lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-3467/77

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-3467/77
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 392 lg 2Eelmenetluse ülesandedTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mittetulundusühing RAHVUSKULTUURIDE KESKUS80189276

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-21-3467

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu

RAHVUSKULTUURIDE

KESKUS hagi Fjodor Beze ja Andrei Pappineni vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29.detsembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Mittetulundusühing

RAHVUSKULTUURIDE

KESKUS

(registrikood 80189276), seaduslik esindaja Sergei Burov Vastustajad (kostjad):

1.Fjodor Beze (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Andrei Pappinen (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Tühistada Viru Maakohtu 29. detsembri 2025. a määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS määruskaebus.
3.Maakohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks ja lahendab Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses on Mittetulundusühingu RAHVUSKULTUURIDE KESKUS (hageja) hagi Fjodor Beze ja Andrei Pappineni (kostjad) vastu võla nõudes. Kohus määras 1. oktoobri 2025. a määrusega eelistungi aja 1. detsembriks 2025 ja selgitas, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ja kohus tõlgi osalemist ei taga. Kohus märkis, et tõlgiga seonduvat on selgitatud 29. septembri 2021. a kirjas. Hageja ilmus 1. detsembri 2025. a istungile ilma tõlgita ja eesti keelt oskava lepingulise esindajata. Kohus teatas, et järgmine istung toimub 2. märtsil 2026 ning andis hagejale korralduse teatada enda tõlgi nimi 12. detsembriks 2025. Kohus selgitas samal päeval peale istungit saadetud ekirjas, et tõlgi leidmiseks antud aeg on järgimiseks kohustuslik ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 10 kohaselt on kohtul alus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk (või eesti keelt oskav esindaja). Hageja soovis 3. detsembri 2025. a e-kirjas teada, mis ajaks ta peab endale tõlgi või esindaja leidma. Kohus selgitas 4. detsembri 2025. a e-kirjas hagejale uuesti tõlgi leidmisega seonduvat. Hageja teatas 11. detsembril 2025, et pani Narva populaarseimale veebisaidile kuulutuse tõlgi leidmiseks, aga keegi pole veel helistanud. Hageja märkis, et ei saa aru, miks ta peab tõlgi leidma hiljemalt 12. detsembriks 2025, kui kohtuistung on määratud 2. märtsiks 2026. Hageja märkis veel, et ta ei saa aru, mida ta peaks veel tegema, kui keegi tõlgi otsingukuulutusele ei vasta, ning miks tema tunnistaja kutsumise palvele pole vastust tulnud, kuigi eelmine asja menetlev kohtunik kiitis tunnistaja kutsumise heaks. Hageja esitas 12. detsembril 2025 kohtule taotluse, milles taotles tõlgi leidmise edasilükkamist ning kordas 11. detsembril 2025 esitatud põhjuseid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus jättis 29. detsembri 2025. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 423 lg 1 p 10 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja. TsMS § 423 lg 1 sätestab absoluutsete aluste loetelu hagi läbi vaatamata jätmiseks, ehk tegemist on menetlemist välistatavate puudustega. Kohtusse ei ole 12. detsembriks 2025 saabunud hagejalt teavet, kas ja kes on tema tõlk. Seega on täitmata kohtu korraldus. Vene keeles menetlust ei toimu. Hageja pretensioon, et miks ta peab tõlgi teatama 12. detsembriks 2025, kui istung on alles märtsis, on asjakohatu. Hagejale on tõlgi leidmisega seonduvat selgitatud eelmise menetleja poolt juba 29. septembril 2021 ehk rohkem kui neli aastat tagasi ja korratud tänase menetleja poolt 1. oktoobri 2025. a määruses. Hageja ei teinud sellele vaatamata midagi, et tagada endale tõlk ja see tingis 1. detsembri 2025. a istungi edasilükkamise ehk menetluse venimise. Kohus märkis, et ei hinda siinjuures eelmise menetleja ajal toimunud menetluse kestust. Kohtul on õigus ja kohustus TsMS § 2 eesmärkide täitmiseks ja TsMS § 392 lg 2 tähenduses menetlus korraldada selliselt, et asja läbivaatamine oleks võimalik ühel istungil. Hageja tegevus takistas selle eesmärgi realiseerimist. Kuna hageja, kohtu 1. oktoobri 2025. a määruses antud korraldust eirates ilmus 1. detsembril

