lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-2-1-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-1-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 489 lg 8Maksekäsu tegemineTsMS § 204 lg 1, 2Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 595 lg 2Registrisekretäri pädevusTsMS § 702 lg 1, 2Teistmise alusedPKS § 95 lg 5PKS § 98 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-2-1-09 Tartu, 4. märts 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Aktsiaseltsi H maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. J 14 373 krooni 65 sendi saamiseks. Pärnu Maakohtu 5. augusti 2008. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-07-21038 R. J teistmisavaldus Avaldaja R. J (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Pärnu linn Vastustaja Aktsiaselts H (registrikood xxxxxxxx) 9. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 5. augusti 2008. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-07-21038 ja saata asi samale maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks.
2.Teistmisavaldus rahuldada.
3.Tagastada R. J teistmisavalduselt 13. oktoobril 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 217 lg 3Esindamine kohtus
TsMS § 219 lg 1Esindaja kohtu määramisel
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 4892 lg 1
TsMS § 704 lg 1Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
Aktsiaselts H esitas 1. juunil 2007 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. J 14 095 krooni saamiseks. Koos menetluskuludega oli nõue 14 373 krooni 65 senti.
2.Pärnu Maakohus tegi 8. juunil 2007 makseettepaneku määruse, milles tegi R. J ettepaneku tasuda võlgnevus kolme nädala jooksul makseettepaneku määruse kättetoimetamisest või esitada nõudele sama tähtaja jooksul vastuväide.
3.Pärnu Maakohus tegi 5. augustil 2008 maksekäsu määruse, millega mõistis R. J avaldaja kasuks välja 14 373 krooni 65 senti. Määruse kohaselt sai R. J makseettepaneku kätte 4. juulil 2008. Ta ei ole esitanud makseettepanekule vastuväidet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Pärnu linn esitas R. J seadusliku esindajana esinedes 13. oktoobril 2008 Riigikohtule teistmisavalduse maakohtu maksekäsu määruse peale, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt on R. J tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik, kellel ei ole lubatud osaleda menetluses ilma esindajata. Pärnu Maakohtu 16. mai 2007. a kohtumäärusega on kriminaalasjas tuvastatud, et R. J on raske psüühikahäire, mistõttu tuleb ta paigutada hooldusele hoolekandeasutusse. Praegu viibib R. J Surju hooldekodus. Pärnu Maakohtule pidi R. J tervislik seisund teada olema, sest Pärnu linn esitas Pärnu Maakohtule R. J eestkostja määramise avalduse (ja R. J tervislikku seisundit puudutavad dokumendid) 13. juunil 2008, s.o enne, kui maakohus saatis makseettepaneku Surju hooldekodusse. Maakohus oleks pidanud

kontrollima R. J tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Seda, et kohus peaks omal algatusel kontrollima isiku tsiviilkohtumenetlusteovõimet, on leidnud ka Riigikohus mitmes lahendis (tsiviilasjad nr 3-2-1141-07 ja 3-2-1-122-07). Kui isikul puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime, ei saa menetlusdokumenti lugeda talle kättetoimetatuks. Seega ei olnud R. J seaduse kohaselt maksekäsu kiirmenetlusest teavitatud ning esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus. Aktsiaselts H leiab vastuses teistmisavaldusele, et teistmisavaldus ei ole põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel rahuldada. Pärnu Maakohtu 5. augusti 2008 maksekäsu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule.
6.Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Pärnu Maakohus teinud 16. mail 2007 määruse kriminaalasjas nr 1-06-13370. Selles lahendis märkis maakohus muu hulgas järgmist: "Kohus asus seisukohale, et R. J suhtes on meditsiiniliselt näidustatud hoolekandeasutusse suunamine ning tema hooldamine kuni psüühikahäiretest tingitud ohtlikkuse püsiva äralangemiseni. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr (903)-2007 nähtub, et ekspert on jõudnud järeldusele, et uuritav R. J ei ole käesoleval ajal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kohtu ette astuma ega kohtulikku karistust kandma." Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt on Pärnu Maakohus 18. novembril 2008 tsiviilasjas nr 2-0824182 tehtud R. J eestkostja määramise määruses märkinud muu hulgas järgmist: "SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku eksperdi poolt 02.10.2008.a. läbiviidud ekspertiisi, mille kohta väljastatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 30 (977) 2008 kohaselt esineb R. J mõõdukas dementsus ja fiksatsiooniamneesia, mille tõttu R. J ei ole oma vaimse seisundi poolest kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Kuna uuritava seisundis võib esineda mõningast paranemist, võiks eestkoste seada kolmeks aastaks. R. J vajab eestkostja nõusolekut kõigi tehingute tegemisel, tema vaimne seisund võimaldab tal anda arvamust Pärnu linna avalduse kohta." Kolleegium leiab, et eelviidatud kohtulahendite ja ekspertide arvamuste alusel tuleb R. J lugeda tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks isikuks kõnealuse maksekäsu kiirmenetluse ajal.
7.TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise üheks aluseks olukord, kus menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. TsMS § 217 lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Järelikult ei oma õiguslikku tähendust menetlusdokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule. Kuna R. J oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu maksekäsu kiirmenetluse ajal, sh talle makseettepaneku määruse kättetoimetamise ajal ning makseettepaneku määrust ei toimetatud kätte tema seaduslikule esindajale, siis ei ole R. J maksekäsu menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Seega esineb praegusel juhul TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus. Surju vald, kelle hooldekodu töötaja võttis

