AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus E. K. vastu kahju hüvitamise 277,99 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, epost: [email protected] )
Avaldaja esindaja:
Arvi Luhakooder, 4PS OÜ, registrikood 12399527, asukoht: Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, 76901, e-post: xxx
Puudutatud isik:
E. K., (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus E. K. vastu kahju hüvitamise 270 euro nõudes, kuna avaldaja on põhinõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
2.Välja mõista E. K.lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt seisuga 15.10.2021. a summas 7,99 eurot.
3.Välja mõista E. K.lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis perioodi 16.10.2021. a kuni 26.11.2021. a eest (kuni põhinõude tasumiseni) summas 2,49 eurot.
2.Välja mõista E. K.lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 305 (kolmsada viis) eurot.
3.Välja mõista E. K.lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis menetluskuludelt (305 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.
AVALDUS
1.Viru Maakohtu esimehe 10. septembri 2024. a käskkirja nr 11-1/25 alusel jagati tsiviilasi 221-16176 menetlemiseks Viru Maakohtu kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse.
2.Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas esindaja kaudu 15.10.2021. a Viru Maakohtule avalduse E. K. vastu kahju hüvitamise 277,99 euro ja lisanduva viivise nõudes. Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2026095893. 08.11.2019. a sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 08.11.2019. a korteris xxx veekahju. Kahjuteate kohaselt ülemised naabrid uputasid. Kahjustada said köögi, vannitoa ja WC seinad. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. XXX KÜ (xxxxxxxx) vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 6. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr 3 üle, saatis avaldajale kokkuvõtte ja fotod korteri kahjustustest. Kokkuvõtte kohaselt on korteris saanud kahjustada vahekoridori tapeet, vahekoridori laminaatparkett, aluspõrand WC ukse ees on tursunud, WC ukse lävepakk on tursunud, WC
ukse sisemised piirdeliistud on tursunud. Avaldusele on lisatud fotod korteri nr 3 nähtavatest veekahjustustest. Korteri nr 3 remondiks tegi hinnapakkumise Brevanor OÜ summas 528,36 eurot Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise osas aja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 270 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 270 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 19.05.2021. a puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 02.06.2021. a. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks: - kahju summas 270 eurot (põhinõue) ja viivis põhinõudelt (perioodil 03.06.2021. a – 15.10.2021. a) summas 7,99 eurot; - viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.10.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni; - avaldaja menetluskulud summas 410 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 360 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele Avaldaja loobub põhinõudest, kuna puudutatud isik on põhinõude summas 270 eurot tasunud pärast kahjunõude avalduse kohtusse esitamist. Avaldaja jääb esitatud viiviste nõude juurde. Avaldaja märgib, et kuna vaidlus käib selle üle kas avaldaja on puudutatud isikule kohtuvälise kahjunõude saatnud. Avaldaja postitas kahjunõude 19.05.2021. a, mida on näha AS Eesti Post Tabasalu postkontoris posti pandud kirjade protokollist, millest on näha, et avaldaja on E. K.le saatnud 19.05.2021. a kirja nr 7044 aadressile xxx. Puudutatud isik märgib, et ei ela nimetatud aadressil. Järelikult on puudutatud isiku poolt esitatud rahvastikuregistrile andmed valed. Kirja saatmise hetkel ja seisukoha esitamise hetkel on puudutatud isiku registrijärgne elukoht xxx. Avaldaja leiab, et E. K.l on mõistlik võimalus tutvuda kirjaga, mis on jõudnud sellel aadressil asuvasse postkasti, mille ta on rahvastikuregistrile esitanud, kui oma õigusliku tähendusega elukoha aadressi. Avaldaja ei nõustu puudustus isiku kompromissettepanekuga. Avaldaja leiab, et ilma kohtusse pöördumiseta ei olnud avaldajal võimalik oma nõuet puudutatud isiku suhtes maksma panna ja sellega on kaasnenud avaldajale menetluskulu.
3.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 540 eurot (sh 50 eurot riigilõiv ja õigusabikulud 490 eurot).
