Võlaõigus

Ametlikes Teadaannetes kohtulahendi kätte toimetamiseks täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-89-08 punktis 15 märkinud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2983,85 eurot, intressivõlgnevus 196,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 330,08 eurot; laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3200 eurot, intressivõlgnevus 235,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 353,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja menetluskulud 665 eurot ning menetluskuludelt 665 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: -kostja ja S AS vahel 02.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2983,85 eurot, intressivõlgnevus 183,86 eurot (intressimäär 18,90% aastas, periood 10.06.2023 kuni 06.10.2023 põhinõudelt 2983,85 eurolt, intress 183,86 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 330,08 eurot; -kostja ja S AS vahel 26.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 3200 eurot, intressivõlgnevus 222,04 eurot (intressimäär 18,90% aastas, periood 26.05.202306.10.2023, põhinõudelt 3200 eurolt, intress 222,04 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 353,99 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja intressinõuet 25,55 eurot (196,25-183,86=12,39 eurot; 235,20-222,04=13,16 eurot; 13,16+12,39=25,55 eurot), kuivõrd leping lõppes 06.10.2023 (vt hagi lisa 5, lepingu ülesütlemise avalduses on krediidiandja andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 05.10.2023. Seega oli kostjal võimalik võlgnevus tasuda 05.10.2023, avalduse sisust lähtuvalt sai

leping lõppeda 06.10.2023, mil nõuded muutusid sissenõutavaks). Eelnev aga ei muuda hagi rahuldamise ulatust oluliselt ja hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 665 eurot (riigilõiv). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 665 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.