lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-06-6622/50

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-6622/50
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1751
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-6622

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Tsiviilasi

X X hagi L R vastu 159 600 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L R apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12.12.2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende Hageja: X X (ik xxxxxxxxxx, Postkast xxxxxxxxx), esindaja advokaat esindajad Madis Mahlapuu (AB Kuklase & Partnerid, Pronksi 3, Tallinn 10124, [email protected]); Kostja: L R (ik xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Mariann Tusti (Niguliste AB, Niguliste 2, Tallinn 10146, epost: [email protected]).

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 08.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonikohtu menetluskulud kostja kanda. Välja mõista riigieelarvest 1982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti, sh käibemaksu 302,40 krooni Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Madis Mahlapuu poolt. Välja mõista riigieelarvest 4212 (neli tuhat kakssada kaksteist) krooni 60 senti, sh käibemaksu 642,60 krooni Niguliste Advokaadibüroo kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Mariann Tusti poolt. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue

1.27.03.2006 esitas X X (hageja) Harju Maakohtule hagi L R (kostja) vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse 159 600 krooni, millest põhivõla 140 000 krooni ja intressid 19 600 krooni. Kostja sai 24.03.2004 sõlmitud laenulepingu alusel hagejalt laenuks 140 000 krooni ja ta kohutus tasuma lepingu p 2.1 alusel intressi 7% aastas laenusumma põhiosajäägilt. Laenuleping on sõlmitud tähtajatuna. Nimetatud laenulepingule allakirjutamisega on kostja
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

tunnustanud oma võlgnevust hagejale 140 000 krooni ulatuses ning võtnud endale kohustuse see võlgnevus tasuda. Antud juhul on tegemist poolte vahelise deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t. võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja ja hageja vahel olid lisaks laenusuhetele ka üürisuhted. 31.05.2004 sõlmitud üürilepingu alusel kasutas hageja ühte tuba kostjale kuuluvast kolmetoalisest korterist asukohaga xxxxxxxxxx. 29.12.2005 jõustus poolte vahel uus üürileping. 12.01.2006 sekkus üürisuhtesse kolmas isik Viktor Levin ja kuna üüripinda ei olnud enam võimalik kasutada, ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles ning kolis korterist välja. Hageja pidas vajalikuks tähtajatu laenulepingu 20.01.2006 (kostja poolt ülesütlemisteade kätte saadud 24.01.2006) üles öelda põhjusel, et tal ei olnud sel ajal teist eluruumi ning võlgnetava summa arvelt saaks ta endale eluruumi soetada. Vaatamata ülesütlemisteate kättesaamisele ei ole kostja kuni hagiavalduse esitamiseni võlga tagastanud. Hageja luges kohustuse täitmise tähtpäevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 1 alusel tähtpäeva, millal möödub kahekuuline tähtajatu laenulepingu ülesütlemise tähtaeg. 24.03.2004 laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenusumma põhiosajäägilt intressi 7% aastas, mis on tegelikult väiksem, kui seadus võimaldaks. Samas jääb hageja lepingus kokkulepitud intressimäära juurde. Tulenevalt asjaolust, et hagiavalduse esitamise hetkest on võlasuhte algusest möödunud kaks aastat, palus hageja lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista ka kahe aasta intressid 19 600 krooni. Kostja vastuväited

2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei ole kunagi hagejalt 140 000 krooni laenuks saanud. Kostjal on olnud koguaeg endal rahalisi vahendeid. Vastupidi, kostja on hoopis hagejale raha laenanud ja lubanud tal enda juures elada. Hagiavalduses viidatud üürisuhe nägi tegelikkuses välja selline, et kuigi hageja eluruume kasutas, ei maksnud ta selle eest. Esitatud laenuleping on rahatu ning kostja on arvamusel, et hagejal pole niisugust raha olnudki, rääkimata selle laenamisest kostjale. Samuti ei meenu kostjale, et ta oleks niisugusele lepingule alla kirjutanud. Hageja terroriseerib kostjat juba pikemat aega. Samuti helistab hageja sageli kostjale ja sõimab teda. Kostja on suhtunud hageja tegudesse siiani kannatlikult, kuna hageja on kostja praeguseks surnud sõbranna poeg, kelle eest sõbranna palus hoolitseda, kui vaimselt haige inimese eest. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 02.11.2007 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 140 000 krooni ja osaliselt intressid 17 908,42 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas oli olemas võlakohustus, mida sai VÕS § 396 lg 2 alusel pidada laenulepinguks ja kas kostja on ka tegelikult hagejalt 140 000 krooni saanud. Esitatud tõenditest järeldub, et hagejal oli 24.03.2004 laenulepingu väidetava sõlmimise ajal 241 889,40 krooni, mis laekus 03.03.2004 korteri asukohaga xxxxxxxxxxxx müügist ning seega oli tal võimalik kostjale laenata ka 140 000 krooni. Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskuse ekspertiisiaktiga nr DK-0162-07/3411, nr DM0095-06/1383 ja nr DK-0094-06/1382 on tõendatud, et vaidlusalusele lepingule ja kokkuleppele on allakirjutanud kostja. Kohus leidis, et allkirja andmist saab käsitleda otsese tahteavaldusena. Poolte vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv ja seega on tekkinud võlasuhe. Hageja nõuab kostjalt 140 000 krooni tagastamist. Kuigi kostja viitab, et kostja ei ole saanud hagejalt 140 000 krooni, ei ole ta selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Üksnes pangaväljavõtte esitamine, millest nähtub, et kostja rahaline seisund on olnud hea ning mingit vajadust tal hagejalt laenu võtta pole olnud, ei tõenda laenulepingu rahatust. Seega ei saa

