2-07-9677
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Nona Alas
Määruse tegemise aeg ja koht
18.02.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-07-9677 AS E avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: AS E (registrikood xxx xxx) hageja esindaja: Katrin Verma (Lindorff Eesti AS ) kostja: A T (isikukood xxx, elukoht teadmata)
Resolutsioon
2-07-9677 menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). AS E on registreeritud KMKR numbri all EExxx alates 01.01.1994, seega saab AS E tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 611,97 krooni maha arvestada käibemaks 93,35 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostjale avalikult kätte toimetatud (kohtuteade menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte toimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 08.10.2008.a.). Vastuväidet või vastust ei ole esitatud. Menetluskuludele lisandub täiendav riigilõiv 100 krooni menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.