2025 istungile ilma tõlgita ja see tingis istungi edasilükkamise, oli kohtul alus anda hageja uus tähtaeg, kuid seekord juba põhjendatult lühem. Kuna hagejal on olnud ülimalt pikka aega teada vajadus ja kohustus endale kohtumenetluse jaoks tõlgiga koostöösuhe luua, siis ei olnud mingit põhjust anda hagejale võimalus teatada tõlgist alles järgmisel istungil. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Maakohus on otsustanud ebaõigesti jätta hagi läbi vaatamata ja menetluse lõpetada. Maakohus määras hagejale tähtaja tõlgi leidmiseks 12. detsembrini 2025. Hageja esitas 12. detsembril 2025 (s.o tähtaegselt) kohtule taotluse kohtu määratud menetlustähtaja (s.o tõlgi leidmise tähtaja) pikendamiseks, arvestades asjaolu, et uus kohtuistung, kus tõlgi osavõtt oleks olnud vajalik, oli määratud toimuma alles 2. märtsil 2026. Hageja oli taotluses esitanud põhjendused, miks ei olnud tal võimalik kohtu määratud tähtajaks tõlki leida. Maakohus ei ole hageja taotlust menetlustähtaja pikendamiseks lahendanud. Selle asemel, et lahendada taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, on kohus hagejale üllatuslikult otsustanud jätta hagi läbi vaatamata. Kuna kohtuistung oli määratud 2. märtsiks 2026, siis hagi läbi vaatamata jätmine ainuüksi seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik kohtule teatada tõlgi nime
12.detsembril 2025, on põhjendamatu ja õigusvastane, arvestades asjaolu, et hageja oli tähtaegselt esitanud taotluse menetlustähtaja pikendamiseks.
4.Kostjad palusid jätta määruskaebuse läbi vaatamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja jättis korduvalt täitmata kohtunõude haginõuete täpsustamiseks ja endale tõlgi leidmiseks.
5.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 10 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei täitnud kohtu nõuet leida endale tõlk. Asja materjalidest nähtub, et hageja ilmus 1. detsembril 2025 toimunud kohtuistungile ilma tõlgi või eesti keelt oskava esindajata. Maakohus andis hagejale korralduse teatada enda tõlgi nimi 12. detsembriks 2025. Maakohus määras uueks kohtuistungi ajaks 2. märts 2026. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väide, et maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust tähtaja pikendamiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses käsitlenud hageja 11. detsembril 2025 esitatud pretensiooni (dtl 374–377). Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud hageja 12. detsembril 2025 esitatud taotlust, milles hageja palus tõlgi leidmiseks määratud tähtaja pikendamist (dtl 378–380). Hageja selgitas neis mõlemas, et tal ei ole õnnestunud kohtu määratud tähtpäevaks tõlki leida ja märkis, et ta ei saa aru, miks ta peab tõlgi leidma 12. detsembriks 2025, kui kohtuistung on määratud 2. märtsiks 2026.

TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Hagejale tõlgi leidmiseks määratud tähtaeg on kohtu määratud menetlustähtaeg, mida kohus saab TsMS § 64 lg 1 kohaselt pikendada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määranud hagejale tõlgi leidmiseks põhjendamatult lühikese tähtaja, arvestades asjaolu, et maakohus määras uue kohtuistungi toimumise ajaks 2. märtsi 2026. Maakohus on TsMS § 64 lg-t 1 rikkudes jätnud lahendamata ka hageja taotluse endale tõlgi leidmiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Asjaolu, et hagejal ei olnud õnnestunud leida endale tõlki, võib praegusel juhul pidada TsMS § 64 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks. Seda olenemata sellest, et hagejale oli teada vajadus leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja juba enne 1. detsembri 2025. a istungit. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks planeerinud enne 2. märtsi 2026 menetlustoimingute tegemist, mis oleks eeldanud tõlgi osalemist. Seega ei oleks hagejale tõlgi leidmiseks antud tähtaja pikendamine toonud praegusel juhul kaasa menetluse lahendamise viibimist. Sellises olukorras hagi läbivaatamata jätmist ei saa pidada põhjendatuks ja see ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Asja edasisel menetlemisel tuleb hagejale enne kohtuistungi toimumist võimaldada täiendav mõistlik aeg tõlgi või eesti keelt oskava esindaja leidmiseks. Hageja teatas kohtule, et on pannud veebisaidile kuulutuse tõlgi leidmiseks, aga keegi ei ole veel temaga ühendust võtnud. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et hageja peab tõlgi leidmiseks pöörduma ise tõlgi teenust pakkuvate isikute poole.

8.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
9.Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise võimalikkus. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385/204, p 13). /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval