Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt J S kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt (856 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on J S hagi Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants) vastu alusetult saadud 278,15 euro tagastamise nõudes.
2.26.11.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja 26.04.2023 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses avalduse hagejalt kokku 540,72 euro saamiseks. Kohus tegi hagejale maksettepaneku. Hageja esitas 07.05.2023 ja 10.05.2023 kohtule lihtkirjalikud vastuväited elektronkirjadena, milles märkis, et ta ei ole midagi võlgu, kuid mida kohus vastuväidetena ei arvestanud. Pärnu Maakohus tegi 28.06.2023 tsiviilasjas nr 2-23-117438 maksekäsu määruse, millega kohustas hagejat tasuma kostjale OÜ Aktiva Finants põhinõudeid summas 227,86 eurot ja kõrvalnõudeid summas 227,86 eurot ning hüvitama riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele. Kostja esitas koheselt (04.07.2023) maksekäsu kohtutäiturile xxx, kes algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/4700. Hageja pangakontod ja isiklik sõiduauto arestiti. Kuni täitemenetluse lõpetamiseni oli täituri poolt hagejalt äravõetud ja kostjale edasikantud juba 278,15 eurot. Ülejäänud osas, milles ei olnud täitur jõudnud veel raha kostjale edasi kanda, tagastas kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisel raha hagejale.
3.07.07.2023 esitas hageja lepinguline esindaja määruskaebuse maksekäsu peale. Harju Maakohus tühistas 21.09.2023 määrusega 28.06.2023 maksekäsu määruse ja andis asja üle hagimenetlusse. 08.11.2023 tegi Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse. Kohtumäärusega jäeti küll hageja menetluskulud kostja kanda, kuid täitemenetluses äravõetud ja kostjale juba edasikantud raha ei kuulu menetluskulude hulka. Kostja ei ole hagejale raha tagastanud.
4.Kuivõrd kohtutäituril ei olnud võimalik hagejale äravõetud 278,15 eurot tagasi kanda, kuna see oli kostjale edasi kantud, palus kohtutäitur hagejal pöörduda kohtu poole alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtutäitur täitis kohtulahendit, mis kuulus viivitamatult täitmisele. Kostja esitas seega lahendi täitmisele omal riisikol, kuivõrd otsus ei olnud jõustunud ja kui lahend tühistatakse, ei oleks olnud tal õigust lahendi järgi raha saada. Harju Maakohtu 21.09.2023 kohtumäärusega tekkis hagejal õigus kostja vastu hagejalt äravõetud raha tagastamiseks.
5.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 278,15 eurot ja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ja need rahaliselt kindlaks määrata.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja oli alates 21.09.2023 Harju Maakohtu kohtumäärusest alates teadlik, et kostja oli raha saanud alusetult. 26.01.2024 vastuses hagile võttis kostja hagi osaliselt õigeks summas 221,21 eurot ja summas 56,94 hagi ei tunnistanud. Kostja väitis, et kostjal puudusid makseandmed hagejale raha tagastamiseks ning hageja pöördus ennatlikult hagiga otse kohtu poole mitte kostja poole. Kostja 56,94 eurot ei ole saanud, kuivõrd see summa on läinud kohtutäiturile täitekulude katteks, kes kostja ülesandel viivitamata algatas täitemenetluse veel jõustumata lahendi osas.
7.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu, kuivõrd seadus ei näe ette alusetu rikastumise nõude puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust. Hageja leiab, et kostja pahatahtlikku käitumist ei õigusta väide, et tal oli õigus pöörata maksekäsk viivitamatult täitmisele. Isik ei või seaduse üldistest põhimõtetest tulenevalt oma õigusi kasutada pahauskselt, s.t. selliselt, et sellega põhjustataks kahjulik tagajärg teisele õigussuhte poolele või menetlusosalisele. Kui kostja oleks ära oodanud maksekäsu kohtumääruse jõustumise, oleks kostja sellega vältinud täielikult kahjulikke tagajärgede tekkimise hagejale ja välistanud hageja nõudeõiguse tekkimise kostja vastu. Kostja oleks võinud kohtutäiturit teavitada määruskaebuse 2(8)
esitamisest (selle asemel teavitas kohtutäiturit hageja ise, kuid määruskaebuse esitamine ei ole täitemenetluse peatamise ega lõpetamise aluseks), samuti teha avalduse täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks, kuid kostja seda ei teinud. Kostja oleks lõppeks võinud mistahes ajal märgitud 5-kuulise perioodi jooksul saanud võtta ühendust kohtutäituriga ja organiseerida raha tagastamine hagejale või kohtutäituri või kohtu kaudu hageja lepingulise esindajaga või ka hageja endaga (sest kostjal olid olemas kõik hageja kontaktid). Seega hageja leiab, et kostja poolt õigeksvõetud nõude osas tuleks teha õigeksvõtul põhinev hagi rahuldamise otsus ja selle nõude osas menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kuna kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise.
8.Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga nõude osas (summas 56,94 eurot), mille suhtes esitas kostja vastuväiteid. Kostja leiab vastuses, et kui tema poolt esitatud täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur sissenõudja kasuks menetluse ja see täitemenetlus hiljem lõpetatakse täitedokumendi tühistamise tõttu, siis pidanuks hageja nõudma täitmiskulud tagasi kohtutäiturilt. See kostja seisukoht ei ole õige ega vasta seadusele ega senisele kohtupraktikale. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis nr 2-14-60756 leidnud, et „Täitedokumendi tühistamine teistmismenetluses ei muuda kohtutäituri tegevust ja otsuseid tagantjärele seadusvastaseks.“. Analoogia korras kehtib see kõikide täitedokumentide tühistamise kohta. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur hinnata nõude põhjendatust ega perspektiivikust kehtimajäämise osas tulevikus (ka mitte nn. „viivitamata täitmise perioodil“ enne lahendi jõustumist). Sellest tulenevalt ei saa kohtutäitur ka vastutada sellise tegevuse eest, mis oli tehtud seaduse alusel.
9.Hageja lisab, et ta möönab, et hagejalt sissenõutud kohtutäituri tasude osas summas 56,94 eurot, ei ole ehk õigeks õiguslikuks aluseks alusetu rikastumise sätted. Seetõttu esitab hageja nimetatud nõude osa kostja vastu täiendavalt (või alternatiivselt) kahju hüvitamise sätete alusel. Hagejale on tekkinud kahju summas 56,94 eurot, mis seisnes täitmiskulude tekkimises hagejale kostjast sissenõudja poolt esitatud nõudelt, milline hiljem tühistamise tõttu ära langes. Käesoleva summa tõendatuse osas tugineb hageja hetkel kostja vastavale kinnitusele, et nimetatud suuruses olid antud (omaksvõetud) nõudelt täitmiskulud ja hagiavaldusele lisatud kohtutäituri tasu otsusele ja täitmisteatele. Seega nähtub, et kostja tegevus põhjustas hagejale nimetatud summas kahju tekkimise, s.t. kostja tegevus on otseselt hagejale kahju tekkimise põhjuseks ja ilma kostja vastava tegevuseta (muuhulgas ja eelkõige täitmisavalduse esitamiseta) ei oleks tekkinud hagejale nimetatud kahju – täitmiskulusid summas 56,94 eurot. Kostja tegevus, mis seisnes käesoleva seisukoha punktides 14-18 kirjeldatud tegevustes (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine põhjendamatus nõudes, maksekäsu viivitamatu esitamine täitmisele, määruskaebuse esitamisest kohtutäituri mitteteatamine ja kohtutäiturile avalduse mitteesitamine täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ja lõpuks hagejaga või tema esindajaga ühenduse mittevõtmine, et alusetult saadud raha hagejale tagastada) ja mis põhjustas hagejale kahju tekkimise märgitud ulatuses, ei olnud õiguspärane seetõttu, et kostja ei olnud arvestanud seadusest tulenevat hea usu põhimõtet ega oodanud ära täitmisele esitatava lahendi jõustumist, millega oleks kostja vältinud kahjuliku tagajärje tekkimise riski.
