Koduklaas OÜ hagi Alde Grupp OÜ vastu 6548 euro 31 sendi suuruse põhivõla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
7980 eurot 6 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Koduklaas OÜ (registrikood 14083484), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-T.E Ottis (e-post XXX) Kostja Alde Grupp OÜ (registrikood 16700573, e-post XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige T.E (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Koduklaas OÜ 31.07.2025 hagi Alde Grupp OÜ vastu võlgnevuse saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja põhivõlg 6548 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 23.11.2024–30.07.2024 eest 767 eurot 45 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (6548 eurot 31 senti) alates 31.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas määras kui põhivõlg (6548 eurot 31 senti).
Mõista Alde Grupp OÜ-lt Koduklaas OÜ kasuks välja menetluskulud 1225 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1225 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hagejad võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Koduklaas OÜ (hageja) esitas 31.07.2025 hagi Alde Grupp OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6548 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 767 eurot 45 senti ja edasiulatuva viivise tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.07.2024 töövõtulepingu klaaspiirete valmistamiseks ja paigaldamiseks, mille eest kostja kohustus hagejale tasuma 33 306 eurot (sh km). Hageja koostas 11.07.2024 pakkumise ning kostja kinnitas selle 29.07.2024. Hageja koostas 25.07.2024 ka pakkumuse varikatuse valmistamiseks ja paigalduseks 2448 eurot 54 sendi eest. Vastavalt kostja tellimusele ja hageja tehtud töödele esitas hageja kostjale järgmised arved: 07.08.2024 (arve nr MA24179), 16.08.2024 (arve nr MA24184), 27.09.2024 (arve nr MA24220) ja 15.11.2024 (arve nr MA24263). Kostja rikkus töövõtulepingut, kuid ta jättis viimase arve tähtaegselt tasumata. Hageja esitas kostjale 21.01.2025 võlanõude. Erinevate kirjavahetuste tulemusel teavitas kostja 12.02.2025, et soovib hageja ees tekkinud võlgnevust tasuda neljas osamakses. Läbirääkimiste tulemusel sõlmiti 17.02.2025 maksegraafik. Kostja teavitas hagejat 05.03.2025, et ta ei ole siiski võimeline varasemat maksegraafikut täitma, tõi välja, et ka temal on tekkinud hageja vastu nõuded ning esitas uue ettepaneku, milles pakkus välja, et tasub 11 953 eurot 65 senti viie osamaksena. Hageja teavitas kostjat, et nõustub õigusrahu huvides võlgnevuse vähendamisega, kui kostja teeb maksed tähtaegselt. Kostja maksegraafikut ei allkirjastanud ega ole täitnud kumbagi maksegraafikut täies ulatuses. Kostja on tasunud 6000 eurot kahe maksega. 2
Hageja palub kostjalt töövõtulepingu rikkumise tõttu välja mõista põhivõlg 6548 eurot 31 senti, mis on summa, mille kostja on jätnud tasumata arve nr MA24263 alusel, mille maksetähtaeg oli 22.11.2024. Arve nr MA24263 järgi pidi kostja tasuma hagejale 12 548 eurot 31 senti, millest kostja on praeguseks tasunud 6000 eurot. Hageja palub lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 23.11.2024–30.07.2024 eest 767 eurot 45 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt (6548 eurot 31 senti) alates 31.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas määras kui põhivõlg. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.
3.Tartu Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 24.09.2025. Kohus vestles 16.09.2025 kostja seadusliku esindaja T.E-ga , kes kinnitas, et õige e-posti aadress on XXX ning lubas dokumentide kättesaamist kinnitada. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kätte 24.09.2025. Kostjal oli aega esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 15.10.2025 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 kohaselt. Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
6.1.Hageja esitas kohtule 20.01.2026 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1567 eurot 50 senti (665 + 902,5), millest 665 eurot on riigilõiv ning 902 eurot 50 senti lepingulise esindaja kulud 4 tunni 45 minuti osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 190 eurot (km-ta). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus ta määrata menetluskulud TsMS § 174 lg 10 järgi kindlaks käibemaksuta. Hageja kinnitas, et menetluskulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 kohaselt mõista välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskulude kohta.
3
6.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 665 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
6.3.Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
6.4.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu määr 190 eurot ning põhjendatud ajakulu kolm tundi, mis hõlmab hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamist, kliendiga suhtlemist, materjalidega tutvumist ja päringute tegemist. Kohus arvestab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, tõendeid oli keskmiselt ning sisuline vaidlus puudub, tegemist on tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kostjalt tuleb eeltoodut arvestades hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1225 eurot, millest 665 eurot on riigilõiv ja 570 eurot lepingulise esindaja kulud.
6.5.Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.