Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

RESOLUTSIOON

Edasikaebe kord

Määruse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 218 lg-le 4 võib hagimenetluses Riigikohtus

menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse varasem käik Harju Maakohtu menetluses on alates 14.11.2007 AS Erel Group hagi Osaühing Presshouse vastu 512 436 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-07-47581). Hageja esitas 24.10.2008 kohtule avalduse, milles palus menetluse tsiviilasjas lõpetada, kuna ta loobub hagist kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja palus tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 12 125 krooni. Kostja esindaja menetluse lõpetamisele vastu ei vaielnud ning esitas 28.10.2008 kohtule menetluskulude nimekirja ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 45 600 krooni. Hageja vaidles vastu kostja menetluskulu suurusele. Hageja leidis, et menetluskulu suurus 45 600 krooni ei ole põhjendatud. Kostja õigusabiarvest nr 080599 nähtub, et 01.10.2008 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulus kostja esindajal 4 tundi, samas kulus hageja esindajal 1,5 tundi. Hageja ei suutnud toimiku materjalidest leida kostja õigusabiarves nr 080271 kajastatud taotlust tõendite esitamiseks (kostja 08.04.2008 esitatud menetlusdokument ei ole arves nimetatud taotlus), mille koostamiseks kulus väidetavalt 2,5 tundi. Lähtudes tsiviilasja faktilistest asjaoludest tekkis hagejale kostja pahatahtliku käitumise tõttu kahju 512 436 krooni. Hagist loobumine tulenes asjaolust, et hageja ei suutnud tõendada VÕS §-st 338 tuleneva hüvitise nõude aegumistähtaja mitteületamist. Hageja leiab, et tulenevalt asja sisust kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja avaldatud ja hageja arvates ülepaisutatud kulude kandmine oleks hageja suhtes ebamõistlik ja koormav. Hageja viitas ka TsMS §-le 169, mis käsitleb menetluse venimisest tingitud menetluskulude kandmist. TsMS § 169 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad sõltumata hagi rahuldamisest tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda. Nähtuvalt õigusabiarvest nr 080065, koosnevad viidatud kulud vandeadvokaadi poolt Riigikohtu lahendites sisalduva omandamisest, hagile vastuse koostamisest ja selle redigeerimisest kokku 11 tundi ja 49 minutit summas 25 098,60 krooni koos käibemaksuga. Õigusabiarves nr 080598 märgitud kaja koostamise kestvus on 4 tundi ja 30 minutit ehk 9558 krooni koos käibemaksuga (kaja esitati 11.02.2008, arve selle eest koostati 27.10.2008, pärast hagist loobumise taotluse esitamist). Kuna kohus tegi tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei esitanud vastust hagiavaldusele selleks ettenähtud tähtaja jooksul, ei saa hagejalt vastavalt TsMS §-s 169 lg-le 2 välja nõuda arvetes 080065 ja 090598 kajastatud õigusabikulu, kuna kostja esitas kaja kohtule 11.02.2008 koos hagiavalduse ja selle lisadega ehk need on täiendavad menetluskulud, mida hageja ei pea vastavalt seadusele kandma.

2(5)

Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus lõpetas menetluse AS-i Erel Group hagis Osaühing Presshouse vastu 512 436 krooni saamiseks, jättis Osaühing Presshouse menetluskulud AS Erel Group kanda ja mõistis AS-ilt Erel Group Osaühing Presshouse menetluskulu katteks välja 17 130 krooni. Kohus määras Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale pärast määruse jõustumist pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 12 125 krooni. Maakohus leidis, et hageja taotlus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 lõpetas kohus menetluse otsust tegemata seoses hageja hagist loobumisega. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv 12 125 krooni, kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 24 250 krooni. TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja ei loobunud hagist põhjusel, et kostja on nõude rahuldanud. Kuna kohus asja sisuliselt ei lahendanud ega tõendeid ei hinnanud, puudub kohtul alus menetluskulude jaotamisel tugineda TsMS § 162 lg-le 4. Eeltoodu alusel tuleb kostja põhjendatud ja tõendatud menetluskulud panna hageja kanda. Kostja esindaja esitas taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 45 600 krooni ja selle tõendamiseks Advokaadibüroo Ruus, Koch ja Vabamets arved nr 080598 27.10.2008 summas 8100 krooni, nr 080599 27.10.2008. summas 11 610 krooni, nr 080065 20.02.2008 summas 21 270 krooni ja nr 080271 09.05.2008 summas 4620 krooni. Tegemist on ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja tegelikule töömahule. Toimiku järgi esitas kostja esindaja menetluses kaja tagaseljaotsuse peale, vastuse hagiavaldusele, täiendava seisukoha ning teesid, kostja esindaja osales korraldaval kohtuistungil kestusega 30 minutit ning kohtuistungil kestusega 1 h 10 minutit. TsMS § 169 lg 2 järgi tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad sõltumata hagi rahuldamisest tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud, mis on seotud kaja esitamise ning menetluse taastamisega, jätta kostja enda kanda. Samuti tuleb jätta kostja enda kanda arves nr 080271 kajastatud taotluse koostamise tõendite esitamiseks ja esitamise eest taotletud summa 4500 krooni, kuivõrd vastavat taotlust tsiviilasja materjalide juurde ei esitatud. Ülepaisutatud on kostja esindaja märgitud ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamisel ja kohtuistungiteks ettevalmistumisel ning istungitel osalemisel, so vastavalt 10 h 30 minutit ning 6 h ja 27 minutit. Põhjendatud on arvestada nimetatud toiminguid 5,5 tunni ja 4 tunni ulatuses. Jääb arusaamatuks, milles seisnes arve nr 080065 kohaselt hagiavalduse redigeerimine 1 h ja 19 min

3(5)

ulatuses. Hagiavalduse esitas hageja ja kostja esindaja seda ei redigeerinud. Kokku on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu katteks 17 130 krooni. Määruskaebuse põhjendused Osaühing Presshouse palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles jäeti AS-ilt Erel Group Osaühing Presshouse menetluskulude katteks välja mõistmata 20 370 krooni, teha selles osas uus määrus ning mõista AS-ilt Erel Group välja Osaühing Presshouse menetluskulude katteks kokku 37 500 krooni. Arvete nr 080599, 080065 ja 080271, s.o 21 270+4620+11 610=37 500 krooni jätmine osaliselt kostja enda kanda ei ole põhjendatud. Kohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ebaõigesti hageja esindaja vastuväidetele ning andis seetõttu kostja esindaja tegeliku töömahu kohta ebaõige hinnangu. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata kostja esindaja arves nr 080271 kajastatud töö, milleks on märgitud 08.04.2008 taotluse koostamine ja esitamine tõendite esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt koostas ja esitas kostja esindaja kohtule 08.04.2008 dokumendi pealkirjaga „Kostja täiendav seisukoht“, milles sisaldus taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning millega koos esitati kohtule asja lahendamiseks olulised dokumentaalsed tõendid. Seega vastab arves nr 080271 kajastatud töö kostja esindaja tegelikule tööle ja õige ei ole kohtu järeldus, nagu poleks arves nr 080271 kajastatud taotlust kohtule esitatud. Kohtu järeldus ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Kuivõrd ühelgi muul kohtule esitatud arvel 08.04.2008 dokumendi koostamist ei kajastatud, dokument on kohtutoimikus olemas ning puudub kohtu hinnang selle dokumendi koostamiseks kulunud ajahulga kohta, on määruse seisukoht arve nr 080271 alusel tasutud 4500 krooni jätmises kostja enda kanda ebaõige. Kostja ei nõustu kohtu hinnanguga, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja tegelikule töömahule. Asjatundliku õigusabi andmine eeldab tsiviilasja materjalide põhjalikku käsitlemist, mis tingis menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetes märgitud töömahu. Seda, et sellise ajakulu tulemusel oli võimalik saavutada tsiviilasja lahendamine kostja kasuks, kinnitab objektiivne tegelikkus, asjakohatu on võrrelda menetluskulude kindlaksmääramisel kostja esindaja töömahtu hageja esindaja töömahuga. Tsiviilasja materjalidega tööd teinud esindaja ei oleks aegunud nõudega hagi esitanud või oleks vähemalt kohtuistungile ilmunud materjalidega kursis olevana ega oleks palunud kohtul kuulata üle tunnistajana isikut, kes ei teadnud vaidlusaluseid asjaolusid. Kostja nõustus kohtuga, et kostja hagiavaldust ei redigeerinud. Asjaoludest nähtub, et arves nr 080065 kajastatud hagiavalduse redigeerimine on trükiviga, tegelikult redigeeris kostja vastust hagile. Seega ei ole põhjendatud jätta arves nr 080065 märgitud 1 h 19 min töö eest kantud kulu 2370 krooni kostja kanda. TsMS-i kohtukulude kindlaksmääramise ja jaotuse regulatsiooni eesmärk on panna kohtukulude tasumise kohustus hagist loobunud hagejale, kes põhjustas põhjendamatu hagiavalduse esitamisega kostjale ebamugavusi ja kulutusi. Riigikohus sedastas lahendis nr 3-2-1-95-03, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Kuna hageja põhjustas kostjale kohtukulude tekkimise oma põhjendamatu hagiavalduse n.ö igaks juhuks esitamisega ja kuna asja materjalid sisaldasid detailseid üksikasju (s.h ekspertarvamust), millega kostja pidi vastuse koostamiseks ja igakordseks istungiks ettevalmistamiseks põhjalikult

