AS ÜHISTEENUSED hagi Y. V. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Menetlustoiming
Hageja: AS Ühisteenused (11052490) Lepinguline esindaja: Ahto Järvela Kostja: Y. V. (xxxx) Lepinguline esindaja: adv. Aleksei Vassiljev
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks.
2.Lõpetada menetlus AS-i ÜHISTEENUSED hagis Y. V. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
4.Mõista välja hagejalt AS-ilt ÜHISTEENUSED 1281.- eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks eurot) kostja Y. V. kasuks menetluskulude katteks.
5.Mõista välja hagejalt AS-ilt ÜHISTEENUSED kostja Y. V. kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
1(5)
ASJAOLUD
1.Avaldaja (hageja) esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik (kostja) esitas nõudele vastuväite. Viru Maakohtu 10.04.2024 määrusega anti hagejale tähtaeg vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtusse 07.05.2024 ning võeti menetlusse Viru Maakohtu 09.05.2024 määrusega ning edastati kostjale vastamiseks. 04.06.2024 esitas kostja hagiavaldusele vastuse.
2.04.06.2024 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt ei ole kostja pärast leppetrahvide esitamist kostjale hageja poole pöördunud ega vaidlustanud leppetrahvinõudeid või esitanud rendilepinguid, et hageja saaks leppetrahvid ümber vormistada tegelikule sõiduki kasutajale. Hageja on esitanud hagiavalduse lisadena meeldetuletused, mis on saadetud kostja elukohta, st hageja on alates parkimiskorralduse rikkumisest saatnud korduvalt teated ja meeldetuletusi, millele kostja ei ole kordagi reageerinud ega vastanud. Alles pärast maksekäsku kiirmenetluse avalduse esitamist on esmakordselt kostja hageja nõuetele reageerinud ja teatanud, et ei tunnista nõuet. Alles 04.06.2024 vastuses hagiavaldusele esitas kostja esmakordselt väite ja tõendid, et sõidukit kasutab kolmas isik. Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse algatada kostja vastu kohtumenetluse, kuna kostja ei ole hageja korduvatele pöördumistele vastanud. Juhul kui kostja oleks peale leppetrahvi saamist või pärast korduvate meeldetuletuse saatmist esitanud andmed ja tõendid, et sõiduk oli kolmanda isiku kasutuses, siis ei oleks ka hageja kostja vastu kohtusse pöördunud. Kohtusse pöördumisel kannab hageja täiendavaid kulusid riigilõivu ja esindustasu näol. Kuna kostja hageja nõuetele ei reageerinud, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda oma nõude kaitseks kohtu poole, seega on kostja põhjustanud nõude esitamise kohtusse. Menetluskulude jaotus sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Hageja leiab, et kui kohtumenetluse on põhjustanud kostja, siis tuleks ka kohtukulud jätta kostja kanda. Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja esitas andmed tegeliku sõiduki kasutaja kohta alles pärast maksekäsu kiirmenetluse üleandmist hagimenetlusse. Kostja sõiduki omanikuna peab olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning seega oli kostjal võimalus juba kohtueelselt korduvate võlateadete saamisel hagejale esitada. Kuna kostja esitas sõiduki kasutaja kohta andmed alles 04.06.2024, siis on kostja ise põhjustanud kohtumenetluse enda vastu.
3.21.06.2024 esitas kostja omapoolse seisukoha hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse osas. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Praegu ei nähtu hageja 04.06.2024 menetlusdokumendist neid erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Kostja leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamise seisukohalt on asjakohatud hageja paljasõnalised väited, et kostja olevat kohtuskäimise põhjustanud. Kostjale ei saa ette heita, et kostja ei asunud hageja põhjendamatuid nõudeid kohtuväliselt rahuldama. Käesoleval juhtumil esitas hageja kohtule põhjendamatu hagi, mistõttu võttis ta ise endale riski, et hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise korral peaks hageja kandma enda menetluskulud ise ja hüvitama kostjale viimase menetluskulud. Hageja oleks pidanud veenduma oma hagi põhjenduses enne kohtusse pöördumist. Kostjal ei ole kohustust hageja pöördumistele reageerida ega muul viisil abistada hagejal viimase tsiviilnõuete realiseerimisel. Hageja ei ole kostja poole pöördumist ka tõendanud. Hageja toob ise 04.06.2024 menetlusdokumendis välja, et „Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite, kus teatas, et „Y. V. ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu ei ole AS-ga ÜHISTEENUSED parkimislepinguid sõlminud ja seega ei ole tal kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees“. Enda eelneva väitega vastuolus on hageja väide, et „alles 04.06.2024 vastuses hagiavaldusele esitas kostja esmakordselt väite, et sõidukit kasutab kolmas isik“. Kostja esitas hagejale teabe hageja nõude põhjendamatusest enne maksekäsu kiirmenetluses 2(5)
