Kohtulahend

2-07-5630 vaatamata. 05.01.2009 esitas B AS avalduse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaja ennistamiseks. Avaldusele on lisatud maksekorraldus menetlustähtaja ennistamise kautsjoni 300 krooni tasumise kohta. Hageja on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaja möödalaskmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Hageja on märkinud, et hagiavalduses on märgitud nii hageja kui hageja esindaja aadressiks xxx. Antud aadressile ei ole aga kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-07-5630 saadetud. Vastavalt TsMS §-le 455 lg 1 toimetab kohus otsuse kätte menetlusosalisele ehk hagejale ning hageja aadress on hagiavalduses märgitud. Kohtuotsus on aga saadetud 19.12.2007 J Raudamile, kes on hageja volitatud esindaja vastavalt hageja ja Subrosa OÜ vahel 16.09.2005 sõlmitud käsunduslepingule. Vastavalt eeltoodud lepingule on J Raudami kohustuseks hageja esindamine üksnes kohtuistungitel. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega tegeleb hageja. Kohus on saatnud hageja volitatud esindajale kohtuotsuse põhjendamatult hilja ning andnud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Kohtuotsus saadeti hageja volitatud esindajale alles 19.12.2007, kuid kohtuotsus oli jõustunud juba 20.11.2007, mistõttu oli menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise viimane tähtaeg 20.12.2008. Arvestades asjaolu, et kohtuotsus saadeti hageja volitatud esindajale vaid 1 päev enne menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise viimast tähtaega, on kohus andnud hagejale menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Arvestades, et hageja on märkinud oma aadressiks xxx, kuid kohtuotsust ei ole sellele aadressile saadetud, on kohus toiminud ebamõistlikult. Koosmõjus ülilühikese tähtajaga, mille kohus hagejale menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks andis, leiab hageja, et mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olnud hagejal võimalik menetluskulude kindlaksmääramise avaldust varem kui 04.01.2008 esitada. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 08.10.2007 kohtumäärusel on märgitud menetlusosaliste ja nende esindajate andmed, hageja lepinguline esindaja on J Raudam, Subrosa OÜ, asukoht xxx. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Tsiviilasja toimikus olevast väljastusteatest nähtub, et 08.10.2007 kohtuotsus on kätte toimetatud hageja lepingulisele esindajale J Raudamile edasiandmiseks 11.10.2007. Seega ei ole alust hageja seisukohal, nagu kohus oleks saatnud kohtuotsuse hageja lepingulisele esindajale põhjendamatult hilja. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 26.11.2007 on kohus pooltele saatnud jõustunud kohtuotsused. Hageja lepinguline esindaja pidi ju teadma, et menetluskulude kindlaksmääramisega tegeleb hageja. Kohtule ei ole teada, miks hageja lepinguline esindaja ei ole hagejat 08.10.2007 kohtuotsusest, millega kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja juhtis poolte tähelepanu asjaolule, et pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest, teavitanud. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Antud juhul jõustus Harju Maakohtu

2-07-5630 otsus 20.11.2007, avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud 04.01.2007. Hageja väide selle kohta, et kohtuotsus saadeti hageja volitatud esindajale põhjendamatult hilja ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks on antud ebamõistlikult lühike tähtaeg, ei leia tõendamist. Lisaks on hagejal võimalik lahenditega seotud informatsiooni saada kohtute kodulehel internetis: http://www.kohus.ee/, kus on eraldi välja toodud ka otseviide kohtulahendite registrile. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohtunikuabi, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetlustähtaja riigituludesse.

ennistamise

avalduse

rahuldamata

jätmise

korral

arvatakse

kautsjon

Hagita menetluses ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjonina 250 krooni. Hageja on käesolevas asjas tasunud kautsjoni 300 krooni. Seega on hageja tasunud kautsjoni ettenähtust 50 krooni rohkem. Kautsjon tagastatakse enam tasutud osas, kui kautsjoni on tasutud ettenähtust rohkem. Kautsjoni tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kohaldatud õigusnormid TsMS § 67, § 68, § 142 lg 3, § 149, § 174 lg 8.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.