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
4.Puudutatud isik esitas 26.11.2021. a kohtule vastuse, milles tunnistab nõuet osaliselt ehk põhinõude 270 euro osas ja seadusjärgse viivise osas alates avalduse esitamisest. Puudutatud isik teavitas, et ta on põhinõude tasunud. E. K. märkis, et ta ei ole keeldunud kahju hüvitamisest, kuid ta ei onud sellest teadlik, kuna ta ei ole kohtueelset kahjuhüvitamise nõuet kätte saanud. Puudutatud isik ei ela aadressil xxx üle kahe aasta. Nimetaud faktist olid teadlikud korteriühistu juhatus. Avaldaja on saatnud oma nõudekirja väidetavalt nimetatud aadressile. Avaldajal, kes oli kontaktis korteriühistu juhatusega oli võimalus küsida puudutatud isiku kontakte. E. K. ei ole avaldaja poolt saadetud kirja postkastis näinud. Lisaks on avaldaja viivitanud nõude
esitamisega 1,5 aastat. Avaldaja on professionaalne kindlustusettevõte, kelle kohustuste hulka kuulub ka kohustus oma regressinõuetest korraliselt, mõistlikul viisil ja ajal teavitada ja olukorra rahumeelselt ja lisakuludeta lahendada. Vastasel juhul tekitab kindlustusettevõte oma tegevusega kahju asjatu kohtumenetluse näol, millega kaasnevad inimeste jaoks tarbetud ja ebamõistlikud menetluskulud. Arvestades, et avaldaja ei ole oma nõudest teavitanud ega vastupidist tõendanud, lähtudes VÕS § 113 lg-st 2, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega ei ole avaldaja viivise väljamõistmise nõue alates 03.06.2021. a kuni avalduse esitamiseni põhjendatud. Puudutatud isik on sisukohal, et asja on võimalik lahendada kompromissiga ja teeb kompromissi ettepanekuks, et puudutatud isik tasub avaldajale 270 eurot, alates 16.10.2021. a sissenõutavaks muutunud viivised ja pool riigilõivust. Avaldaja loobub viivisenõudest perioodil 03.06.2021. a - 16.10.2021. a. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Puudutatud isik jääb oma varasemate vastuväidete ja seisukohtade juurde. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on ülepaisatud, mistõttu esitab ta kogu avaldaja menetluskulude suhtes vastuväite paludes kohtul kontrollida nende põhjendatust ja vajalikust.
6.Kohus selgitas menetlusosalistele, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, et kuna tegemist on hagita menetlusega, ei määra kohus lõpplahendi avalikult teatavakstegemise aega.
7.Kohus andis pooltele tähtaja menetlusosalisetel esitada kohtule vajadusel kompromissi või lõppseisukohti vastaspoole väidete kohta ja menetluskulude nimekirjad.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Arvestades hagi hinda on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 428 lõike 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1).
10.Avaldaja loobus kahju hüvitamise 270 euro nõudest (põhinõue). Kohus võtab põhinõude loobumise vastu. Loobumine ei ole vastuolus seadusega.
11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 7,99 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.10.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
12.Puudutatud isik märgib, et avaldaja ei ole oma nõudest teavitanud ega vastupidist tõendanud, lähtudes VÕS § 113 lg-st 2, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega ei ole avaldaja viivise väljamõistmise nõue alates 03.06.2021. a kuni avalduse esitamiseni põhjendatud.
13.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt
seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti
14.Avaldaja esitas kohtule AS Eesti Post Tabasalu postkontoris posti pandud kirjade protokolli, millest on näha, et avaldaja on E. K.le saatnud 19.05.2021. a kirja nr 7044 aadressile xxx.
15.Kohus märgib, et võlaõigusseadus (VÕS) § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
16.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust.
18.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 selgitanud, et viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Samuti on Riigikohus oma otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud kui seadusjärgses suuruses, muudel juhtudel aga peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik.
19.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et esineksid viivisenõude vähendamise alused.
20.Kohus leiab, et puudub alus viiviste mitte välja mõistmiseks ning tekkinud viivised summas 7,99 eurot tuleb puudutatud isikult välja mõista.
21.Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule.
22.Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 270 eurot VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras.
23.Puudutatud isik tasus põhinõude avaldajale 26.11.2021. a.
24.TsMS § 367 järgne viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud alates 16.10.2021. a kuni 25.11.2021. a. summas 2,49 eurot.
25.Arvestades, et alates 01.07.2021. a on Eesti Panga kodulehel avaldatud intressimäär 0,00%, siis seadusjärgne viivisemäär oli alates 01.07.2021. a 8,00% aastas. (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar)
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
27.Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud õigustatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik põhjustas kohtumenetluse.
28.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
29.Avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 490 eurot (ajakulu 4 tundi 5 minutit tunnihinnaga 120 eurot/tund).
30.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.
31.Käesoleval juhul on tegemist avaldusega tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Avaldus on ca 7-l leheküljel, millest sisulist teksti on 0,1 leheküljel, ülejäänud avaldus koosneb paragrahvidest, riigikohtu lahenditest ja menetluskulude nimekirjast. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Kohus märgib, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmise keerukuse ja mahukusega võlaõigusliku nõudega. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud põhjendatud osaliselt Arvestada tuleb ka asjaoluga, kas on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem kui oli nõude suurus.
32.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja põhjendatud õigusabikulud 280 eurot ja kokku 305 eurot ( 280+25 eurot pool riigilõivust).
33.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.