Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

hageja elamukrunt ning vesi tungis ka elamusse. Hageja on sõlminud kostjaga I kindlustuslepingu. Kodukindlustuse kindlustuspakkumise lisa järgi on kindlustusandja kohustatud hüvitama kindlustusobjektile tekkinud kahjud, mis on põhjustatud pikaajalistest vihmasadudest. Kahjuavalduses on märgitud kahjujuhtumi alguskuupäevaks 1. veebruar 2002. Üleujutus kestis 2002. a märtsi lõpuni, mil OÜ Melior-M likvideeris üleujutuse. Üleujutuse tõttu sai kannatada hagejale kuuluv elamu. Kindlustustingimuste punkti 18.5.1.3 kohaselt on kindlustusjuhtumi põhjuseks loodusliku üleujutuse tõttu kanalisatsioonisüsteemist sissetunginud vesi. Kodukindlustuse tingimuste ja kindlustuspoliisi kohaselt loetakse loodusliku päritoluga vee ärajuhtimissüsteemi ummistus kindlustuskohas loodusliku päritoluga veest tekkinud looduslikuks üleujutuseks, s.o loodusõnnetuseks. Ka hageja sai kostja I esitatud kodukindlustuse tingimuste ja poliisi tingimuste terminoloogiast üheselt aru, et ta kindlustab vara looduslikust üleujutusest tekkida võiva kahju vastu. 2002. a veebruaris-märtsis toimus looduslik üleujutus. Kodukindlustuse tingimuste p 18.5 tunnistab sellise juhtumi loodusõnnetuseks ning üleujutuse tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahjud on kindlustusjuhtumiks. Tüüptingimustega ei saa kahjustada teist poolt ebamõistlikult. Kindlustustingimuste p-d 18.5 ja 18.5.1.3 ei riku sisult ja sõnastuselt hea usu põhimõtet, kuid nende rakendamise seadmine sõltuvusse looduslikult koguneva vee äravoolust on tõlgendus, mis ei vasta lepingulises suhtes hea usu põhimõttele. Kahju eest vastutavaks isikuks on ka kostja II, kes jättis hooldamata sadevee äravoolu süsteemid, mille tagajärjel tekkis hageja krundil ulatuslik üleujutus. Tartu Maaparandusbüroo 21. märtsil 2002 koostatud sündmuskoha ülevaatuse protokoll kinnitab, et liigvesi oli tingitud alumise düükrikaevu kruusakihiga katmisest, mille oli tinginud tee omavoliline laiendamine. Kostja II süülist tegevust tõendab ka Tartu Maaparandusbüroo 27. mai 2002. a kiri kostjale I, milles on fikseeritud, et kõnesolevad üleujutused oli põhjustanud kostja II, kes püstitas 1998. a talvel Konguta-Puhja teele omavoliliselt teeviida, mille tõttu ummistus kogumiskaev, mille omanik oli kostja II. Samuti põhjustas üleujutuse Annikoru juurdepääsutee kooskõlastamata laiendamine, mille tagajärjel purunes kollektor ja jätkuvalt riigiomandis oleval maal asuv kaev ummistus. Kostja II püstitas teeviida, arvestamata veerajatiste hooldenõudeid. Veeavarii põhjustanud süsteemi osa asub maareformi seaduse § 31 lg 2 tähenduses maal, mida ei ole tagastatud, erastatud ega antud munitsipaalomandisse ning mida ei ole jäetud riigi omandisse. Sellise vaba maa korrashoiu kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel kostjal II kui tee omanikul, kes peab kohaliku omavalitsusena maaparandussüsteemi korras hoidma. Veeseaduse (VeeS) § 3 lg 2 alusel oli kostja II kohustatud korraldama veeavariide ja nende tagajärgede kiire likvideerimise. Kostja II ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja tema tegevuse ja tegevusetuse tagajärjel on hagejale tekitatud kahju. Elamu põrandad on pehkinud, hoone seinad on vettinud, küttekolded kahjustunud.

