Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Hageja Kakumäe Aiandusühistu nõuab kostjalt K H-P põhivõlgnevuse 6750,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi eest 31.03.2022 – 01.12.2025) summas 2086,50 eurot, kokku 8837,04 euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivist põhivõlgnevuselt 6750,54 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Nõude aluseks on xxx paikneva kinnistu elektrienergia tarbimise maksumuse kokkulepe. Kostja on antud kinnistu omanik alates 20.12.2021. Kinnistul on aastaringseks elamiseks kasutuses olev elamu. Elektrivarustust haldab Kakumäe Aiandusühistu (hageja), kes osutab elektrienergiat suurtarbijana turult ja varustab sellega talle kuuluva elektrivõrgu kaudu piirkonna kinnisasju. Hageja jõudis tulemuseni, et kinnistul on perioodil 2018-2022 tarbitud elektrienergiat 43 958 kWh suuruses koguses, mille eest on jäetud tasumata, millega kostja on oma 23.12.2022 e-kirjas nõustunud. Kostja on hagejale korduvalt kinnitanud, et ta nõustub nii tarbitud elektrienergia koguse kui ka enda rahalise kohustuse suurusega hageja ees ja et ta kohustub selle hagejale tasuma. Kostja on korduvalt kinnitanud, et tal ei ole vastuväiteid nõudele. Kostja ei ole kinnitanud üksnes aega, millal ta on suuteline seda tegema, kinnitades, et ta teeb seda siiski hiljemalt 2023. aasta märtsi kuuks. Hageja leiab, et kostja on andnud hagejale korduvalt võlatunnistusi VÕS § 30 lg 1 tähenduses, millega on tunnistanud oma rahalise kohustuse olemasolu hageja ees (kohustust tasuda kostjale kuuluval Kinnistul tarbitud elektrienergia eest) kogusummas 6750,54 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja põhinõue kostja vastu on 6750,54 eurot. Hageja soovib põhinõudelt ka seadusjärgse viivise arvestamist alates kostja poolt hagejale avaldatud võlgnevuse tasumise hiliseimale tähtpäevale järgnevast päevast, s.o. alates 01.04.2023. Kostja viivisvõlgnevus hageja ees kuni hagi esitamise päevani on 2086,5 eurot. Hageja soovib viivise väljamõistmist kostjalt ka edasiulatuvalt ehk aja eest, mis järgneb hagi esitamisele VÕS §113 lg 1 järgses määras. Kostja ei ole tasunud hagejale oma võlgnevust tänase päevani. Harju Maakohus võttis 08.01.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hagiavaldus on kostjale

2 (2) edastatud e-toimiku kaudu ning kättetoimetatud 08.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (22.01.2026) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv (770 eurot) põhjendatud kulu ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja nõuab kostjalt lepingulise esindaja kulu 490 eurot (3,5 õigusteenusele kulunud aeg x 140 eurot tasumäär) ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga 607,60 eurot. Kohus peab ajakulu ja tasumäära põhjendatuks ning vastavaks Riigikohtu praktikaga. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.