Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.märts 2009.a Tallinn (kohtunik töövõimetuslehel 03.02.200903.03.2009)
Tsiviilasja number
2-07-50240
Tsiviilasi
OÜ K hagi COÜ vastu põhivõla 153 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ K (xxx, asuk xxx) Hageja esindaja: juhatuse liige N (N ) Š (S ) Hageja nõustaja: A Viira (ik xxx) Kostja: OÜ C(reg xxx, asuk xxx) Kostja esindaja: juhatuse liige IZ
esindajad
Kostja esindaja: adv M Mängel Istungi toimumise aeg Istungil osalejad
20.01.2009 Hageja esindaja: juhatuse liige N (N ) Š (S ) Hageja nõustaja: A Viira (ik xxx) Kostja esindaja: juhatuse liige IZ Kostja esindaja: adv M Mängel Tõlk Nadežda Timofejeva
Jätta rahuldamata OÜ K hagi COÜ vastu põhivõla 153 000 krooni nõudes ja jätta teostamata COÜ 153 000 krooni tasaarvestus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused 02.08.2004.a. müüs kostja hagejale veoauto Scania r/nr. xxxja haagise Trailor r/nr. xxx 354 000 krooni eest. Hageja tasus ettemaksuna 02.08.2004.a. 35 000 krooni sularahas kostja kassasse ja 118000 krooni ülekandega 05.08.2004.a., kokku 153 000 krooni. Veoauto ja haagis olid alates 02.08.2004.a. hageja valduses ja kasutuses. Transpordivahendite ümberregistreerimine ARK-is pidi toimuma pärast müügisumma täielikku tasumist. Hagejal tekkinud raskuste tõttu polnud ta suuteline tasuma ülejäänud osa ostusummast - 201 000 krooni. 13.12.2004.a. võttis kostja auto ja haagise enda valdusse, taganedes sellega lepingust. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid tõendavad järgmised dokumentaalsed tõendid: 1- Kviitung order nr. 02-08/04 02.08.2004.a. 35 000 krooni tasumise kohta kostjale
42618,48 krooni intressidena. Nõue kokku 195618,48 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 3 lg. 1,133,162, hageja taotleb välja mõista COÜ-153 000 krooni KOÜ kasuks ja jätta hageja menetluskulud riigilõiv 8250 krooni kostja kanda. Intressi hageja ei nõua. Kostja seisukoht Kostja hagi õigeks ei võta ning hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ei tunnista. Hageja tegutsemisvaldkondadeks on lisaks muule ka jae- ja hulgikaubandus, millel tegutsemiseks pidi hageja nii kodu- kui välismaalt hulgi kaupa vedama. Selleks vajas hageja korralikku ning suure mahutavusega kaubaveo autot ning ka järelkäru. Põhjusel, et kostjal on paljuski hagejaga ühised tegevusvaldkonnad, samuti oli kostjal veoauto Scania xxxja haagis xxx, pöördus hageja kostja poole nende kasutamiseks võimaluste otsimiseks põhjusel, et hagejal puudusid piisavad rahalised vahendid kohese transportvahendite ostuks vajamineva rahasumma tasumiseks, samas oli kaubaveoks soodne suvine aastaaeg, lepiti kokku koheses auto ning järelhaagise hageja kasutusse andmiseks ning tulevikus ostu-müügilepingu sõlmimisega, 01.07.2004 allkirjastasid kostja- COÜ juhataja IZ ja OÜ K esindaja P leping-kava, milles kinnitati, et autorongi hinnaks on 300.000.krooni (lisandub käibemaks), sellest tasuti 01.07.04 ettemaksuna 35.000.- krooni. 01.07.2004 sularahas tasutud summale on kostja raamatupidaja poolt vormistatud kassasissetuleku order 02.08.2004. 01.07.2004 andis kostja veoauto Scania xxxja haagise xxx valduse ja kasutuse hagejale üle, võimaldades sellega nende kasutamist äritegevuses ning alates 01.07.04 kasutas hageja kostjale kuuluvat veoautot Scania xxxja haagist xxx ärikasumi teenimisel. 05.08.2004 tasus hageja kostjale täiendavalt 118.000.