10.Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel tuleks vaadelda lisaks ka kostja hilisemat käitumist antud nõude menetlemisel, sest kostja ei võtnud midagi ette, et saadud raha hagejale tagastada ja tekkinud kahju heastada. See aga omakorda annab tunnistust sellest, et kostjal ei olnud tõsikindlat veendumust, et tema kohtutäiturile esitatud nõue oleks olnud põhjendatud. Selliselt kannab seaduse järgi isik, kes esitab kohtule, sh maksekäsu kiirmenetluses (ja hiljem kohtutäiturile täitmisavaldust esitades) 3(8)
põhjendamatu või alusetu nõude, talle endale ja ka menetluse teisele poolele järgnevate kahjulike tagajärgede kandmise riisikot ja vastutab oma tegevusega põhjustatud kahju eest täies ulatuses.
11.Hageja loobub 18.08.2024 haginõudest 221,21 euro ulatuses, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude selles osas rahuldanud.
12.Hageja jääb 56,94 euro ulatuses nõude juurde ja palub selle kohtul rahulda. Kostja on oma 02.08.2024.a. seisukohtades märkinud, et hageja on justkui hagi muutnud ning kostja selleks oma nõusolekut ei anna. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Tulenevalt TsMS §-st 376 lg 1 on hagi muutmine hagi eseme või hagi aluse muutmine. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb (RKTKm 29.01.1997 nr 3-2-1-14-97; RKTKo 10.10.2005 nr 3-2-1-113-05, p 13; RKTKo 13.01.2009 nr 3-2-1-117-08, p 11; RKTKo 7.04.2010 nr 3-2-1-18-10, p 10).“ Rakenduvat õigust kohaldab tulenevalt esitatud faktilistest asjaoludest kohus ning kohus ei ole seotud poolte poolt pakutud õigusliku kvalifikatsiooniga või õigusliku hinnanguga.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet osaliselt summas 221,21 eurot ning võtab nimetatud osas hagi õigeks. Kostja ei tunnista hagi 56,94 euro ulatuses ja taotleb jätta 56,94 euro ulatuses hagiavaldus rahuldamata.
14.Kostja on seisukohal, et maksekäsk 28.06.2023 tsiviilasjas 2-23-117438 kuulus viivitamata täitmisele, seetõttu oli kostjal õigus ka maksekäsk koheselt edastada kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/4700, mille raames laekus kostjale 221,21 eurot, mitte 278,15 eurot. Summa, so 56,94 eurot, mille osas taotleb kostja hagiavalduse rahuldamata jätmist on kohtutäitur xxx arvestatud kohtutäituri tasude katteks kõnealuses täitemenetluses ning summa 56,94 eurot sissenõudmine kostjalt on alusetu ja ei ole mitte mingil viisil põhjendatud. Maksekäsk, mis tehti tsiviilasjas 2-23-117438, on tühistatud 21.09.2023 kohtumäärusega. Kostja peab tagastama vaid summa, mis on kohtutäituri poolt sissenõudjale üle kantud nii Riigikohtu 3-2-1-3-08, p 16 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2017 kohtumääruse ts 2-16-18443 punkti 15 kohaselt. Kostja ei saa ega kohustu tagastada rohkem kui kohtutäituri poolt on kostjale üle kantud ehk palju on kostja no tühistatud maksekäsu alusel saanud. Vastavalt esitatud tõenditele on tagastatav summa 221,21 eurot.
15.Kostja on seisukohal, et kohtutäituril on kooskõlas seadusega õigus arvestada teatud summad täitemenetlusega seotud kulude katteks laekunud summalt, seega tuleb hagejal pöörduda 56,94 eurot sissenõudmiseks/tagastamiseks kohtutäituri poole eraldi nõudega. Hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale tasunud rohkem kui kohtutäituri poolt üle kantud summa 221,21 eurot. Alusetu rikastumise nõude alusel saab kostjalt nõuda vaid summat, mis on kostjale üle kantud.
