Kohtulahend

2-06-24060 Vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale edastatud Harju Maakohtu 29.01.2008 määrusega. Kostja on sellele esitanud 25.03.2008 vastuväite, millele hageja on esitanud oma vastuse 12.09.2008. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivule ja DNAekspertiisi kulule. Kostja peab põhjendamatuks jätta tema kanda Tallinna Perekonnaseisuameti akti ärakirja ja registrikaväljatrüki eest tasutud teenustasusid. Kostja arvates ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kulu sünniakti koopia väljastamise eest, kui hageja on ära kaotanud lapse sünnitunnistuse. Kostja arvates on registriosakonna väljatrüki kohtule esitamine otstarbetu, kuna puudus igasugune vaidlus, et ta on M AS osanik. Kostja ei mõista, miks on ärakirja väljaandjana näidatud Liivalaia kohtumaja ning miks ei saanud hageja advokaat registri väljavõtet muul viisil ja avalikust tasuta registrist. Kostja on seisukohal, et õigusabikulude kogu ulatuses väljamõistmine käesolevas asjas ei ole põhjendatud, kuna tema arvates on advokaaditeenuse eest tasutav summa näidatud kuluna kogu menetluse eest, sh esindamise eest kohtu teises astmes. Juhul, kui summa 17700 krooni on siiski tasutud õigusabi eest esimeses astmes, peab kostja seda elatise ja põlvnemise vaidluses põhjendamatult suureks, kuna põlvnemise tuvastamiseks määras kohus kohe asja arutamise alguses ekspertiisi ja mingit sisulist vaidlust pärast ekspertarvamuse saamist põlvnemises ei olnud. Elatise nõude osas puudus ka sisuline ja õiguslik vaidlus, sest kui suur peaks olema elatise summa, on analoogilistes vaidlustes vaid tõendamise ja põhistamise küsimus. Kostja on seisukohal, et elatise vaidluses hagiavalduse vormistamiseks oleks saanud LT võtta aluseks ka kohtute kantseleides avalikult välja pandud näidised ja selgitused. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks summas 6000 krooni, jõustunud kohtuotsuse kohaselt on igakuine elatise suurus poole väiksem, so 3000 krooni. Seega pöördus hageja kohtusse põhjendamatult suure nõudega. Hagi osalise rahuldamise korral ei ole kostja arvates põhjendatud ka seetõttu kõigi menetluskulude hüvitamine tema poolt. Hageja vastus kostja vastuväidetele Vastuseks kostja väitele, nagu oleks sünniakti ja äriregistrikaas ärakirja esitamine kohtule olnud põhjendamatu, teatab hageja, et lapse sünnitunnistus pole kunagi kadunud olnud. Sünniakti oli vaja kohtusse esitada tõendamaks, et isa nimi on sünnitunnistusele kantud ema ütluste järgi. Äriregistri päring oli vajalik selleks, et tõendada, et kostjal on peale palga AS-st M sissetulekuid võimalik saada veel teistest äriühingutest. Hageja lükkab ümber kostja väite, nagu oleks advokaadile makstud õigusabikulu 17 700 krooni makstud kogu menetluse, sh esindamise eest kohtu teises astmes. Nimetatud õigusabikulu on tasutud ainult esimeses astmes vajalike konsultatsioonide, avalduse koostamise, õigusdokumentide analüüsi, vastuste ja Harju Maakohtus esindamise eest. Apellatsioonimenetluse kulud on hageja kandnud ise ning ei ole esitanud nende kostja poolt hüvitamise taotlust. Hageja on seisukohal, et kostja on kohtuprotsessi tahtliku venitamisega ise suurendanud kohtukulusid. Kostja ei ole soovinud kohtuvälist lahendust ning DNA- ekspertiisi tingis kostja soovimatus tunnistada oma isadust.

2-06-24060 Hageja vaidleb vastu ka kostja seisukohale, et hageja oleks menetluses saanud hakkama ilma vandeadvokaadita. Hageja ei ole pädev õigusvaldkonnas. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et ka kostjat esindas vandeadvokaat. Kohtunikuabi seisukoht Tulenevalt TsMS § 221 lg 1 ja 174 lg 8 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust hageja tasutud riigilõivu ja DNA-ekspertiisitasu osas. Vaidlus on esitatud sünniakti ja äriregistrikaas ärakirjade saamiseks tehtud kulutuste ning hageja lepingulise esindaja tasu osas. TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS §-le 143 on muuhulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144). Kohtunikuabi peab põhjendatuks hageja poolt tehtud kulutusi sünniakti ärakirja saamiseks 25 krooni ja äriregistri väljatrüki saamiseks 25 krooni ulatuses, kuna nimetatud dokumendid olid vajalikud hageja väidete tõendamiseks. Vastavalt TsMS §-le 339 lg 2 lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad. Tulenevalt TsMS §-st 175, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtunikuabi peab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse näidatud advokaaditasu 17700 krooni põhjendatuks ja vajalikuks. Advokaat on esitanud arve, millelt nähtuvalt on ta menetluse käigus andnud hagejale konsultatsiooni, koostanud hagiavalduse, analüüsinud õigusdokumente, koostanud vastuseid ning osalenud istungil kokku 10 tundi, mis arvestades tunnitasu 1500 krooni, annab kuluks 15000 krooni. Nimetatud summale lisandub 18% käibemaksu 2700 krooni. Advokaadi tööaeg on vastavuses töömahuga, samuti on advokaadi poolt rakendatud tunnitasu tavapärane. Kostja vastuväide, et advokaadi arve summas 17700 krooni on esitatud kogu menetluse eest kokku, ei leia kinnitust. Advokaat on esitanud arve 05.09.2006 ning hageja on selle tasunud 06.09.2006, seega ligi aasta enne antud tsiviilasjas lahendi tegemist. Arvel näidatud töö on advokaat teinud seoses tsiviilasja menetlemisega esimeses kohtuastmes. Ringkonnakohtusse on apellatsioonkaebus esitatud alles 30.07.2007. Kostja väidet, et hagi osalise rahuldamise korral ei ole põhjendatud kõigi menetluskulude hüvitamine tema poolt, ei saa kohtunikuabi menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestada. Kohtunikuabi saab menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda ainult lahendis sisalduvast menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Harju Maakohtu 02.07.2007 otsuse kohaselt on asja menetluskulud jäetud täies ulatuses V kanda. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud selle otsuse menetluskulude osas muutmata. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt V hageja LT kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1000 krooni; eksperditasu 3600 krooni; dokumentide ärakirjade saamise tasu 50 krooni ja lepingulise esindaja tasu 17700 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

2-06-24060 ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Sirje Biin kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.