohus on püüdnud viitega TsK §-le 175 põhjendada, miks tekkis V. G.il nõudeõigus, kuigi kohustuse täitis Uni-Trade Enterprises. Kostjale jääb selline seisukoht arusaamatuks, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Uni-Trade Enterprises Ltd on oma nõude V. G.ile loovutanud. TsK § 175 ei anna V. G.ile alust nõuda aktsiate eest tasutud summade tagasimaksmist ega loovutada vastavat nõuet kolmandatele isikutele. Nõude olemasolu V. G.il endal ei ole tõendatud. Kuna esitatud dokumentide alusel oli maksjaks Uni-Trade Enterprises Ltd, siis ei saanud nõudeõigust tekkida V. G.il ja vastavalt ka hagejal. Aktsiate väljaostu õigus võis olla loovutatud hoopiski Uni-Trade Enterprises Ltd-le. V. G. ei saanud AS-le Snail Trans loovutada nõuet, mida tal ei olnud. Nõude loovutus on õigustühine. Lisaks eeltoodule ei ole kohus hinnanud kostja väidet selle kohta, et hageja ei ole tõendanud temale viivisenõude kuulumist, kuna 25.12.1996 lepingu p-i 4.2 järgi oli AS Esteval (pankrotis) kohustatud maksma viivist hagejale ja/või J. K.ile. Viiviste tasumisel J. K.ile vabanes AS Esteval (pankrotis) viiviste tasumisest V. G.ile ning hageja ei saa sel alusel nõuet esitada. Juba tasutud viiviste teistkordne väljanõudmine ei oleks õiguspärane.
45.Hagiavalduse lisas nr 3 toodud pangaväljavõtte kohaselt on 13.06.1996 AS-i Snail arveldusarvele pangas laekunud Uni-Trade Enterprises Ltd-lt laenuna summa 60 005 krooni. Nimetatud pangaväljavõttes on maksekorralduse selgituses märgitud sõna „laen”, mistõttu ei ole vastav summa kuidagi seostatav aktsiate märkimisega ning vastavas osas ei saa nõue olla loovutatud AS-le Esteval (pankrotis).
46.Hageja poolt nõude alusena nimetatud 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu punktis 2.1 on viidatud, et loovutatav nõue on tekkinud AS-i Snail aktsiate märkimisest. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu / kehtivust AS-i Snail vastu, mis väidetavalt loovutati 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Ei ole tõendatud, et võeti vastu otsus aktsiakapitali suurendamise koha, samuti ei ole tõendatud, et aktsiad märgiti ja märkimine tühistati. Samuti ei ole hageja selgitanud seost AS-i Snail ja AS-i Esteval (pankrotis) vahel ehk seda, miks AS Snail poolt võimalikult võetud kohustuste eest peaks vastutama AS Esteval (pankrotis). Oma 20.04.2008 kirjalikes seisukohtades palus kostja kohtul jätta TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata vastustaja poolt oma nõude tõendamiseks esitatud kassa sissetuleku orderitega nende ilmse ebausaldusväärsuse tõttu.
47.Varasemalt kehtinud ÄS § 347 lg 2 kohaselt tekkis aktsiate märkimise ebaõnnestumisel nõudeõigus mitte aktsiaseltsi vaid tema juhatuse liikmete suhtes. Kostja vaidles nimetatud alusel vastu hageja nõudele, kuid kohus asus seisukohale, et nõue juriidilise isiku vastu ei ole sellega välistatud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu, kuna see on vastuolus kõnealust õigussuhet reguleerinud seadusesättega. ÄS § 347 lg 2 kohaselt kohustus aktsiaseltsi
juhatus märkimise ebaõnnestumisel tasutu viivitamatult tagastama, kusjuures tasutu tagastamise eest vastutasid juhatuse liikmed solidaarselt. Kui V. G.il nõue üleüldse kunagi oli, siis oli see juhatuse liikmete, mitte äriühingu vastu. Seega ei saanud V. G. loovutada 25.12.1996 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel nõuet ka AS-le Snail-Trans. TsK § 217 lg 2 kohaselt vastutab esialgne kreeditor uue kreeditori ees temale üleantud nõude mittekehtivuse eest, mistõttu arvestades nõude kehtivuse mittetõendatust, ei saa AS-l Esteval (pankrotis) olla ka kohustust nimetatud nõude eest tasumiseks. Oluline on lisada, et kui seaduseandja oleks soovinud, et vastutust jagaksid nii juhatus kui ka juriidiline isik, siis oleks see vastaval moel ka seadusest sätestatud. Antud juhul muu regulatsiooni puudumisel tuleb lähtuda sellest, mis kõnealusele olukorrale paremini kohaldub. Kostja leiab, et kohus on ekslikult jätnud kohaldamata olukorda reguleeriva materiaalõiguse normi, mille tulemusel on kohus teinud ka väära lahendi. Kohus ei ole selgitanud kaevatavas otsuses, miks ÄS § 247 lg 2 ei kuulu kohaldamisele ja millist seadusesätet tuleks selle asemel kohaldada.