kohus lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja ja kostja vaheline 24.03.2004 laenuleping oleks tühine. Pooled sõlmisid tähtajatu lepingu, mistõttu võis laenuandja vastavalt VÕS § 398 lg-le 1 nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Laenuleping öeldi üles 20.01.2006. Hagi esitamise ajaks oli nimetatud tähtaeg saabunud, järelikult oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist. Kohus leidis, et intresside arvestus ei ole korrektne. Intressi maksmise kohustus tekib alates laenu väljamaksmise kohustuse täitmisest. Laenusumma on antud laenusaajale üle 24.03.2004. Intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemisel. Laenuleping lõppes 20.01.2006 selle ülesütlemisega. Sellest tulenevalt intressi arvestamise perioodiks on 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva ehk 667 päeva. Seega tuleb intressi arvutada järgnevalt: 7% : 365 x 667 x 140 000 = 17 908,42 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendus

4.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 08.04.2008 otsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Väär on kohtu seisukoht, et kostja väited selle kohta, et ta pole hagejalt raha saanud, on lükatud ümber hageja pangatõendiga. Kostja taotles hageja pangaväljavõtte esitamist, millest nähtuks, kas 140 000 krooni on kostjale üle kantud või sularahas välja võetud. Seda hageja ei teinud. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et hagejalt ta raha ei ole saanud. Samuti puudus tal igasugune vajadus raha laenuks võtta. Kohus ei ole hinnanud samast perioodist kostja poolt esitatud võlakirja, millest nähtub, et hageja on võlgu hoopis kostjale. Seega on kostja väited tõendatud. Kohtule esitatud laenulepingul on allkiri lepingu teisel leheküljel, kust ei nähtu, millisest summast ja millistest lepingutingimustest on jutt. Seega ei ole laenulepingu esimese lehena esitatu usaldusväärne ja sellel puudub ka kostja allkiri. Kostja kinnitab, et mingit raha pole ta hageja käest saanud ning tal pole olnud vajadust hagejalt ka laenu võtta. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Sellega on rikutud TsMS § 442 lg 8 sätteid, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonkaebuse vastus
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused.
6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja intressinõude. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes osas, milles kohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 140 000 krooni ja intressid 17 908,42 krooni, seega kokku 157 908,42 krooni. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas

tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja et see on poolte poolt alla kirjutatud. Kostja vastuväide, et ta ei ole 24.03.2004 sõlmitud lepingule alla kirjutanud, on ümber lükatud eksperdi 03.07.2007 arvamusega (I kd lk 239243). Lisaks on nimetatud eksperdiarvamuses kinnitatud, et ka 09.06.2004 kokkuleppele kirjutas alla kostja. Selle kokkuleppes (I kd lk 8) tunnistas kostja 24.03.2004 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks on kokkuleppele kostja omakäeliselt kirjutanud alläärele teksti, mille koostamine kostja poolt on tuvastatud 10.03.2006 ekspertiisiaktiga (I kd lk 163-165). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid laenulepingu rahatuse kohta. Hageja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt on hageja 05.03.2004 teinud ülekande kostja kontole 60 000 krooni ulatuses. Ülekanne oli tehtud lühikest aega enne laenulepingu sõlmimist ja ülekanne tõendab, et hageja on kostjale raha andnud. Samas ei ole hageja kunagi väitnud, et ta oleks kogu laenulepingujärgse summa tasunud kostjale pangaülekandega. Kostja on ise lepingu p-s 1.3 kinnitanud, et lepingu sõlmimise ajaks 24.03.2004 on laenusumma 140 000 krooni kätte saadud. Asja materjalist nähtuvalt olid poolte vahel tekkinud pikema aja jooksul rahalised suhted. Kostja vastuväite, et hagejal ei ole laenulepingus märgitud ulatuses rahalisi vahendeid olnud, on hageja ümber lükanud ja esitanud AS Hansapank tõendi nr 200.224-100/172 (II kd lk 25), millest nähtub, et 03.03.2004 on hagejale laekunud ainuüksi korteriomandi müügist 241 889,40 krooni. Kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 2, 442 lg-ga 8 ja otsusel tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Harju Maakohtu 16.10.2006 määrusega määrati hagejale õigusabi riigi kulul ja riigi õigusabi osutajaks nimetati advokaat Madis Mahlapuu. Harju Maakohtu 07.11.2006 määrusega määrati kostjale õigusabi riigi kulul ja riigi õigusabi osutajaks nimetati advokaat Mariann Tusti. Advokaat Madis Mahlapuu on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 1982,40 (1680 + käibemaks 302,40) krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid kasuks. Õigusabi osutamine on seisnenud tutvumises apellatsioonkaebusega, konsultatsioonis kliendiga, vastuse koostamises ja kohtuistungil osalemises. Advokaat Mariann Tusti on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 4212,60 (3570 + käibemaks 642,60) krooni väljamõistmist Niguliste Advokaadibüroo kasuks. Õigusabi osutamine on seisnenud kohtuotsusega tutvumises, apellatsioonkaebuse koostamises, kliendiga kohtumistes, vastusega tutvumises ja kohtuistungil osalemises. Kohus leiab, et esindajate taotlused tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 27.07.2006 määruse nr 24 p 2 ja 27.12.2006 määruse nr 39 p 3 alusel riigieelarvest välja mõista.

U.Loonurm

I.Nõmm

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.