Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Määruse tegemise aeg ja koht
07.08.2024, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-105405 OÜ GS Core hagi K T vastu võla nõudes
Hagihind
3070,27 eurot
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586); lepinguline esindaja R S Kostja: K T (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
1.8 Juhul, kui K T on viivituses igakuiste maksete tasumisel, on OÜ-l GS Core õigus pöörduda viivitamatult kohtutäituri poole ja anda kompromissileping sundtäitmisele kogu käesolevast kompromissist tuleneva tasumata kompromissisumma sisse nõudmiseks. 1.9 Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda ja kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kompromissilepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
OÜ GS Core esitas 06.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K T vastu 5772,71 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.02.2024. Võlgnik esitas 24.02.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.03.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Kohus kohustas 08.03.2024 määrusega avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. OÜ GS Core esitas 27.03.2024 Harju Maakohtule hagi K Ti vastu võla 2174,73 euro ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 623,7 eurot nõudes. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 2174,73 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 28.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagilt on kokku tasutud riigilõivu 420 eurot. Hageja nõude aluseks on xxx AS ja K Ti vahel 16.08.2019 sõlmitud laenuleping nr xxx. Kohus võttis hagi menetlusse 01.04.2024. Pooled esitasid 01.08.2024 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja et kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse tsiviilasjas nr 2-24-105405 lahendatuks. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse 1-le päevale. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitas, et tarbijakrediidi võla ümber kujundamisel tuleb arvestada krediidiinkassode ja -ostjate seadusega. Selle § 3 lg 9 lubab krediidiostjal nõude ümber kujundada üksnes tingimusel, et see ei muuda võlgniku olukorda halvemaks. Viivistelt viiviste arvestamine
ilmselgelt halvendab võlgniku olukorda (tuues kaasa kohustuse, mida tal ei olnud). Samuti selgitas kohus, et ka kohtuliku kompromissi sõlmimisele kohaldatakse vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning muid tarbijakrediiti reguleerivaid VÕS sätteid (vt VÕS § 402 lg 5 sätestab erandi, milliseid sätteid ei kohaldata). Seega kui olemasoleva krediidilepingu asemele sõlmitakse uus tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastav leping või kui olemasolevaid kohustusi suurendatakse (vt VÕS § 4034 lg 9; selle alla läheb ka refinantseerimislepingu sõlmimisel laenusumma suurendamine viiviste põhivõla hulka arvestamise kaudu,), tuleb kõiki VÕS 22. ptk teise jao kohustusi täita. Sellest erand ongi tehtud üksnes eelpoolviidatud KIOS § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustel sõlmitava lepingu puhuks. Kohus kontrollis, millest kompromissi summa koosneb ning kohtu nõudel muutsid pooled kompromissi selliselt, et tõid kompromissi summa osas eraldi välja, millistest nõuetest see koosneb ning et kompromissi järgsete tagasimaksetega viivitamisel ei arvestataks viivist kompromissi summa hulgas olevatelt viivistelt. Kohus selgitas pooltele 27.05.2024 saadetud kirjas, et hageja poolt esitatu pinnalt ei saa kohus lepingu üles ütlemist kehtivaks pidada, mis tähendab, et põhivõlg ei oleks sissenõutav ning seega ei saaks sellelt arvestada ka viivist. Aga kompromissiga võivadki pooled kokku leppida teisiti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtu juhiste kohaselt muudetud ja kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Hageja on kohtule esitanud taotluse hageja poolt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest
riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 3 kohaselt, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on hagiavalduselt tasunud vastavalt hagihinnale (3070,27 eurot) riigilõivu 420 eurot, millest 181,64 eurot on makstud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on täiendavalt tasutud riigilõivu 238,36 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi ja TsMS § 150 lg 3 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata, kuulub hagejale tagastamisele hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõivust (238,36 eurot) pool, s.o 119,18 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigust vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.