2-07-4160
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht
Nona Alas 19.03.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-4160
Tsiviilasi, hageja nõue
RAS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja: advokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn 10143) kostja: RAS (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja: advokaat Merit Sergejev (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146)
Resolutsioon
2-07-4160 RAS esitas 02.04.2008.a. avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulu on õigusabikulu summas 153372,48 krooni. Avaldus koos lisadega on hagejale kätte toimetatud 01.07.2008.a. OÜ A esitas 11.07.2008.a., tähtaegselt, vastuväite. Vastuväite kohaselt, avalduses väljatoodud menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud, mistõttu apellant esitab käesolevaga vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele alljärgneva vastuväite. Kõik vastustaja poolt kohtule esitatud õigusabiarved sisaldavad käibemaksu. Oma avalduses soovib vastustaja, et kohus mõistaks menetluskulude koosseisus hagejalt välja ka kostja poolt tasutud käibemaksu. Seesugune menetluskulude arvutus ei ole aga kooskõlas TsMS regulatsiooni ega Riigikohtu praktikaga TsMS kohaldamisel. Riigikohus on oma 19.04.2006.a. lahendis nr 3-2-1-24-06 selgitanud, et: “ringkonnakohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 273 644 krooni, mis sisaldab käibemaksu summas 41742 krooni. Hageja on käibemaksukohuslane ning seega ei ole käibemaks talle kuluks.” Oma 03.10.2006.a. lahendis nr 3-2-1-79-06 selgitas riigikohus veelkord järgmist: “kolleegium märgib samuti, et TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule.” Käesoleval juhul on vastustaja näol tegemist käibemaksukohustuslasega, mistõttu õigusabiarvetes sisalduv käibemaks ei ole talle kuluks. Samuti ei ole vastustaja esitanud kohtule ühtegi kinnitust, millest nähtuvalt tal puuduks võimalus tekkinud kuludelt õigusabile käibemaksu tagasi arvestada. Seega vastustaja poolt tasutud käibemaksu menetluskulude hulka määrata ei saa. Kuivõrd 158 372,48 kroonist moodustab käibemaks 24 158,52 krooni, on selle summa osas vastustaja menetluskulu nõue põhjendamatu. Allakirjutanu teatab, et ta on käesoleva dokumendi kostja esindajale ise edastanud. RAS esitas 31.07.2008.a. vastuse. Vastuse kohaselt, lähtuvalt apellandi vastuväitest, TsMS § 174 lg 3 sätestatust ning Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadest teatab vastustaja, et nõustub taotlusega ning palub OÜ-lt A välja mõista kõik menetluskulud, sh õigusabikulud, millest on maha arvatud käibemaks. Seega on õigusabikulude suuruseks, mille väljamõistmist vastustaja taotleb 153372,48 – 23395,80 = 129976,66 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et tulenevalt esitatud arvetest moodustab õigusabikulu 153372,48 krooni, sellest on käibemaks 23395,80 krooni. Arvestades hageja ja kostja seisukohti, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 129976,68 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist),
2-07-4160 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.