2-06-39018
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Sirje Biin
Määruse tegemise aeg ja koht
06.01.2009 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-06-39018 O O avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O O(isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Kostja: OÜN, registrikood xxx, asukoht xxx)
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Käesolevas tsiviilasjas 18.05.2007 tehtud ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2007 otsusega jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus O O hagi OÜN vastu osaliselt ja jättis menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldatud osa. O O esitas 04.12.2007 avalduse, millega hageja palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on hageja menetluskuludena näidatud tõlkebüroole tasutud summa 1136,40 krooni ja kohtukulud summas 3250 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale edastatud 05.12.2007 määrusega ning kostja on selle kätte saanud 05.01.2008. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on kostja esitanud 28.01.2008 vastuse ning sellele on hageja esitanud 10.09.2008 omapoolse vastuse. Kostja väidab menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuses, et kohus on hageja hagi rahuldanud 35% ulatuses, mistõttu on kostja nõus lähtudes kohtuotsusest hüvitama
2-06-39018 hageja menetluskulud summas 1566 krooni. Hageja vastab kostja seisukohale, et NOÜ peab kompenseerima talle kohtukulud täies ulatuses. Kohtunikuabi seisukoht ja põhjendused. Hageja esitas kohtusse kostja vastu hagi 55641,36 krooni nõudes. Hagi rahuldati osaliselt 20000 krooni ulatuses, s.o 35,9% ulatuses. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldatud osa. Seega jääb kostja kanda 35,9% hageja menetluskuludest. Avalduses on hageja menetluskuludena näidatud tõlkebüroole tasutud summa 1136,40 krooni ja kohtukulud summas 3250 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 143 asja läbivaatamise kulud on: tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; menetlusdokumentide väljastamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud; tsiviilasja hinna määramise kulud. Hageja poolt tõlkebüroole tasutud dokumendi tõlkimise tasu ei ole käsitletav menetluskuluna. TsMS § 143 lg 1 nimetatud tõlgikulude all peetakse silmas tõlgi kasutamist kohtumenetluses, mitte dokumendi, mida hageja hagiga koos esitab, tõlkekulusid. Seega on menetluskuluks, mille hüvitamist hageja saab kostjalt nõuda, riigilõiv 3250 krooni. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, arvestades hagi rahuldatud osa, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 35,9% riigilõivust, s.o 1166,75 krooni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas.
2-06-39018 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Sirje Biin kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.