- krooni. Edaspidistest maksetest hageja loobus, samuti ei teavitanud hageja kostjat, kas ta üldse soovib osta või piirdub tegevus ainult nende kasutamisega. Peale ligi kuuekuulist kasutamist andis hageja 13.12.2004 kostjale talle kuuluva veoauto Scania xxxja haagis xxx. Seega olid kostjale kuuluv vara ajavahemikust 01.07.2004 kuni 13.12.2004 (166 päeva) hageja kasutuses. 06.01.2005 teatas kostja hagejale tähitud kirjaga ettemaksu summade tasaarveldusest veoauto ning selle haagise kasutamise eest tasumisele kuuluvate rendisummadega; kostja lisas ka 06.01.2005 arve nr 636. Tähitult hagejale saadetud teates palus kostja hiljemalt 18.01.2005 hagejapoolset kinnitust pooltevahelise tasaarveldamise kohta. Hageja eeltoodud kostja teatele ning arvele eitavalt ei reageerinud, samuti ei esitanud mitte mingisuguseid vastuväiteid, millest tulenevalt kostjal oli täielik alus ning veendumus oletada hagejapoolset nõusolekut ning kinnitust kostja tehtud ettepanekule. Seega ei ole kostja poolt mingisugust kohustuste rikkumist toimunud ning hageja nõue on põhjendamata. Kostja leiab, et hageja tegevus ning esitatud hagiavaldus on räigelt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete vastu. Lepingulistes suhetes on oluline osa ka vastastikkuse usalduse põhimõttel, mis panevad kohustuse olla hoolikas teise isiku huvide suhtes, täita teise poole õigustatud lootused, jagada informatsiooni ning käituda lojaalselt teise poole suhtes ausalt ning mitte kuritarvitada usaldust. Hageja arvamus kostja vastusele Sõiduk Scania xxxja haagis xxx oli kostja poolt hagejale üle antud mitte 1.07.2004 vaid 12.08.2004. Sel päeval oli kostja poolt väljastatud sõidukijuhtimise volikiri. Ilma märgitud volikirja ei saaks hageja sõidukit kasutada (volikirja ärakiri on lisatud).
Samuti ei saanud kostja üle anda sõidukit 1.07.2004.a. kuna tasumine oli teostatud 2.08.2004.a.35000 krooni ja 05.08.2004.a.-118000 krooni, kokku 153 000 krooni. Sõiduk oli üle antud ainult peale hageja poolt 153 000 krooni, s.t. poole sõiduki hinna tasumist. 13.12.2004.a. kostja ise võttis auto tagasi seega lõpetas ostu-müügilepingu. Kuni 07.07.2005.a. oli OÜ-gu K juhatajaks VP, kuid ajavahemikus 15.11.2004.a. kuni 13.03.2005.a. viibis ta haiguslehel ajutise töövõimetuse tõttu, seega ei saanud hageja tagastada sõidukit kostjale. Hageja ei ole mingeid tähitud kirju kostjalt saanud. Kostja poolt esitatud kviitungites on märgitud teiste firmade nimetused. Kostja poolt esitatud kirjas 06.01.2005.a. on olemas kuupäev «6.01.04.», kuid sel ajal ei olnud hageja ja kostja vahel mingeid lepingulisi suhteid. Hageja sai sõiduki ja haagise kätte halvas tehnilises seisundis. Sõiduki remondile kulutas hageja 47880 krooni ning haagise remondile 93136 krooni. Kostja täiendavad selgitused OÜ K tegevusvaldkondadeks on ka jae- ja hulgikaubandus, milleks on vajalik korralik ning suure mahutavusega kaubaveoauto ning järelkäru. Hageja pöördus kostja poole veoauto Scania xxxja haagise xxx ostmiseks. Kuna hagejal puudusid piisavad rahalised vahendid vajamineva rahasumma koheseks tasumiseks, samas oli kaubaveoks soodne suvine aastaaeg, lepiti kokku koheses auto ning järelhaagise hageja kasutusse andmises ning tulevikus ostu-müügilepingu sõlmimises. 01.07.2004 allkirjastasid COÜ juhataja IZ ja OÜ K esindaja tegevdirektor OP leping-kava, 01.07.04 tasuti ettemaksuna 35.000.- krooni, lepiti autorongi lõplik maksumus ning edasised maksetähtajad (ajavahemikus 05.07.