seotud kulutused, mille põhjustasid tormist või pikaajalistest vihmasadudest tingitud põhjavee tõus või looduslik üleujutus ja selle tagajärjel kanalisatsioonisüsteemi kaudu sissetunginud vesi või reovesi. Tartu Maaparandusbüroo 27. mai 2002. a õiendiga on tõendatud, et üleujutuse ja kahju tekkimise põhjuseks oli vee ärajuhtimise torustiku ummistus. Kindlustuslepinguga on kaetud ainult looduslikud üleujutused. Inimeste tegevusest tingitud veekahjud ei ole loodusõnnetuse riski realiseerumisena käsitatavad kindlustusjuhtumid, kuna sellistel juhtudel ei ole tegemist loodusõnnetusega. 2002. a jaanuaris toimunud juhtum ei olnud loodusõnnetuse riski realiseerumine kindlustuslepingu mõistes ning seda ei saa käsitada kindlustusjuhtumina loodusliku üleujutuse või põhjavee tõusu kontekstis. Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt informeeris vallasekretär 2002. a märtsis tekkinud üleujutusest telefoni teel Tartu Maaparandusbürood ja palus kiiresti maaparanduse käigus paigaldatud ja Tartu Maaparandusbüroo omandis olev kollektor avada. Elva-Puhja pealesõidutee all oleva kollektori ja teealuse torustiku paigaldas Tartu Maaparandusbüroo 1980. aastal Soovaküla maaparandusobjektile ja ei ole seda kostjale II üle andnud. 1998. a paigaldatud teeviit asub Soovaküla maaparandusobjektil ja sealse liigvee likvideeris Tartu Teedevalitsus 1999. a. 2002. a liigvesi tekkis äravoolutoru purunemise tõttu Elva-Puhja pealesõidutee all. Kostjal II puudus võimalus näha maa sisse, et toru on katki. Kostja II korraldas 2002. aastal veepaisu allalaskmise ja tal puudub nii otsene kui ka kaudne süü liigvee tekkimises. Elva-Puhja maanteele pealesõidutee on riigi omandis olev maa. Torustik selle maa sees ei kuulu kostjale II ja tal puudub õigus ja kohustus maa sees olevaid torustikke ja rajatisi lahti kaevata. KOKS § 6 lg-st 1 ei tulene kostjale II kohustust korras hoida vaba maad. Kostja II ülesandeks on korraldada veevarustuse ja kanalisatsiooni korrashoidu. Kostja II ei pea korras hoidma teealuseid torustikke ja maa-aluseid drenaaþe, mis ei kuulu talle. ElvaPuhja maantee pealesõidutee laiendus oli tehtud Konguta sovhoosi ajal aastatel 1989-1990. Tol ajal ei olnud kostjat II olemas, mistõttu ei saa kostja II vastutada 15 aastat tagasi tehtud tööde eest. Kostja II ei ole otseselt ega kaudselt süüdi hagejale tekkinud kahjus.

selgitamiseks kollektori avamise ja selgus, et see on purunenud kaevu rakke ja sinna peale aetud kivide survel. OÜ Melior-M selgitusest Annikoru kaupluse esise torukollektori ummistumise põhjuste kohta nähtub, et äravoolutoru oli kokku vajunud vana kaevurakke ja kivide survel, mis oli põhjustatud vana tee mahasõidu laiendamisest, kus torukollektorile lisati juurde lisatorud ja lükati kaevikusse ehitusjäätmed. Eeltoodust tulenevalt on kostja I 21. märtsil 2002 koostatud sündmuskoha ülevaatuse aktiga ja Tartu Maaparandusbüroo vastusega tõendatud, et 2002. aastal Annikorus toimunud üleujutus oli tingitud vee äravoolu süsteemi osalise purunemise tagajärjel tekkinud ummistuse tõttu, mitte äkki tekkinud ja rohke sulavee ega sademete tõttu. Kodukindlustuse tingimuste p 18.5.1.3 järgi on kindlustusjuhtumiks juhtum, kui see on tekkinud tormist või pikaajalistest vihmasadudest. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 21. mai 2003. a teatest nähtub, et looduslikku üleujutust sademetest põhjustatuna ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 21 aprillini 2002 ei esinenud. Kuna Annikoru kinnistu üleujutuse põhjuseks oli vee äravoolu süsteemi purunemine, siis ei saa kohaldada kodukindlustuse tingimuste p 18.5. Samuti on tingimuste p-s 18.3.2.5 märgitud, et kindlustusjuhtumiks ei ole kahjud, mis on tekkinud kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungiva suurvee tagajärjel. Kindlustusseaduse § 9 kohaselt on kindlustusjuhtumiks seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus. Kuivõrd praegusel juhul ei ole kindlustuslepingus määratletud sündmust (looduslik üleujutus) toimunud, ei tekkinud hagejal kindlustushüvitise saamise õigust ning kostjal I kindlustushüvitise maksmise kohustust. Pooled ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppinud lisatingimustes. Seega ei olnud kindlustusandja tahe sõlmida lepingut selliselt, et kindlustus hüvitab kõikidest üleujutustest tingitud kahjud. Kuna kindlustuslepingule oli lisatud riskide kirjeldus, siis ei ole poolte sõlmitud leping ebatäpne või puudulik ning seega ei rikkunud kostja I tarbijakaitseseaduse (TKS) sätteid. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 1 lg 3 p 2 kohaselt käsitatakse kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse §-s 45 sätestatud kohustusi rikkudes. KOKS § 6 lg 1 ja lg 3 p 2 sätestab, et omavalitsuse ülesandeks on korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Lisaks otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11

sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb RVastS § 1 lg 3 p 2 ja KOKS § 6 lg 1 ja lg 3 p 2 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 (lepinguväline kahju ja deliktiline üldvastutus). Lepinguväliselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama ainult siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. TsK § 448 kohaselt peab kahju tekitanud isik hüvitama kogu kahju, mis on tekitatud organisatsioonile või kodaniku isiksusele või varale. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei ole tekitatud tema süül. OÜ Melior-M selgitusest 6. mail 2002 Tartu Maaparandusbüroole nähtub, et torukollektori ummistuse põhjustas tee laiendamine 1989-1990 Konguta sovhoosi ajal. Tartu Maaparandusbüroo on 27. mai 2002 vastuses kostjale I väitnud, et üleujutused on põhjustatud 1998. a Konguta-Puhja teel teeviida püstitamisest ja Annikoru juurdepääsutee laiendamisest. Samas nähtub Tartu Maaparandusbüroo 25. jaanuari 2005 kirjast hagejale, et 1998. a teeviida püstitamine ei põhjustanud 2002. a üleujutust. VeeS § 3 lg 2 p 3 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. VeeS § 2 p 12 kohaselt on veeavarii olulist kahju tekitav üleujutus, tammi või muu kaitserajatise purunemine. Kostja II on kinnitanud, et informeeris 11. märtsil 2002 ja 13. märtsil 2002 Tartu Maaparandusbürood ja OÜ Nivoo lubas 22. märtsiks 2002 veeavarii likvideerida. Kostja II väited on leidnud kinnitust Tartu Maaparandusbüroo Annikoru ülevaatuse komisjoni koostatud protokolliga, kus otsustati, et OÜ Nivoo tuleb töid tegema 22. märtsil 2002. Tööd tegi OÜ Melior-M. Seega täitis kostja II VeeS § 3 lg 2 p-s 3 ettenähtud kohustuse ja organiseeris tekkinud veeavarii likvideerimise. Ei ole tõendeid selle kohta, et toru võis puruneda kostja II hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel. Maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo 15. juuni 2006. a eksperdiarvamuse kohaselt võis üleujutus tekkida ka maapinna külmumise, drenaaþikollektori külmumise või raskeveoki ülesõidu tagajärjel. Samuti jäi tõendamata asjaolu, et üleujutuse põhjuseks oli kostja II poolt tee hooldamata jätmine. Seega ei ole tõendatud, et kostja II rikkus KOKS § 6 lg 1 ja lg 3 p 2 ja VeeS § 3 lg 2 sätteid. Enne 1. juulit 2003, s.o kahju tekkimise ajal kehtinud maaparandusseaduse § 2 p 1 kohaselt mõisteti maaparanduse all põllu- ja metsamajandusliku maa kuivendamist. Maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo 15. juuni 2006. a eksperdiarvamuses on märgitud, et Eesti kuivendusnormid sätestavad põllu- ja metsamaade kuivendamise nõuded ja sellest lähtuvalt ei pidanudki nõukogude ajal rajatud drenaaþisüsteem tagama elamumaa kuivendamist. Kuna hagejal on kõnesoleval maatükil elamu ja arvestades, et 1999. a oli hageja kinnistul juba toimunud üleujutus, siis oleks hageja pidanud ise tegema kõik endast oleneva, mh pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, et vältida tulevikus tekkida võivaid analoogseid olukordi. Kuna torukollektori ummistuse põhjustas tee laiendamine 1989-1990 Konguta sovhoosi ajal, puudub põhjuslik seos tee laiendamise ja kostja II tegevuse vahel. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostja II suhtes lepinguvälise kahju hüvitamise kohustuslikud eeltingimused ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2006 kehtinud redaktsioonis) alusel tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

eespool viidatud sätteid.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.