4(5)

kurssi viima, ei ole kostja kohtukulude jätmine tema enda kanda isegi osaliselt põhjendatud. Vastus määruskaebusele AS Erel Group ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust tuleb menetluskulude jaotamise osas muuta ja välja mõista menetluskulu summas 37 500 krooni. Maakohus on õigesti jätnud välja mõistmata kulud, mis olid tehtud seoses kaja esitamisega (TsMS § 169 lg 2). Nende kulude väljamõistmata jätmist ei ole ka kaebaja vaidlustanud. Maakohus on menetluskulude jaotamisel õigesti kohaldanud TsMS § 168 lg-t 4 ja § 1741 lg-t 1, kuid ebaõigesti määranud kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul lähtuda poole poolt kohtule esitatud dokumentidest ja hinnata kulude seotust asja läbivaatamisel kulunud ajaga ja vaidluse keerukusega. Kolleegiumi arvates on aga maakohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata 09.05.2008 arve nr 080271 alusel tasumisele kuuluva 4 620 krooni. Vastavalt spetsifikatsioonile on õigusabi osutatud 08.03.2008 seoses taotluse koostamise ja esitamisega tõendite esitamiseks. Toimikus on kostja lepingulise esindaja adv Taivo Ruusi poolt 08.04.2008 esitatud kostja täiendav seisukoht, millele on lisatud dokumentaalne tõend ja selgitatud vajadust ära kuulata eelnevalt esitatud tunnistajad. Seega vastab esitatud arve tehtud tööle ja maakohtul ei olnud alust jätta seda menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Kolleegium leiab, et arvestades nõude aluseks olevate asjaolude keerukust ja hagile esitatud põhjalikku vastust ning samuti vajadust valmistuda nii korraldavaks kui ka kohtuistungiks, ei saa lugeda põhjendamatuks ajakulu korraldavaks istungiks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning hagile vastuse koostamiseks. Kolleegium leiab, et eeltoodud toimingutele tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Õige on maakohtu märkus, et arve nr 080065 spetsifikatsioonil olev selgitus 03.01.2008 toimingu „hagiavalduse redigeerimine“ osas, kuid kolleegiumi arvates on veenev kaebaja selgitus, mille kohaselt on kommentaar ebatäpne, kuna redigeeriti vastust hagile. Arvestades eeltoodut leiab kolleegium, et hagejalt tuleb välja mõista kostja menetluskuluna 37 500 krooni.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.