Kohtulahend

2-06-39241 AS M esitas tähtaegselt, 17.12.2008.a. vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Vastuväite kohaselt, nähtuvalt materjalidele lisatud tööarvestusest on OÜ A kulutanud asja ettevalmistamisele ja kostja vastuse koostamisele veidi enam kui 11 töötundi, kusjuures kostja vastus on esitatud neljal lehel ning tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruliste küsimuste lahendamisega. Enam kui 11 tunnine töömaht niisuguses tsiviilvaidluses on ülepaisutatud või vähemasti ei peaks AS M kandma selliseid kulutusi, mis on antud vaidluse lihtsust silmas pidades ülemäärased. TsMS § 175 juhindudes mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. AS M leiab, et OÜ Apoolt tehtud menetluskulud ei ole sellises mahus põhjendatud, mistõttu palub kohtul neid vähendada suuruseni, mis on asjas mõistlikult vajalik ja põhjendatud. AS M arvates on selliseks määraks asja ettevalmistamisel 2 töötundi, millele võib lisada kliendiga kohtumisele kulunud 30 minutit. Samas ei oma AS M vastuväiteid nende kulude arvamisele rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude hulka, mis seonduvad lepingulise esindaja tegevusega kliendi esindamisel Harju Maakohtus kohtuostungil 2 h ja 5 min ulatuses. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS § 175 lg 1 on AS M seisukohal, et OÜ Aavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud kokku 4 tunni ja 35 minuti ulatuses, s.o. summas 6875 krooni. Ülejäänud osas vaidleb AS M menetluskulude kindlaksmääramisele ning OÜ Akasuks AS M väljamõistmisele vastu. Kohus edastas AS M vastuväite kostja esindajale. Kostja esindaja esitas 20.01.2009.a. kohtule vastuse AS M vastuväidete kohta. OÜ A ei nõustu AS M vastuväitega ja on seisukohal, et kostja poolt esitatud menetluskulud on igati põhjendatud ning tõendatud esitatud arvete ja spetsifikatsioonidega, milles on põhjalikult lahti seletatud kulunud tööaja maht ja sisu antud tsiviilasjas. Hageja väited justkui oleks kostja kulutanud käesolevas menetluses liiga palju töötunde on paljasõnalised ning esitatud mis tahes õigusliku või faktilise aluseta. Kostja selgitab, et õigusabiteenuse kvaliteedi tagamise hädavajalikuks eelduseks hagiavaldusele vastamise puhul on muuhulgas asjaoludega tutvumine, nõupidamised kliendiga, õigusliku positsiooni väljakujundamine, asjakohaste Riigikohtu lahenditega tutvumine, menetlusdokumentide koostamine, vormistamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine, kohtuistungitel viibimine jne. Kostjale jäävad täielikult arusaamatuks hageja väited justkui ei oleks käesoleval juhul olnud tegemist õiguslikult keeruliste küsimustega. Kostja on seisukohal, et nimetatud väide näitab, et hageja on suhtunud menetlusse kergekäeliselt ning esitanud hagi veendumata hagi esitamise põhjendatuse õiguslikes alustes, millega põhjalikult tutvudes oleks hageja suure tõenäosusega jõudnud järeldusele hagiavalduse esitamise väheses õiguslikus perspektiivikuses. Hageja arvamus seoses väidetavalt vajaliku ajamahuga kostja õiguste kaitsmiseks on arusaamatu, kuna hageja ei ole esitanud mis tahes sisulisi argumente oma arvamuse põhjendamiseks. Kostja lisab, et täpne jaotus kostja õiguste kaitsmiseks kulunud aja ja kulutuste kohta sisaldub kostja poolt esitatud spetsifikatsioonides ja arvetes, millega tutvudes on üheselt selge, et töömaht ning kulud käesolevas tsiviilasjas on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja rõhutab, et hageja hagiavaldus kostja vastu jäeti täies ulatuses rahuldamata. Seega oleks põhjendamatu kostja menetluskulude väljamõistmine üksnes osaliselt olukorras, kus kostja pidi oma õiguslikku positsiooni kaitsma hageja õiguslike perspektiivideta esitatud hagiavalduse tõttu. Kostja on motiveerinud, millele kulusid töötunnid ning puudub mis tahes alus väita, et töötunde oleks kulunud liiga palju. OÜ A on seisukohal, et kostja kulud käesolevas tsiviilasjas on igati põhjendatud ja vajalikud ning puuduvad mis tahes alused hagejalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 100000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 50000 krooni. Tsiviilasja hind on 86746,79 krooni.

2-06-39241 OÜ A poolt esitatud taotlus õigusabikulude 24760,08 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - OÜ A on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses menetluskuludena näidanud õigusabikulu summas 24760,08 krooni koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). OÜ A on registreeritud KMKR numbri all EE xxx alates 01.03.2003, seega saab OÜ A tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 24760,08 krooni maha arvestada käibemaks 3776,96 krooni. - OÜ A on arve lisana esitatud õigusabi tööarvestuses ja vastuses üksikasjalikult põhjendanud õigusabi ja esindamisega seotud ajakulu ning vastavaid toiminguid. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi hageja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.