16.Kostja jääb ka seisukoha juurde, et kohtusse pöördumine oli ennatlik, kuna hageja ei ole kohtuväliselt kostja käest raha tagastamist nõudnud (antud momendil tagastatud summa 221.21 eurot). Väär on ka seisukoht, et kostja on pahatahtlik olnud ja saatnud maksekäsu täitmisele enne jõustumist, antud õigus tuleneb seadusest TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Seega kostja leiab, et hageja oleks pidanud määruskaebuse esitamisel taotlema ka täitemenetluse peatamist. Seega hageja oli teadlik, et hagiavalduse 4(8)
esitamisega tekivad lisa menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega põhjust andnud hagi esitamiseks. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Seega kostja ei nõustu hagi aluse muutmisega ning leiab, et antud juhul on tegemist hagi muutmisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Esmalt lahendab kohus hageja 18.08.2024 taotluse osaliselt hagist loobumise osas. Taotluse kohaselt on kostja tasunud hagimenetluse kestel hagejale 221,21 eurot, seetõttu soovib hageja loobuda antud summa ulatuses hagist, kuivõrd kostja on nõude selles osas rahuldanud. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
18.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 221,21 euro nõude osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nõude 221,21 euro osas. Kohus jätkab menetlust 56,94 euro nõude osas.
19.Kohus rahuldab hagi.
20.Kohus täitis 08.07.2024 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 100-103).
21.Kostja ei tunnista hagi 56,94 euro ulatuses ja taotleb 56,94 euro ulatuses hagiavalduse rahuldamata jätmist.
22.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks peab olema kostja hagejalt midagi saanud.
23.Antud juhul vaidlus puudub, et kostja on kohtutäituri kaudu hagejalt saanud 221,21 eurot. Vastavalt ei saa hageja nõuet kostja vastu summas 56,94 eurot kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, olukorras kus kohtutäitur on arvestanud 56,94 eurot kohtutäituri tasude katteks.
24.Hageja on alternatiivselt seisukohal, et talle on tekkinud kahju summas 56,94 eurot, mis seisnes täitmiskulude tekkimises hagejale kostjast sissenõudja poolt esitatud nõudelt, milline hiljem tühistamise tõttu ära langes.
25.Kohtu hinnangul tuleb hageja nõue kostja vastu 56,94 euro tagastamise osas kvalifitseerida täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 alusel. Kohus kohaldab õigust 5(8)
ise ning kohus ei ole seotud poolte kvalifikatsiooniga. Asjaolu, et hageja muudab menetluse ketstel oma nõude õiguslikku alust, ei ole käsitletav hagi muutmisena.
26.Täitedokumendi tühistamisel võib võlgnik TMS § 42 alusel nõuda, et sissenõudja tagastaks täitekulud (vt RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 45). Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest oli antud juhul täitedokumendiks 28.06.2023 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-117438 maksekäsu määrus, mis kuulus viivitamata täitmisele. Kostja esitas koheselt maksekäsu täitmiseks kohtutäiturile xxx ́ele, kes algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/4700 ning hageja pangakontod ja isiklik sõiduk arestiti. Harju Maakohus tühistas 21.09.2023 maksekäsu kohtumääruse 28.06.2023 tsiviilasjas 2-23-117438. Seega on täitedokument tühistatud. Riigikohus on ka märkinud, et sissenõudjal tekib TMS § 42 esimese lause kohaselt võlgniku vastu kohustus tagastada viimase tasutud täitekulud, kui täitedokument on tühistatud (vt RKTKm 2-21-327, p 14.1). Võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta (TMS § 42). Harju Maakohus tühistas 21.09.2023 määrusega 28.06.2023 maksekäsu kohtumääruse. Vastavalt on sundtäitmise aluseks olev täitedokument tühistatud.
27.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 56,94 eurot.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Hageja loobus nõudest 221,21 euro ulatuses seetõttu, et kostja tasus pärast hagi esitamist 221,21 eurot.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Hageja on jäänud menetluskulude jaotuse osas selle juurde, et vastavalt TsMS § 168 lg 4 ja 5 tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud, kuna kostja täitis hageja nõude märgitud ulatuses pärast hagi esitamist ning seejuures alles 8 kuud pärast hagi esitamist ning 6 kuud pärast hagi omaksvõttu ning maksmist võimaldavate andmete esitamist.