48.Seoses 23.12.1997 lepingust ja 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingust tuleneva vastustaja poolt esitatud nõude osalise tunnustamisega, märkis kostja, et ta vaidlustas TsMS § 277 lg 4 tuginedes vastustaja poolt esitatud 01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingu ehtsust. Kohus on tõendit siiski arvestanud põhjusel, et kostja ei taotlenud ekspertiisi läbiviimist. Paraku ei põhjendanud kohus kaevatavas otsuses, kas ta pidas vastavat tõendit usaldusväärseks või mitte ning mis põhjustel oli vastav järeldus tehtud.
49.Kostja ei nõustu hageja nõude osalise tunnustamisega J. K.ile loovutatud nõude osas ka põhjusel, et välisvaluutas väljendatud nõue on arvutatud Eesti kroonidesse ümber ebaõige kursi alusel. 23.12.1997 leping oli sõlmitud välisvaluutas, mistõttu tuleb summa arvestada ümber Eesti kroonidesse kohtuotsuse tegemise hetke seisuga. Kui arvestada võlgnevust varasema kursi järgi, siis saab hageja otsuse tegemisel oluliselt rohkem raha, kui oli ette nähtud lepinguga. Sõlmides lepingu välisvaluutas, kandsid lepingu pooled kursi muutusega kaasnevat riski.
50.Hageja ei tõendanud raha liikumist ja seda, et Bark Consulting Ltd, kelle väidetav nõue loovutati J. K.ile, oli reaalselt ka laenu andnud. Puuduvad laenu väljamaksmist tõendavad dokumendid ja kuskilt ei nähtu, et nõude loovutamise hetkeks oli AS-le Esteval (pankrotis) antud laenu summas 72 000 USD. Täielikult tõendamata on ka väidetava nõude loovutamine Bark Consulting Ltd poolt J. K.ile. TsK § 221 kohaselt peavad nõude loovutamine ja võla ülekandmine, mis põhinevad kirjalikult teostatud tehingul, olema teostatud samuti kirjalikus vormis. V. B., V. G.i ja J. K.i vaheline kolmepoolne kinnituskiri ei ole käsitletav nõude loovutusena, kuna Bark Consulting Ltd ei teavitanud kunagi AS-i Esteval (pankrotis) oma nõude loovutamisest J. K.ile. Kohtu seisukoht, et nõue on loovutatud, kuna seda on deklareerinud AS Esteval (pankrotis) ja J. K. 23.12.1997 lepingus, ei ole õige, kuna AS Esteval (pankrotis) poolt antud kinnitus ei saa muuta kehtivaks nõude loovutust Bark Consulting Ltd poolt J. K.ile.
51.01.02.2001 nõudeõiguse loovutamise lepingus on juttu sellest, et loovutatav nõue tuleneb Bark Consulting Ltd ja J. K.i vahel sõlmitud nõudeõiguse osalisest loovutamise lepingust, mida ei ole aga kohtule esitatud. Samuti ei ole teada, millest tuleneb AS-i Esteval (pankrotis) võlgnevus Bark Consultancy Ltd ees, millele on viidatud 23.12.1997 lepingu p-s 1. Juhul kui Bark Consultancy Ltd-l ei olnud nõuet AS-i Esteval (pankrotis) vastu, siis ei olnud võimalik loovutada vastavat nõuet ka J. K.ile. Hageja nõue on tõendamata.
Vastus apellatsioonkaebusele
52.OÜ Dizolva, OÜ Traian Tranzit ja AS Esteval (pankrotis) vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta kaebuse rahuldamata.
