Kohtulahend

2-07-5111 tähtaegselt, vastuväite. Vastuväite kohaselt, hageja ei nõustu KÜ esitatud avaldusega järgmistel põhjustel: - Sündmuste ja asjaolude kirjeldus. Kooskõlas KÜ taotlusega menetluskulude kindlaksmääramiseks nr 1/1417 24.11.2008.a., Harju Maakohtu 22.09.2008.a. kohtumäärus jõustus 24.10.2008.a. Kohtukantseleis kohtumäärus oli kuulutatud 22.09.2008.a. ning jõustus reedel 24.09.2008.a., aga 25.09.2008.a. oli laupäev, ei ole tööpäev. - KÜ esitas Harju Maakohtusse avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 24.11.2008.a. Tähtaja lõpupäeva saabumine on kindlaks määratud 30-ne päevaga, arvates menetluskulude jaotamise otsuse seadusjõustumise päevast, see on tähtaja lõppemise päeval – 23.11.2008.a. Kooskõlas TsÜS § 137 lg 2 “majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööpäeva lõpuks”. Vastavalt TsÜS § 142 lg 1 “õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest”. TsÜS § 143 alusel “kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel”. Lähtudes TsÜS-is toodud õigusnormidest, KÜavalduse suhtes menetluskulude kulude kindlaksmääramiseks aegumistähtaeg on möödunud. - Harju Maakohus tegi määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta, mitte aga otsuse või määruse menetluse lõpetamise kohta. See tähendab esitas hagejale OÜ W õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samas hagi asjas vaidluses samas hagiesemes samadel alustel. Hageja esitas hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks Korteriühistult Asula 10 Harju Maakohtusse 10.02.2009.a. vastavalt TsMS § 426 lg 1. Vastavalt, menetluskulude jaotamine menetlusosaliste vahel võib olla toodud ainult kohtu otsuses TsMS § 173 lg 1 alusel. - Harju Maakohus 22.09.2008.a. määruses tsiviilasjas nr 2-07-5111 ei esitanud menetluskulude jaotamist menetlusosaliste vahel. Menetlusosalised kuni asja menetluse lõpetamiseni ja vaidluse lahendamiseni kohtu otsusega ei ole õigustatud nõuda esimese astme kohtult menetluskulude kindlaksmääramist. Antud juhul KÜrikkus hea usu ja mõistlikkuse printsiipi, kuna ta ise on OÜ W võlgnik ja põhivõla summa moodustab 176166 krooni, kusjuures viivised oluliselt ületavad põhivõla summat. - 10.07.2006.a. OÜ W (Töövõtja) ja KÜ(Tellija) vahel sõlmiti Töövõtuleping (edaspidi “Leping”). Vastavalt Töövõtulepingu p 1 “lepingu objektiks on elamu, asukohaga Asula 10, Tallinn fassaadi renoveerimine”. Töövõtja teostas tööd, et ähtud Töövõtulepingu 10.07.2006 tingimustega. See tõestatakse järgmiste dokumentidega: teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 24.08.2006, teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2 13.09.2006, arve nr 44 18.09.2006. Arve maksmise tähtaeg on 28.09.2006.a. Vastavalt Töövõtulepingu p 4 “lõplik tasumine toimub hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul peale üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist Tellija poolt”. 16.10.2006.a. hageja esitas kostjale pre siooni seoses mainitud arvete mittetasumisega, millele kostja ei vastanud ja mida ta ei rahuldanud. Hageja juhindus lepingu täitmisel selle tingimustest ja korraldas kõiki oma toiminguid vastavalt oma kohustustele. Samal ajal kostja lepingu täitmisel ei täitnud oma kohustusi hageja töö eest tasumise osas ega juhindunud headest kavatsustest hageja suhtes. KÜjuhatus – juhatuse esimehe L.Mets`a isikus – tunnistab hagi ja kinnitab OÜ W poolt kõikide tööde täitmist vastavuses 10.07.2006.a. töövõtulepinguga. KÜjuhatuse vastuses võla väljamõistmise nõudele on märgitud alljärgnev: “Arvete tasumata jätmine ühistu poolt on olnud tingitud sellest, et vastavalt korteriomanike poolt 21.10.2004.a. sõlmitud Kokkulepped seoses elamu renoveerimisega ja pealeehitusega p 8 olid kõik ühistusse kuuluvad korteriomanikud pannud kohustuse tasuda elamu renoveerimistööde eest konkreetsele korteriomanikule, kellest osa ei ole notariaalses kokkuleppes endale võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mille tõttu korteriühistul puudub raha nende tööde eest tasumiseks. KÜsoovis teostada elamu ulatuslikku renoveerimist, kuid ei soovinud võtta sel eesmärgil laenu. Korteriomanike kokkuleppel otsustati elamu renoveerida osade korteriomanike isiklike rahaliste vahendite arvel, milliste kulutuste eest said nad õiguse tasuta omandada renoveerimistööde käigus elamu pööningukorrusele ehitatud uued korteriomandid. 21.10.2004.a.

