2-06-16350
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
17.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-16350
Tsiviilasi, avaldaja nõue
K T avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K T (isikukood xxx, aadress: xxx) Hageja esindaja: Oliver Ennok (OÜ Cavere Õigusbüroo ) Kostja: AT (isikukood xxx, aadress xxx)
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
2-06-16350 kindlaksmääramise määruses. 01.12.2008 on tehtud kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse edastamise kohta. Kostja on nimetatud kohtumääruse kätte saanud 19.12.2008. 13.01.2009 esitas kostja vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja on vastuväites märkinud, et 01.12.2008 määruse kohaselt esitas AS E 22.02.2008 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja teatab, et tal puudub võlgnevus AS E ees, mistõttu jääb määruse sisu selgusetuks ja palub juhul, kui on tegemist eksitusega, see parandada. Samas esitab kostja ka sisulise vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele õigusabi kulude suuruse kohta. Kostja on seisukohal, et antud tsiviilasjas, kus kohus tegi tagaseljaotsuse, ei olnud vaidlus õiguslikult keeruline ja ei ole põhjendatud taotluses esitatud 22 töötunni kulumine nimetatud tsiviilasja lahendamisele, seega ei ole põhjendatud sellise ulatuses õigusabikulude esitamine. Liiatigi ei nähtu, kas reaalselt nimetatud kulud on hageja poolt kantud või mitte. Kostja peab põhjendatuks ja mõistlikuks 6-7 tunni ulatuses õigusabikulude väljamõistmist. 11.02.2009 on hageja esindaja oma vastuses kostja vastuväitele teatanud, et vastavalt arve spetsifikatsioonile on 22 töötundi antud asjas täiesti mõistlik ja põhjendatud tööaeg, samuti on mõistlik töötasu 1000 kr/tund. Tasumise kohustust tõendab õigusbüroo poolt antud asjas esitatud arve. Avaldaja jääb oma menetluskulude avalduse juurde ja palub K T kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 79 960 krooni. TsMS § 221 lg 1 ja § 174 lg 8 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht TsMS § 174 lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 22.02.2008 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on hageja menetluskuludena näidatud riigilõiv summas 47 500 krooni, eksperdikulud summas 6 500 krooni ja esindajatasu summas 25 960 krooni. Kostja on oma 13.01.2009 vastuväites õigustatult juhtinud kohtu tähelepanu eksitavale asjaolule 01.12.2008 kohtumääruses - 01.12.2008 kohtumääruse põhjendustes on märgitud, et tegemist on AS E avaldusega. AS E ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks ja 01.12.2008 kohtumääruses on ekslikult märgitud, et tegemist on AS E avaldusega. Tegelikult on kostjale koos 01.12.2008 kohtumäärusega edastatud K T avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu ja eksperdikulude väljamõistmisele, kuid peab põhjendatuks ja mõistlikuks 6-7 tunni ulatuses õigusabikulude väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kohaselt võib tsiviilasjas hinnaga kuni 1 500 000 krooni teistelt menetlusosalistelt nõuda sisse lepingulise esindaja ja nõustaja kulusid maksimaalselt 300 000 krooni. Hageja poolt nõutavad
2-06-16350 õigusabikulud summas 25 960 krooni ei üle määrusega kehtestatud piirmäära. Eeltoodu alusel asub kohtunikuabi seisukohale, et kostjalt kuuluvad hagejale väljamõistmisele õigusabikulud summas 25 960 krooni. Kohtunikuabi on seisukohal, et kostjalt kuuluvad hagejale väljamõistmisele menetluskulud summas 79 960 krooni. TsMS § 177 lõige 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.