53.OÜ Dizolva esitas 27.03.2009 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna OÜ Novistra nõue on jäänud tsiviilasjas nr 2-03-258 Harju Maakohtu 23.03.2009 jõustunud otsuse kohaselt AS-i Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Vastustaja on seisukohal, et menetluses puudub apellant ja seetõttu ei saa apellatsioonimenetlust jätkata. Hageja viitas taotlust põhjendades Riigikohtu 23.10.2001 otsuses nr 3-2-1-107-01 väljendatud seisukohtadele. Apellandi seisukoht menetluse lõpetamise taotluse suhtes
54.Kostja OÜ Novistra leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, kuna kostjal on jätkuvalt õigustatud huvi menetluse tulemi suhtes. Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-47825 käib vaidlus apellandi tütarettevõtte OÜ Rubicom Medical ja kostja Traian Tranzit OÜ vahel, milles OÜ Rubicon Medical palub tuvastada, et viimane ei ole loovutanud Traian Tranzit OÜ-le nõuet AS Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi rahuldamise korral on OÜ-l Rubicom Medical suurim nõue AS-i Esteval (pankrotis) vastu ja õigus väljamakstavale jaotisele. Apellandil emaettevõttena on sellises olukorras huvi, et OÜ-l Dizolva ei oleks põhjendamatult suurt ja alusetut nõuet pankrotimenetluses.
55.Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendit ei pidanud kostja asjakohaseks, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus koosolekul tunnustamata jäänud nõudega ei ole kohtusse pöördutud. Ringkonnakohtu põhjendused
56.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud maakohtu otsus ei saa alates tsiviilasjas nr 2-03-258 Harju Maakohtu otsuse jõustumisest riivata apellandi õigusi ega huve.
57.Vastustaja seisukoht, et menetluses puudub üldse apellant ja seetõttu tuleks menetlus lõpetada, ei ole täpne. OÜ Novistra on isikuna endiselt olemas ja seetõttu ei saa menetlust vastustaja poolt viidatud alustel lõpetada. OÜ Dizolva poolt menetluse lõpetamise taotluses esiletoodud asjaolud on siiski apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise vastuvaidlematuks aluseks.
58.Vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Vastustaja OÜ Dizolva poolt viidatud 23.10.2001 otsuses nr 3-2-1-107-01 on Riigikohus selgitanud, et PankrS § 72 lg 2 (uue redaktsiooni järgi § 106 lg 1) sätestab isikute ringi, kelle vastuvaidlemise tõttu jääb nõue või selle rahuldamisjärk tunnustamata. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise PankrS § 74 lg 1 kohaselt võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kostjaks kohtus on nõudele või selle rahuldamisjärgule nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaielnud võlausaldaja või halduri vastuvaidlemise puhul võlgnik, keda esindab haldur.
59.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu 23.03.2009 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-03-258 on jäetud rahuldamata hagi, millega püüti leida tunnustust apellandi poolt OÜ-lt Mekroman omandatud nõudele AS-i Esteval (pankrotis) pankrotimenetluses. Apellandi poolt väidetud sisulist vahet olukorral, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu ning olukorral, kus võlausaldaja küll pöördub kohtusse, kuid kaotab menetluse jooksul oma nõude, ringkonnakohus ei näe. Mõlemal juhul ei saa sellist isikut enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb ka käesoleval juhul lugeda, et võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud isik, kelle puudub selleks õigustus. Asjaolu, et kostja tütarettevõtte on esitanud hagi nõudeõiguse
omandamiseks samas pankrotimenetluses, ei muuda apellanti võlausaldajaks PankrS § 72 lg 2 (uue redaktsiooni järgi § 106 lg 1) tähenduses.
60.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata, ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta apellatsioonkaebuse sisuliste väidete osas.
61.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMSRakS § 3 kohaselt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kostja OÜ Novistra kanda. OÜ Traian Tranzit on kandnud apellatsioonimenetluses õigusabi kulusid 4 500 krooni. Kolleegium peab kantud õigusabi kulutusi põhjendatuks ja vajalikuks ning seetõttu tuleb nimetatud summa menetluskuluna OÜ-lt Novistra OÜ Traian Tranzit kasuks välja mõista.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.