Kohtulahend

2-06-31320 OÜ A esindaja esitas 29.08.2007.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on hageja menetluskuludena näidatud riigilõiv summas 250 krooni ja lepingulisele esindajale tasutud esindustasu summas 1180 krooni koos käibemaksuga (arve toimikus lk 35). Avaldus koos lisadega on kostjale edasiandmiseks kätte toimetatud 20.11.2008.a. AS M esitas 27.11.2008.a. vastuväite. AS M ei nõustu menetluskulude kindlaksmääramise jaotamise nõudega. Vastuväite kohaselt, hageja OÜ A poolt esitati hagi summas 3629,15 krooni, kuid kohtu otsusega rahuldati hagi summas 3481,45 krooni. Menetluskulude osas sätestati, et need peaks olema proportsionaalsed välja mõistetud summaga. Seega peaks menetluskulud olema 3481.45/3629,15x1000=959 krooni. Hageja poolt esitatud arve nr 702348798 12.09.06 sisaldab käibemaksu 180 krooni, mis on KMS alusel hageja esindajale Maksuameti poolt tagastatav, kui ettevõtlusega seotud kulu, seega ei ole ka käibemaksu osa 180 krooni sissenõutav. Kohus edastas kostja vastuväite hagejale seisukoha esitamiseks, vastuväide on kätte toimetatud 15.12.2008.a. Hageja esitas vastuse 05.01.2009.a. Vastuse kohaselt, hageja hages summat 3629,15 krooni ja nõue rahuldati 3481,45 krooni ulatuses, seega 96% ulatuses. Hageja menetluskulud olid järgmised:1) riigilõiv summas 250,00 krooni 2) lepingulisele esindajale tasutud esindustasu 1180,00 krooni. Kuna menetluskulud jäeti kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, peab kostja kandma: riigilõivukulutused 240,00 krooni ja esindustasule tehtud kulutused 1132,80 krooni, kokku 1372,80 krooni. Käibemaksu osas juhib hageja tähelepanu Riigikohtu otsuse 3-3-1-58-07 punktile 15, kus kolleegium on asunud seisukohale, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - hagi on rahuldatud 96% ulatuses, seega kuulub hüvitamisele riigilõiv 240 krooni ja õigusabikulu 960 krooni. - Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel ei saa kohus võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (seisukoht tuleneb Riigikohtu otsusest 3-3-1-58-07). Menetluskulu väljamõistmine koos käibemaksuga on sõltuvuses avaldaja kinnitusest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei ole hageja kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval ajal kehtiva TsMS § 174 lg 6 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse jooksul ei ole hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ A on registreeritud KMKR numbri all EExxx alates 01.04.2001, seega saab OÜ A tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 1180 krooni maha arvestada käibemaks 180 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

2-06-31320 määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.