makseettepanekule vastuväite esitamist. 21.03.2024 e-kirjas teatas kostja hagejale, et kostja ei kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu on tal vastuväited AS ÜHISTEENUSED avalduse vastu. Y. V. oli nõus tasuma kompromissi korras 167 eurot (ehk 100% hageja põhinõudest). 22.03.2024 edastas kostja hagejale täiendava e-kirja, kus rõhutas, et „Y. V. ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu tal ei ole mistahes kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees. Y. V. on nõus tasuma mingi raha ainuüksi soovist vältida kohtumenetlust, milles AS ÜHISTEENUSED nõue tema vastu igal juhul jäetakse rahuldamata, sest ta pole sõidukit kasutanud ja seega pole mistahes parkimislepinguid AS ÜHISTEENUSED sõlminud“. Seega teadis hageja enne 07.05.2024 hagi esitamist kostja vastuväidetest ja vastuväidete sisust. Hagejal oleks võimalik tsiviilasja menetluskulude tekkimist vältida ka siis, kui hageja oleks vastu võtnud kostja 21.03.2024 e-kirjas esitatud komproomissi ettepaneku. Kompromissiettepaneku vastuvõtmise asemel hagi esitamine olukorras, kus hageja oli kostja vastuväidete sisust teadlik ja mis hageja enda väidetel tingis hagist loobumist, ei olnud ainult ebamõistlik ja enesekahjustatav, vaid on käsitletav kostjale kahju tahtliku tekitamisena kostjal tekkinud menetluskulude näol. Kokkuvõtteks nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulude jagamise üle otsustamisel TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandid. Sel põhjusel tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kõik tsiviilasjas tekkinud menetluskulud hageja kanda (sh hageja peab hüvitama kostjale täies ulatuses viimase kantud menetluskulud).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.
5.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
MENETLUSKULUD
6.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda ja viienda lõike kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
7.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole TsMS § 168 lg 4 ega lg 5 sätestatud olukord. Seega kohaldub TsMS § 168 lg 2 ning menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 ei anna alust jätta kulusid kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses 25.03.2024 esitatud vastuväite sisuks on, et ,,Y. V. ei ole kasutanud vaidlusalusel ajavahemikul sõidukit (xxxx), mistõttu ei ole AS-ga 3(5)
ÜHISTEENUSED parkimislepinguid sõlminud ja seega ei ole tal kohustusi AS ÜHISTEENUSED ees. Osundatud asjaolust on võlgnik avaldajale korduvalt kohtuväliselt teatatud ́ ́. Samuti on kostja esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et pärast makseettepaneku kättesaamist, vastuväite esitamise tähtaja kestel on kostja esitanud hageja nõudele vastuväiteid, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele. Seega on hageja hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses saanud teadlikuks kostja vastuväidete sisust. Vaatamata sellele on hageja 07.05.2024 esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse, tekitades endale täiendavad menetluskulud. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et TsMS § 168 lg 2 kohaldamine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lõike 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja menetluskulud seoses tsiviilasja nr 2-24-106906 menetlemisega Viru Maakohtus moodustavad 1281 eurot (käibemaksuga) - kulud õigusabile, mille kostja palub täies ulatuses hagejalt välja mõista. Kostja lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov Advokaadibüroo kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 22%. Tsiviilasja nr 2-24-106906 menetlusega seoses kandis kostja kulud õigusabile kokku 1281.- eurot (käibemaksuga) vastavalt alltoodud nimekirjale: • Tsiviilasja nr 2-24-106906 materjalidega (sh AS Ühisteenused hagiavaldusega) tutvumine ja analüüs – 1,25 t; •
04.06.2024 vastuse koostamine ja esitamine kohtule – 3,25 t;
•
21.06.2024 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 t;
Kokku 7 tundi. Kostja kinnitab kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 5, et kõik käesolevas nimekirjas kirjeldatud kulud on kantud seoses Viru Maakohtu tsiviilasja nr 2-24-106906 menetlusega. Kostja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus on seisukohal, et kostja advokaadist esindaja tunnihind on mõistlik. Esindaja poolt tehtud menetlustoimingud olid vajalikud ja põhjendatud, mistõttu mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja käesolevas menetluses tekkinud menetluskulud summas 1281.- eurot. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab kostja taotluse.
(digitaalallkiri) Maido Roots kohtunik 4(5)
Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2024 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2024 määrus osas, milles maakohus jättis poolte menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda ning mõistis AS-lt ÜHISTEENUSED Y. V.i kasuks välja 1281 eurot menetluskulude katteks ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud Y. V.i kanda.
3.Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Võtta vastu hageja hagist loobumine ning lõpetada menetlus AS-i ÜHISTEENUSED hagis Y. V.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.2.Jätta poolte menetluskulud Y. V.i kanda.“
4.Rahuldada määruskaebus.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Y. V.i kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohtu 09.12.2024 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3.Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
4.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695). 05.09.2024 kohtumäärus 2-24-106906 jõustus osaliselt 09.12.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. (digitaalallkiri) Lea Herne referent
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.