Kohtulahend

2-07-35711 Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei ole esitatud vastust või vastuväidet. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Tulenevalt TsMS § 221 lg 1 ja 174 lg 8 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS §-st 175,kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on lepingulise esindaja kuluks märkinud 13325 krooni, mida ta tõendab 06.09.2007 sõlmitud töövõtulepinguks nimetatud lepinguga nr 003-k; õigusabi tööde üleandmisevastuvõtuaktiga nr 1 ja nr 2 ning töövõtutasu maksmise tõendiga . Hageja nõutav tasu 13325 krooni ei ole teiselt menetlusosaliselt sissenõutav juba seetõttu, et Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on kehtestatud lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Selle kohaselt on kuni 35000 kroonise tsiviilasja hinna puhul maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 11000 krooni. Kuid antud tsiviilasjas ei ole vajalik ega põhjendatud ka piirmäära ulatuses esindaja kulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt. Vajalikuks ja põhjendatuks võib pidada lepingulise esindaja kulusid, mis on seotud esindatava konsulteerimisega, hagiavalduse koostamiseks informatsiooni hankimisega, analüüsimisega ning hagiavalduse koostamisega. Seda kajastab õigusabi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1, mille kohaselt on esindaja menetluskulu 3750 krooni. Vajalikuks ei saa pidada õigusabi tööde üleandmise-vastuvõtuaktis nr 2 märgitud esindaja menetluskulu summas 4000 krooni. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 18.09.2007 ning see on menetlusse võetud 03.10.2007. Peale menetlusse võtmist ei ole hagejal olnud vaja teha mingeid menetlustoiminguid ega esitada menetlusdokumente. Käesolevas tsiviilasjas on hagi rahuldatud õigeksvõtmisel põhineva otsusega. Kostja on hagi õigeksvõtmise avaldanud kohtule eelmenetluses, mistõttu kohus on asja lahendanud kohtuistungit pidamata. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud „märgukirju“ 15.11.2007, 24.11.2007 ja 27.11.2007. Nimetatud „märgukirjad“ ei ole avaldused, taotlused, vastuväited ega ka käsitletavad TsMS § 229 mõttes tõenditena. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Nimetatud „märgukirjad“ ei sisalda D N ilt võla sissenõudmiseks kohtu jaoks tähtsaid asjaolusid ega põhjendatud nõudeid. Pealegi on tegemist avaliku teabe, mis on kohtule kättesaadav, ümberkirjutamisega. Hageja on oma menetluskuluna, mille hüvitamist taotletakse kostjalt, näidanud kautsjonit 2215,15 krooni. Hageja on kautsjoni tasunud kohtu 18.09.2007 määruse alusel hagi tagamise otsustamiseks. 03.10.2007 määrusega on kohtunik jätnud hagi tagamise määruse rahuldamata. Tulenevalt TsMS §-st 149 lg 5 arvatakse kautsjon avalduse rahuldamata jätmise korral riigituludesse. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Seega ei saa hageja D N nõuda 2215,15 krooni suuruse kautsjoni hüvitamist.

2-07-35711 Hageja on menetluskuluna näidanud riigilõivu summas 4500 krooni, mille kohta on lisatud kolm riigilõivu maksmist tõendavat dokumenti. Vastavalt TsMS §-le 139 tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS §-le 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduse punktis 3.2.1 nimetanud hagihinnaks 30803,15 krooni. Hagihinda ei ole kohtumenetluse käigus vaidlustatud ega muudetud. Vastavalt riigilõivuseaduses toodud riigilõivu täismäärade tabelile on hagi esitamisel hagihinnaga kuni 35000 krooni nõutav riigilõiv 2000 krooni. Seega on põhjendatud hageja poolt 2000 krooni suuruse riigilõivu kostjalt sissenõudmine. Juhul, kui ülejäänud riigilõiv on tasutud sama tsiviilasja raames (riigilõivu maksekorralduste selgitustest ei nähtu, millise kohtuasja toimingu eest see on makstud), on riigilõivu maksjal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist makse saajalt (kohtult), mitte aga selle hüvitamist kostja poolt. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hagejale menetluskuluna väljamõistmisele õigusabikulu 3750 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Sirje Biin kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.