-10.07.2004 kohustus hageja tasuma 150.000- krooni ning 115.- krooni kahe kuu jooksul (juulis, augustis, septembris). 01.07.2004 andis kostja veoauto Scania xxx ja haagise xxx (autorongi) valduse ja kasutuse hagejale üle, võimaldades sellega nende kasutamist äritegevuses ning ärikasumi teenimisel. Järgneva summa 118.000.- krooni tasus hageja 05.08.2004, loobudes edaspidistest maksetest. Peale 166-päevast kasutamist (01.07.04-13.12,04) andis hageja kostjale kuuluva veoauto Scania xxx ja haagise xxx kostjale tagasi (üürisuhe). 06.01.2005 esitas kostja hagejale arve nr 636, millest nähtus veoauto Scania xxx ja haagise XXX kasutamise eest üür (arves kasutatud väljendit „rent") 166 päeva (ajavahemik 01.07.04 kuni 13.12.2004) eest kokku 153.000.- krooni (sisaldas käibemaksu); lisaks tegi kostja samal kuupäeval hagejale VÕS § 198 mõttes tasaarvestuse avalduse, paludes (peale eelnevaid korduvaid helistamisi) tasaarveldada OÜ C06.01.2005 arve nr 636 summas 153.000 OÜ K poolt tasutud ettemaksusumma 153.000.- krooniga (02.08.04 ettemaks 35.000; 05.08.04 ettemaks 118.000.-). Tasaarvestuse avalduses palus kostja hagejalt hiljemalt 18.01.2005 kinnitust tasaarveldamise kohta. 06.01.2005 arve nr 636 ning tasaarvelduse avalduse saatis kostja hagejale 10.01.2005 tähitud kirjaga. Hageja tasaarvelduse avaldusele eitavalt ei reageerinud, samuti ei esitanud mitte mingisuguseid vastuväiteid, vaid aktsepteeris toimunut, millest tulenevalt kostjal oli täielik alus ning veendumus oletada hagejapoolset nõusolekut ning kinnitust kostja tehtud ettepanekule.
Oluline on, et 0l.juulist kuni 13.detsebrini 2004 oli hulgikaubandusega tegelevatel firmadel tööd rohkem kui praegu ning autode ning haagiste keskmine rendihind oli kõrgem, kui kostja poolt esitatud arvel. Tsiviilasjas arutuseobjektiks olev (pikamaa) kaubaveo auto Scania ja haagis olid ühed suurimad (haagise pikkus ca 13 m), mahtuvusega 85-90 m3, ning on igati mõistetav, et hageja pidas kostja esitatud üüri (rendi)arvet soodsaks ja mõistlikuks ning seda eelkõige seetõttu, et mõnest autorendifirmast autorongi rentimisel oleks renditasu olnud tunduvalt suurem. (Liiatigi kinnitavad hagejapoolset auto aktiivset kasutamist sellel mitme juhi (vähemalt kaks) olemasolu. Sellega on ka seletatav asjaolu, miks hageja nõustus tasaarveldusega ning ei reageerinud eitavalt ei tasaarvelduse teatele ega ka reaalselt teostatud tasaarveldusele. Lisaks märgib kostja, et kostja poolt olid täidetud VÕS § 197 lg 1 ja 2 ja 198 sätestatud tasaarvestust võimaldavad asjaolud: nii hagejal kui ka kostjal olid teineteise suhtes vastastikused samaliigilised nõuded summas 153.000.- krooni- seega eksisteeris tasaarvestuse olukord; kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), mistõttu tasaarvestus jõustus alates hageja poolt tasaarvestuse avalduse kättesaamisest hageja poolt. Lisaks märgib kostja, et hageja püüd rikastuda kostja arvel viisil, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ei saa tunnustada, on vastuolus hea usu põhimõttega ning seega lubamatu. Eeltoodud põhjustel on pooltel kompromissitingimustes kokkulepe saavutamata. Kuna hageja poolt esitatud nõue ettemaksuna tasutud 153 000 krooni kattub tasaarvestatava nõudega. Riigikohtu lahend 3-2-1-156-04 kohaselt kohus arvestab tasaarvestuse toimumist üksnes juhul, kui mõni vaidluse pooltest on tuginenud asjaolule, et ta on teinud tasaarvestuse avalduse. Nimetatud avalduse on kostja hagejale teinud, selles osas vaidlus puudub. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb eelkõige lähtuda sellest mida pooled on lepingus kokku leppinud (dispositiivsuse põhimõte), ning lisaks sellele kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa sätted, mis reguleerivad milliseid õiguskaitsevahendeid võivad pooled rakendada juhul, kui käsunduslepingu üks pool teise õigusi rikub, ja sama seaduse
VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
Hageja on seisukohal, et tegemist on ostu-müügilepinguga poolte vahel. Kostja on aga seisukohal, et tegemist on rendisuhtega poolte vahel, kuna kostja väidab, et 06.01.2005 esitas kostja hagejale arve nr 636, millest nähtus veoauto Scania xxx ja haagise XXX kasutamise eest üür (arves kasutatud väljendit „rent") 166 päeva (ajavahemik 01.07.04 kuni 13.12.2004) eest kokku 153.000.- krooni (sisaldas käibemaksu). OÜ C juhataja IZ allkirjaga on arve hagejale nr 525/1 millele on märgitud, et arve on kirjutatud veoauto ja haagise müügiks OÜ-le K ja ettemaksuna on 02.08.04 ja 05.08.04 tasutud 153 000 krooni (tl 8-10). Kohus on seisukohal, et antud kinnitust ei saa lugeda lepinguks, kuna see ei vasta lepingule kehtestatud nõuetele. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Seega peab leping olema allkirjastatud mõlema lepinguosalise poolt, vaidlusalune kinnitus on allkirjastatud aga üksnes kostja poolt. Lisaks tekivad lepinguga pooltele õigused ja kohustused, antud kinnitusest aga nähtub, et kohustused tekkisid üksnes hagejal. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt 10.08.2004.a. väljastatud arvet ei saa lugeda lepinguks, millele tuleks kohaldada ostumüügilepingu sätteid. 01.07.2004 allkirjastasid kostja ja hageja leping-kava, milles kinnitati, et autorongi hinnaks on 300 000 krooni, see leping-kava on kirjalikult sõlmitud ja mõlema lepingu poole poolt allkirjastatud. Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lg 1, et müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ( ostuhinna) ja võtma asja vastu. Müügileping on seega leping, mille sisuks eelkõige teatava asja (kehalise eseme) tasu eest võõrandamise e omandi ülekandmise kohustus. Müügileping on seega kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing (TsÜS § 6 lg3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Reeglina täidetakse asja üleandmise kohustus ja omandi üleandmise kohustus üheaegselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on olukord, kus omandi üleandmiseks on lisaks kokkuleppele omandi üleandmise kohta vaja ka asja faktilist üleandmist ehk valduse üleandmist. Poolte vahel vaidlus puudub asja faktilise üleandmise kohta, kuna hageja poolt autorongi kasutamist kinnitab selle eest maksmine (tl 5,8, 10). Kostja poolt hagejale üleantud autorongi kasutamist kinnitab kostja esitatud arved hagejale, mille alusel kostja taotleb tasaarvestuse tegemist kostja autorongi kasutamise aja eest. Siinjuures kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud dokumendid sõiduki ümberregistreerimise kohta, kuna, neis dokumentide on kasutajaks märgitud teised juriidilised isikud, mitte aga hageja, millest võib järeldada, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased käesolevas vaidluses (tl 7). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja loobus edaspidistest maksetest ning ei teavitanud kostjat, kas ta üldse soovib osta või piirdub tegevus ainult nende kasutamisega.
Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja poolt märgitud lepingust taganemise kohta. Taganemise juures on vajalik leida materiaalsed ja formaalsed eeldused. Materiaalseks eelduseks taganemisõiguse liigist võib olla leping. Formaalseks eelduseks on lepingust taganemise avaldus. Taganemisavaldusega luuakse uus suhe poolte vahel. Peab olema võimalik tagasi anda see, mis lepingust saadi. Kui asja on juba hakatud kasutama, siis ei ole taganemine enam võimalik. Taganemise tagajärjel lõpeb kõik see, mida kohustuti lepinguga teineteise suhtes tegema (VÕS § 188 lg 2). Ei lõpe kohustused, milles on nii kokkulepitud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-62-08 on rõhutatud, et kohus on TsMS § 436 lg 2 esimese lause ja TsMS 436 lg 4 esimese lause järgi pooltevahelise õigussuhte määratlemisel seotud poolte esitatud asjaolude ja tõenditega. Seega saab kohus üldjuhul esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei ole vorminõuet ette nähtud lepingust taganemise avaldusele ,lepingu ülesütlemise avaldusele, hinna alandamise avaldusele ega lepingu tühistamise avaldusele, Riikohtu lahendid 3-2-1-29-06, 3-2-1-50-06, 3-2-1-59-06, 3-2-1-140-07. VÕS § 116 on käsitletud lepingust taganemist. Lepingust taganemine tuleb kõne alla juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Reeglina peab ostja selleks andma müüjale täiendava tähtaja (VÕS § 114, mille kestel on müüjal võimalik rikkumine asja parandamise või asendamise läbi heastada. VÕS § 223 loetleb teatavad täiendavad olulise lepingurikkumise alused juhuks, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Kuna hageja on hakanud juba asja kasutama, on kohus seisukohal, et siis ei ole lepingust taganemine enam võimalik. Lepingust taganemine ei ole võimalik, ei ole ka põhjendatud hagejal nõue, nõuda tema poolt üleantu tagastamist TsMS § 189 lg 1. Lisaks eeltoodule on kohus ka seisukohal, et taganemisavalduse puhul ei olnud täidetud VÕS § 223 sätestatud alused. Kuna lepingust taganemiseks puudus hageja poolt taganemisavalduse tegemise puhul alus, siis poolte vahel ostu-müügileping taganemisavalduse tegemise tõttu ei lõppenud ja alusetu on hageja väide lepingu lõppemisest. Hagi materjalide kohaselt on 06.01.2005 kostja esitanud arve nr 636 ning tasaarvelduse avalduse saatis kostja hagejale 10.01.2005 tähitud kirjaga. Hageja tasaarvelduse avaldusele eitavalt ei reageerinud, samuti ei esitanud mitte mingisuguseid vastuväiteid, vaid aktsepteeris toimunut, millest tulenevalt kostjal oli täielik alus ning veendumus oletada hagejapoolset nõusolekut ning kinnitust kostja tehtud ettepanekule. Kostja poolt on täidetud VÕS § 197 lg 1 ja 2 ja 198 sätestatud tasaarvestust võimaldavad asjaolud: nii hagejal kui ka kostjal olid teineteise suhtes vastastikused samaliigilised nõuded summas 153.000.- krooni- seega eksisteeris tasaarvestuse olukord; kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), mistõttu tasaarvestus jõustus alates hageja poolt tasaarvestuse avalduse kättesaamisest hageja poolt. Kostja koostatud tasaarvestuse arve 06.01.2005 (tl21-23) on hagejale saadetud ja VÕS § 197 mõtte kohaselt tekib tasaarvestuse õigus juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduses on tasaarvestuse mõiste sätestatud §-s197. Selle paragrahvi 1. lõike järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 järgitasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast , mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS-le § 198 avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 198
piisab tasaarvestuseks teise poole avaldusest. Tasaarvestuse avalduse tegija võib tugineda avalduses sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam rahalist nõuet tema vastu. Kohtu seisukoht, et kuna hagejal ei ole õigust taganemiseks lepingust, puudub tal ka tagasinõude õigus kostja vastu ning sellest tulenevalt ei saa kohus kostja taotletud summat tasaarvestada. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.