32.Kostja on menetluse jooksul jäänud seisukoha juurde, et kuivõrd kostja võttis kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamisest. Seega kostja on seisukohal, et TsMS § 168 lg 6
6(8)
alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivina kostja leiab, et kui ole põhjendatud jätta kulud hageja kanda, tuleks jätta menetluskulud poolte enda kanda.
33.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 ja 5 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldas hageja hagi nõude osas summas 56,94 eurot ja kostja täitis hageja nõude 221,21 euro osas pärast hagi esitamist. Hageja teatas J S pangakonto numbri 27.01.2024 vastuses, aga kostja tasus 23.07.2024 summa 221.21 hageja kontole. Kostja võttis küll 26.01.2024 vastuses hagi antud summas osaliselt õigeks, kuid see oleks kohtu hinnangul eeldanud, et esimesel võimalusel oleks antud summa hagejale tasutud, mitte alles 7 kuud hiljem. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud on hageja kulud kostja kanda jätta ka osaliselt nõudest loobumise osas. Ülejäänud nõude osas hagi rahuldatakse, seega kostja kahjuks tehti otsus ning seetõttu kannab kostja hageja menetluskulud.
34.Hageja menetluskulud koosnevad 22.07.2024 esitatud õigusabikuludest kokku summas 1140 eurot ilma käibemaksuta (9,5 tundi x 120 eurot/h) ning makstud riigilõivust 100 eurot.
35.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
36.Kohus leiab, et hageja tunnihinde suurus 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritav tunnitasumäär. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt RKTKo nr 3-2-1-24-06, p 12; RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 16). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja ei ole nimetatut kinnitanud ning menetluskulude nimekirja esitanud ilma käibemaksuta, siis kohus ei mõista hageja menetluskulud välja käibemaksuga.
37.Hageja õigusabikulud hõlmasid alljärgnevaid õigusabitoiminguid: a) Asjaoludega ja dokumentidega tutvumine ning kliendiga nõupidamine 1 tund; b) Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi; c) Kostja vastusega tutvumine ja tutvustamine kliendile 0,75 tundi; d) Kostja vastusele seisukoha esitamine 3,5 tundi; e) Hageja lõplikud seisukohad 1 tund; f) Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi, kokku 9,5 tundi
38.Kostja on esitanud 23.08.2024 seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja palub kohtul hinnata hageja esindaja tunnitasu määra ja selle põhjendatust arvestades antud asja keerukust. Kostja leiab, et antud juhul on tegemist lihtsa tsiviilasjaga. Kostja ei pea põhjendatuks hageja ajakuluga punktis a, kuna nimetatud toimingul puudub väljund, s.o. menetlusdokument. Hageja oli varasemalt seoses maksekäsuga antud tsiviilasjaolude kursis. Kostja leiab, et punktis a hõlmatud aeg on seotud ajakuluga punktis b. Samuti kostja ei pea põhjendatuks ajakulu punktis e, kuna hageja kordab varasemates menetlusdokumentides toodut.
39.Kohus nõustub kostja seisukohtadega ning loeb punktis a toodud ajakulu punkti b sisse ning peab põhjendatuks punkt a ja b ajakulu kokku 3 tundi. Kohus ei nõustu 7(8)
hageja ajakuluga punktis d ning peab põhjendatuks 2 tundi antud toimingu eest, kuivõrd ei ole tegemist keeruka vaidlusega ning teksti on 5 lehel. Samuti vähendab kohus ajakulu punktis e 30 minutile, kuna tekst on ühel lehel ning tegemist on kordamisega, mis on varasemalt juba välja toodud eelnevates dokumentides. Ülejäänud punktide osas kohus nõustub hageja välja toodud ajakuluga. Vastavalt on kohtu hinnangul õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 6,3 tunni ulatuses.
40.Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 756 eurot ilma käibemaksuta (6,3x120). Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 856 eurot (100 eurot riigilõiv + 756 eurot õigusabikulud). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 856 eurot.
41.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
43.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
44.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.