vastu makseettepaneku määruse, ei ole seaduse järgi R. J seaduslik esindaja.

8.TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg 2 järgi seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PKS § 95 lg 5 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Praegusel juhul esitaski Pärnu linn teistmisavalduse R. J eestkostja ülesandeid täitva eestkosteasutusena. Teistmisavalduse kohaselt on Pärnu linn saanud maksekäsu määrusest teada 14. augustil 2008. Pärnu linn esitas teistmisavalduse Riigikohtule 13. oktoobril 2008. Seega on teistmisavaldus esitatud TsMS § 704 lg 1 teises lauses sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul.
9.Praeguses asjas tekib küsimus, kas maksekäsu kiirmenetluses peab kohtunik või kohtunikuabi kontrollima maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimet. TsMS § 204 lg 1 järgi peab kohus muu hulgas kontrollima menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega tohi selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta TsMS § 204 lg 2 järgi nõuda isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetlusosalisele eestkostja määramise menetluse. TsMS § 219 lg 1 kohaselt peab kohus määrama ajutise esindaja tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule, kelle vastu on esitatud avaldus ja kellel puudub seaduslik esindaja, kui poole menetluses osalemise takistatus seab ohtu poole olulise huvi. Riigikohus on 6. veebruaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07 tehtud otsuses leidnud, et tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll ja piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseks menetluse algatamine on vajalik seetõttu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku osalemine õiguskäibes ja ka kohtumenetluses on piiratud. Sellise isiku õigusi ja huve peab õiguskäibes kaitsma kohtu määratud eestkostja, kes on PKS § 98 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Maksekäsu kiirmenetlus on TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sellest sättest järeldub, et TsMS § 204 ja § 219 lg 1 kehtivad ka maksekäsu kiirmenetluse kohta. Maksekäsu kiirmenetlust võib TsMS § 4892 lg 1 kohaselt korraldada, sh teha makseettepaneku ja maksekäsu, ka kohtunikuabi. Enne 15. juulit 2008 sisaldas samasugust regulatsiooni TsMS § 489 lg 8. Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul. TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. Kolleegium leiab, et TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui

maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kolleegium märgib, et praeguses asjas oleks kohtunikuabil pidanud tekkima kahtlus R. J tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Kohtuasja toimikus (lk 13) on 6. mail 2008 tehtud väljatrükk Maksuja Tolliameti andmebaasist, millest nähtub, et R. J viibib Surju hooldekodus. Samuti on maakohus toimetanud R. J suhtes tehtud makseettepaneku 4. juulil 2008 kätte Surju hooldekodusse (kohtutoimiku lk 20). Ka maksekäsk toimetati kätte hooldekodusse (kohtutoimiku lk 22).

10.Asi tuleb saata Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Kuna Pärnu linn on Pärnu Maakohtu 18. novembri 2008. a määrusega määratud R. J eestkostjaks, ei ole sellel põhjusel vajalik maksekäsu kiirmenetluse üleandmine kohtunikule (üleandmise kohta vt käesoleva otsuse p 9).
11.Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb R. J TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kautsjon. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.