2.Kuulutada välja B.H pankrot 22. jaanuaril 2026 kell 12.35 ning algatada B.H kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada B.H pankrotihalduriks Q.M (Q.M-i Õigusbüroo osaühing, Lai 10, Pärnu, e-post, tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Kohustada B.H-d andma võlgniku vande 10. veebruaril 2026 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. veebruar 2026 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 215).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. 1
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule pankrotihaldur.
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. jaanuaril 2027 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 22. jaanuariks.
Jätta menetluskulud B.H kanda.
13.Määrata usaldusisik Q.M-i tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212 eurot 64 senti, s.o kokku 1098 eurot 64 senti.
14.Anda B.H-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada Q.M-ile usaldusisiku tasu 1098 eurot 64 senti (käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Q.M-i Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048), konto nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank).
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte B.H-le ja Q.M-ile ning saata täitmiseks resolutsiooni p 14 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
2
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.B.H (avaldaja, võlgnik) esitas 2. detsembril 2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul võlad ja makseraskused seoses tervisega. Tervise halvenemisega kaotas võlgnik töö ja pere. Tekkisid majanduslikud raskused ja võlgnik võttis kiirlaenusid. Vanade võlgade tasumisega ei tulnud võlgnik toime ja refinantseeris uue laenuga vana. Võlgnikul on kohustusi 12 321 eurot 51 senti. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt 372 eurot.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kui kohus otsustab mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, siis jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata ja lõpetada maksejõuetusmenetlus. Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 14 987 euro 88 sendi ulatuses. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on osalise töövõime toetus u 370 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul ei esine võlgniku suhtes FIMS § 45 lg 2 p-des 1–3 ja 5 märgitud asjaolusid. Praegusel juhul on tuvastatud, et võlgnik on rikkunud FIMS § 45 lg 2 p 4 sätestatud kohustust, s.o on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist vara raiskamise (hasartmängude mängimise läbi). FIMS § 45 lg 3 ei keela sellisel juhul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist jätmist. Tartu Maakohus keeldus 28. juuni 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2628 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 5. juunil 2023 jäeti õiguslikke eriteadmisi mitteomav võlgnik ise enda usaldusisikuks. Käesoleval ajal on võlgnikule tagatud professionaalse usaldusisiku teenus, mistõttu usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud võlgnikule uue võimaluse andmine.
3.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 22. jaanuaril 2026 ära.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise
3
menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 14 987 eurot 88 senti, millest kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek (võlgnik saab töövõimetoetust umbes 370 eurot kuus), võlgnikul puudub väärtuslik vara. Võlgnikul on üks alaealine laps, kellele võlgnik maksab elatist 50 eurot kuus kohtumääruse alusel. Võlgnik otsib aktiivselt tööd, kuid arvestades, et võlgniku elukoht on maakohas ning võlgnik ise autoga ei sõida, siis töö tegemise võimalused on piiratud. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.
7.FIMS § 45 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Võlgnik oli varasemalt tsiviilasjas nr 2-22-2628 esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid võlgnik jäeti kohustustest vabastamata. FIMS § 45 lg 3 p 3 annab kohtule võimaluse jätta kohustusest vabastamise menetlus algatamata, mitte kohustuse. Kohus selgitas võlgnikule 22. jaanuari 2026. a ärakuulamisel, et võlgnik jäeti tsiviilasjas nr 2-22-2628 kohustustest vabastamata, kuna võlgnik oli rikkunud oma kohustusi. Tsiviilasjas nr 2-22-2628 oli võlgnik ise enda usaldusisikuks. Võlgnik selgitas, et ei oska arvutit kasutada ning seetõttu ehk jäid osad kohustused täitmata. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule, et võlgnikul on kohustus olla nii usaldusisikule (pankrotihaldurile) kui ka kohtule kättesaadav, võlgnik peab otsima tööd, võlgnik ei tohi vara raisata jms. Kohus leiab, et eelduslikult jättis võlgnik oma kohustused tsiviilasjas nr 2-22-2628 täitmata mitte pahatahtlikult, vaid pigem oma oskamatuse tõttu. Alates 1. juulist 2022 kehtiva FIMS järgi ei nimetata võlgnikku enda usaldusisikuks, vaid usaldusisikuks nimetatakse vastava õppe läbinud isiku, kelle kohustuseks on muuhulgas nii võlgniku nõustamine, kui ka tema tegevuse üle järelevalve teostamine. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik praeguses menetluses võlgniku varasemas menetluses tehtud vigu vältida. Kohus veendus isiklikul ärakuulamisel, et võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma.
8.FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.
4
Võlgniku pangakonto väljavõttetest nähtuvalt on võlgnik kulutanud raha hasartmängudele, mis on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Siiski seadis võlgnik usaldusisiku soovitusel endale maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks aastaks, hasartmängukeeldu. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku soovi ja valmidust oma kohustusi menetluse kestel täita. Kui võlgnik poleks hasartmängu keeldu seadnud, ilmselt jätaks kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kuivõrd võlgnik on hasartmängu keeldu seadnud, on kohtu hinnangul põhjendatud anda võlgnikule veelkord võimaluse ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).
9.Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetu ja läbimõtlematu finantskäitumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks Q.M-i , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
11.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui 5
võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
12.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10. veebruar 2026. a kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
13.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
14.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 10. veebruar 2026. a kl 10.00.
15.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). 6
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
14.Usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisikul kulunud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, usaldusisiku tunnitasu on 140 eurot, seega tasu on 1890 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja vara puudumist, taotles usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle hüvitamist riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
15.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 2343 eurot 60 senti. Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotleb usaldusisik tasu vähendatud ulatuses ning selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 13,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära (praegusel hetkel piirmäär 164 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Q.M-i Õigusbüroo osaühingule, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Q.M-i Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu koos käibemaksuga. 7
16.Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Arvestades usaldusisiku poolt kulutatud aega 13,5 tundi, oleks riigi vahenditest hüvitatavaks tasuks 891 eurot (13,5*33*2), mis ületab piirmäära. Seega tuleb usalduslikule riigi vahenditest hüvitada 886 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 1098 eurot 64 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.