Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Kuivõrd 840 eurot on hageja enda kinnitusel lahutatud üksnes lepingust L3700074359 tulenevast nõudest, ei saa see olla seotud laenulepinguga L3700028237. Seega on laenulepingu L3700074359 põhivõla korrektne jääk 781 eurot 32 senti (2000 eurot –378,68 eurot – hagejale tasutud 840 eurot). Sellest tulenevalt on arvestatav viivis 174 eurot 29 senti. Hagiavalduse esitamise seisuga peaks sissenõutav viivis olema s 106 eurot 07 senti. Kostja hinnangul on laenulepingust L3700074359 tulenev nõue 1192 eurot 71 senti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-166-13, p 14). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle VÕS § 88 lg 4 järgi määrata võlausaldaja, kui täidetud on viidatud sättes nimetatud tingimused. Kostja on seisukohal, et VÕS § 88 lg 1 järgi on võlgnikul õigus määrata millise kohustuse ta täitnud on. Käesolevalt on aga võlausaldaja määranud, et võlgnik täitis ka laenulepingu L3700028237 järgset kohustust (VÕS §88 lg 5). Kuna kostja sai sellest teada alles hagimenetluses, esitas ta viivitamatult vastuväite ja määras 05.12.2023 vastuses, et ta on täitnud peale nõude loovutamist kohustust 840 euro ulatuses üksnes laenulepingu L3700074359 katteks. Kostja hinnangul pole hageja mõistliku aja jooksul määranud ega kostjat teavitanud, millise kohustuse täitmiseks on hageja makseid arvestanud. Kohtu hinnangul on kohtumenetlusaegsed otsustused, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud, tehtud hilinemisega. Mitu aastat pärast kohustuse täitmist tehtud määramist ei saa pidada mõistliku aja jooksul tehtud avalduseks. Kuna võlgnik ega võlausaldaja ei ole õigeaegselt määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (RKTKo 3-2-1-16613, p 14). Kohus selgitab, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 88 lg 7 kuna lg 6 alusel on võimalik määrata, milline kohustus on täidetud. Seega ei saa lugeda, et kohustuste täitmine on toimunud võrdeliselt kõigi kohustuste katteks. Kuivõrd 24.03.2014 sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700028237 on varasem, loeb kohus kostja poolt tasutud 840 eurot laenulepingu nr L3700028237 katteks. Eelnevast tulenevalt ei ole antud laenulepingust tulenev nõue aegunud. Kuivõrd kostja teise lepingu osas aegumise vastuväidet esitanud ei ole, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded kostja vastu ei ole tervikuna aegunud.

7.4 VÕS § 397 lg 1 lause 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja on lepingute alusel arvestanud intressi vastavalt kokkulepitud intressimäärale s.o 19,9% aastas. Laenulepingust nr L3700028237 tulenevalt on kostjal intressivõlgnevus alates 17. osamaksest s.o 05.09.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 25.02.2016, kokku 402 eurot 73 senti (64,75+61,19+61,64+58,13+58,43+56,80+41,79). Laenulepingust nr L3700074359 tulenevalt on kostjal intressivõlgnevus alates 17. osamaksest s.o 10.11.2015 lepingu ülesütlemiseni s.o 25.02.2016, kokku 122 eurot 03 senti (28,03+26,71+27,15+26,71+13,43). Kostja ei ole intressi tasunud kummagi laenulepingu alusel. Tulenevalt eeltoodust on intressinõue kokku 524 eurot 76 senti (402,73+122,03). 7.5 Vastavalt laenulepingute tingimustele kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu 0,9 eurot kuus. Lepingu nr L3700028237 ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2016 oli kostjal tasumata alates 17. osamaksest s.o 05.09.2015 kuni 22. osamakseni s.o 25.02.2016 lepingu haldustasu, kokku 5 eurot 40 senti (6x0,90). Laenulepingu nr L3700074359 ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2016 oli kostjal tasumata alates 17. osamaksest s.o 10.11.2015 kuni 20. osamakseni s.o 10.02.2016 lepingu haldustasu, kokku 3 eurot 60 senti. Kostja lepingute laenuhaldustasu maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingute haldustasu nõue kokku 9 eurot (5,40+3,60). 7.6 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu nr L3700028237 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3778 eurot 46 senti lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.02.2016 kuni esimese laekumiseni hagejale s.o 10.04.2017 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 19,9% aastas s.o 842 eurot 87 senti. Lepingu nr L3700074359 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1621 eurot 32 senti lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.02.2016 kuni esimese laekumiseni hagejale s.o 10.04.2017 lepingus kokku lepitud viivise määras so 19,9% aastas s.o 361 eurot 67 senti. Lepingute nr L3700028237 ja L3700074359 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4559 eurot 78 senti viimase laekumise järgnevast päevast s.o 03.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 09.10.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras 19,9% aastas 619 eurot 02 senti. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 1823 eurot 56 senti (842,87+361,67+619,02). Kohus rahuldab TsMS § 367 alusel ka hageja nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.10.2023 põhinõudelt 4559 eurot 78 senti kuni põhinõude täitmiseni 19,9% aastas. 7.7 Hageja on saatnud kostjale 04.05.2023 tasulise kirja (25 eurot); 22.05.2023 tasulise kirja (5 eurot); 05.06.2023 tasulise kirja (5 eurot); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine telefoni ja emaili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Asja materjalidest nähtub, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Lähtudes VÕS § 1132 lg-st 2 rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamiseks. Kostja ei ole nõuete suurusele esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja vastuväited piirdusid aegumise vastuväite ja kohustuste täitmise järjekorrast tulenevatest arvutuslikest erinevustest. Kuna leping on kehtivalt üles öeldud vastutab kostja laenulepingutest tulenevate täitmata jäänud kohustuste eest, s.o põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, viiviste ja võla sissenõudmiskulude eest. Nimetatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.