2-07-5111 sõlmiti notariaalne kokkulepe, mille koopia lisame vastusele. Selle kokkuleppe kohaselt võtsid osad korteriomanikud, keda lepingus nimetati omandajateks, endale kohustuse leida tööettevõtja renoveerimistööde teostamiseks, sõlmida tööettevõtuleping ja seda rahastada. Algselt sõlmiti tööettevõtuleping OÜ-ga E, kes töid lõpetamata 14.05.2006.a. teatas korteriühistule lepingust taganemisest. Teate lepingust taganemisest lisame. Kuivõrd tööd olid lõpetamata, sõlmiti enamuse omandajate kokkuleppel järgnevalt tööettevõtuleping OÜ-ga W , kes tööd jätkas ja teostas tööd, mis aktiga korteriühistule üle anti. Keeldusid kaks 21.10.2004.a. lepingu järgset omandajat – korteri nr 19 omandajad S ja S N ja korteri nr 21 omandaja S M edasisest renoveerimistööde finantseerimisest, väites, et nad ei soovinud töövõtja vahetamist. Tegelikult oli korteriühistu ning omandajad pandud esialgse töövõtja poolt sundseisu, kuivõrd töövõtja keeldus oma lepingulisi kohustusi täitmast. Teised omandajad, kes olid OÜ W tööettevõtulepinguga nõus, ei nõustunud nimetatute eest oma osa rahastamises suurendama. Korteriühistu aga leidis, et ühistu enda vahendite arvelt nende tööde eest tasumise kohustust tal ei ole. Mitmed ja põhjalikud läbirääkimised ülalnimetatud isikute mõjutamiseks oma kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks või mingi kompromissi leidmiseks omandajate ja ühistu vahel on jäänud tulemusteta ning kuni käesoleva momendini keelduvad omandajad N ja S M OÜ W poolt esitatud arveid tasumast”. Juhatus oma vastuses kinnitas hageja poolt ehitustööde täitmise fakti ja tunnistas allkirjastatud vastuvõtu-üleandmise aktide ning hagejale maksmiseks esitatud arvete seaduslikkust ja põhistatust. - Õigusnormide rikkumine. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 “asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses”. Puudub: 1) kohtuotsus; 2) asja menetlust lõpetav määrus. Harju Maakohus tegi määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta. Kohus, arutanud tsiviilasja nr 2-07-5111, ei toonud menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmäärmaist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. KÜesitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta 24.11.2008.a., esitamise tähtaeg lõppes 23.11.2008.a. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 6, § 137 lg 2, § 138, § 142 lg 1, § 143, TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1 palub OÜ W kohaldada aegumist seadusega kehtestatud tähtaja (aegumistähtaeg) möödumisega vastavalt TsÜS § 143 ja jätta KÜavaldus rahuldamata. Kohus edastas vastuväite KÜ ning soovis kostja seisukohta. Kostja esitas 02.03.2009.a. vastuse. Vastuse kohaselt, märgitud Harju Maakohtu 22.09.2008.a. kohtumäärus jõustus kostjale teada olevalt 25.10.2008.a. (taotluses ilmselt ekslikult märgitud 24.10.2008.a.). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud „TsÜS”) § 153 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Antud juhul algas tähtaja kulgemine seega 26. oktoobrist 2008. a, mis oli esimeseks arvestuse päevaks. Viimaseks tähtaja päevaks oli seega 24. november 2008. a. Kostja ongi oma vastava taotluse saatnud kohtule 24. november 2008. a kell 1:14 PM (13:14). Järelikult on vastav taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks tsiviilasjas nr 2-07-5111 tähtaegselt. TsMS § 168 lg 2 on sätestatud, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Järelikult on ka märgitud hageja vastuväited ainetud. Asjaolu, kas hageja on uuesti hagi kostja vastu esitanud või mitte, ei oma menetluskulude väljamõistmisel tähtsust. Vastupidi: TsMS 426 (Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed) lg 2 sätestab, et kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on

2-07-5111 nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. Hageja ülejäänud väited puudutavad asja sisulist külge, mis ei oma menetluskulude kindlaksmääramise osas tähtsust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes viidatud normidest ning TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1, palub KÜ määrata OÜ W KÜ kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruseks 43070 Eesti krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: -Menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks et ähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval 22.09.2008.a. kohtumäärus on menetlusosalistele kätte toimetatud 24.09.2008.a. ja 25.09.2008.a. (väljastusteated toimikus lk 247-249). Kohtumäärusel on märgitud jõustumise aeg 25.10.2008.a. Kuna 25.10.2008.a. oli laupäev, s.t. puhkepäev, siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt võis kohtumäärusele esitada määruskaebust ka esmaspäeval, 27.10.2008.a., s.t. puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega ei jõustunud 22.09.2008.a. kohtumäärus reedel, 24.10.2008.a. ja menetlukulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja kulgemine ei alanud laupäeval 25.10.2008.a. OÜ W poolt esitatud vastuväites on ekslikult märgitud 22.09.2008.a. kohtumääruse jõustumise ajaks 24.09.2008.a. Sõltumata 22.09.2008.a. kohtumäärusele märgitud kohtumääruse jõustumise ajast on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt, 24.11.2008.a., nii tähtaja kulgemise algamisel 26.10.2008.a. kui ka tähtaja kulgemise algamisel 28.10.2008.a. - Riigikohus on Riigikohtu Tsiviilkollegiumi 03.10.2006.a. kohtumääruses kohtuasjas 3-2-1-7906 punktis 10 märkinud, et „menetlust lõpetavat“ määrust ei tule mõista kitsalt „menetluse lõpetamise“ määrusena TsMS § 428 tähenduses. Käesoleval ajal kehtiva TsMS § 173 lg 1 sõnastuses, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Seega on määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta ühtlasi menetlust lõpetav määrus. Samuti tuleneb hageja kohtus kanda menetluskulud TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. - Harju Maakohtu 22.09.2008.a. kohtumääruses tsiviilasjas 2-07-5111 on märgitud menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (kohtumäärus toimikus lk 244-246). - Tsiviilasja 2-07-5111 menetlus on lõppenud, kohtumäärus on jõustunud, seega menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest sõltumata sellest, et hageja on esitanud kohtusse uue hagi sama kostja vastu samas hagi asjas. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses

2-07-5111 teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 200000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 70000 krooni. KÜpoolt esitatud taotlus õigusabikulude 43070 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik tsiviilasja sisu puudutavad seisukohad, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 et ähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.