2-07-22856
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht
Nona Alas 03.04.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-22856
Tsiviilasi, hageja nõue
GS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KS(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja: Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult ) Kostja: KS(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja esindaja Jüri Koger (OÜ Hansa Õigusbüroo, KeskAmeerika 7-24, 10122 Tallinn)
Resolutsioon
2-07-22856 (vt. kohtuotsuse põhjendavat osa, milles kohus on hageja nõude kohta jõudnud järelduseni – “Väide on tõendamata ja ületab ilmselt lapse reaalsed vajadused”. Nimetatust lähtudes menetluskulude välja mõistmine 100% ulatuses on põhjendamatu. Hageja väitis hagiavalduses, et tema poolt lapsele tehtavad igakuised kulutused moodustavad 20000 krooni. Hageja nõudis kostjalt elatisena 10000 krooni välja mõistmist. Kuna nõue oli nimetatud suuruses alusetu, siis oli hagejal ka õigustatud ootus, et 10000 krooni nõude mitterahuldamisel jätab kohus rahuldamata ka menetluskulude nõude vähemalt võrdeliselt hagi rahuldamata ulatusega. Antud asjas on tuvastatud, et kostja täitis elatise maksmist stabiilselt vähemalt 2500 krooni ulatuses. Hageja kinnitus nimetatule on märgitud ka kohtuotsuses. Osa “hageja nõue ja põhjendused”, mille kohaselt “...Abielusuhete lõppemise järgselt andis kostja igakuiselt lapse ülalpidamiseks 2000 krooni ning tasus 2500 krooni kooli eest. Peale abielu lahutamist vähendas kostja elatise suurust, tasudes hagi esitamisele eelnenud kolme kuu jooksul ülalpidamiseks vaid 2500 krooni kuus”. Arvestades asjaolu, et 2500 krooni suurust kohustust on kostja täitnud ning 10000 krooni väljamõistmise asemel suurendati kostja poolt makstava elatise suurust 1000 krooni võrra on hageja nõue rahuldatud vaid 10% ulatuses. Arvestades eeltoodut palub kostja poolte menetluskulud jätta poolte kanda. Kui kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb ikkagi osaliselt kostjalt välja mõista, siis tuginedes asjaolule, et hageja nõue oli algselt 90% alusetu, palub kostja menetluskulude jaotamisel lähtuda hagi rahuldamise ulatusest, mille suurus on arvestades kostja kohustuse täitmist (kostja maksis igakuiselt 2500 krooni) 10%. Kohus edastas vastuväite hageja esindajale 12.09.2008.a. Hageja esindaja esitas kohtule vastuse 25.09.2008.a. Vastuse kohaselt, vastuses hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kostja faktiliselt vaidlustab kohtuotsust menetluskulude jaotamise viisi osas. Hageja leiab, et kostja väited on antud juhul asjakohatud seoses kohtuotsuse vaidlustamise (sh kostja poolt vaidlustatavas osas) tähtaja möödumisega. Kuna kostja ei vaidlusta hageja poolt avaldatud menetluskulude suurust, palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud suuruses. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel, mistõttu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei hinda kohus hageja menetlushuvi. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Harju Maakohtu 04.03.2008.a. kohtuotsus on jõustunud. Lähtudes eeltoodust ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses võimalik muuta menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. - Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, nimetatud piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrusega nr 137. Esitatud hagiavalduses taotleti elatise summas 10000 krooni väljamõistmist, kohtuotsusega mõisteti välja elatis summas 3500 krooni. Katrin Saare poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 8000 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Kohtunikuabi peab lepingulise esindaja kulusid toimiku andmetel osutatud õigusabi mahus taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks.
2-07-22856 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.