Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata võlausaldaja OÜ Infralink hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot.

Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on OÜ Infralink (võlausaldaja) avaldus Lorryman OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Margus Lentsius.

Ajutine haldur esitas 06.01.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku arvelduskonto on võlas / miinuses. Võlgniku nimel on registris sadulveok, mis on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud ning selle asukoht ja seisukord on teadmata, mistõttu hindab ajutine haldur selle väärtusetuks. Ajutine haldur ei välista, et võlgnikul on nõuded juhatuse liikme vastu, kuid see vajab pankrotimenetluses täpsustamist. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 35 053,71 eurot. Ajutine haldur märkis, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle uuesti alustamine on välistatud.

Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3600 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi 14.01.2026.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust 2

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt täpsemalt ülal, p 2). Võlgnikul puudub vara, et täita oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.

Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Margus Lentsiuse (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

Ajutise halduri tasu

Pankrotimenetluse kuluks on mh ajutise halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1770 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2194,80 eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt

3

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

Võlausaldaja tasus 11.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Kuna pankrotivaras puuduvad hetkel vahendid ajutise halduri tasu hüvitamiseks, tuleb ajutise halduri tasu täies ulatuses maksta välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Võlausaldaja menetluskulud

Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja tasus pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 420 eurot, mistõttu tuleb see kulu võlausaldajale hüvitada.

Kohtutoimikust ei nähtu, et võlausaldajal oleksid saanud tekkida mingid muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mh ei ole võlausaldajal tekkinud hüvitatavaid õigusabikulusid, sest võlausaldajat esindas menetluses seaduslik esindaja. Kohus selgitab, et võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidid ei ole (võlausaldaja) menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Võlausaldaja poolt PankrS § 11 või PankrS § 30 alusel kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena PankrS § 150 lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas PankrS § 11 või PankrS § 30 alusel deposiiti makstud summa. Deposiiti kantud summa suurust ei määrata seetõttu kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus (vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 13).

Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot.

Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.