Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-124831
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi Ostway OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. juuni 2025 otsus (otsuses ekslikult märgitud otsuse kuupäevaks 13. juuni 2025)
Kaebuse esitaja ja liik
Ostway OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja Ostway OÜ (registrikood 11368985), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ostway OÜ kanda. AS-il ÜHISTEENUSED puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 02.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ostway OÜ (kostja) vastu 160 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.08.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus välja mõista leppetrahvi (põhinõue) 50 eurot, viivised 24,19 eurot ja sissenõutavaks mittemuutunud viivised kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 80 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX 19.06.2021 ja 31.07.2021 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes Tallinnas Merivälja tee 34 asuvas parklas. Parkimist korraldab selles parklas hageja. Parklas tohib parkida parkimiskella kasutades 1 tund tasuta või makstes parkimistasu. Kostja ei fikseerinud parkimisaja algust ega maksnud parkimistasu. Leppetrahv iga rikkumise eest on 40 eurot.
4.Leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja kostjalt seaduses sätestatud viivist. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel mõlemalt leppetrahvinõudelt 40 eurot (kokku 80 eurot). Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, märkides samas, et ta ei vaidle 19.06.2021 väljastatud leppetrahvile vastu. 31.07.2021 toimunud parkimisega seotud nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et fotod kostja sõidukist on tehtud konkreetses kohas ja ajahetkel ning et kostjal oli võimalik tutvuda parkimistingimustega. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 16.06.2025 otsusega (otsuses ekslikult märgitud otsuse kuupäevaks 13.06.2025) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 154,19 eurot ja viivise põhinõude (50 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.08.2024 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 25,81 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot ning viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtu ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Kohus luges esitatud fotodega tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX Merivälja tee 34 parklas 19.06.2021 kell 15:24 ja 31.07.2021 kell 13:50. Hageja on tõendanud liikluskorralduse tähistust, infotahvlite sisu ja paigutust Merivälja tee 34 2
parklas 19. juunile ja 31. juulile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga. Parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale parkimisalale oma sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot parkimistingimuste rikkumise eest. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual dokumenti, mis parkimistingimuste kohaselt tõendab parkimise õigust. Samuti ei olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual parkimiskella. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi. Hageja on tõendanud leppetrahvinõuete panemise sõiduauto kojamehe vahele.
8.Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist 19.06.2021 sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest ning leppetrahvi 40 eurot tasumist 31.07.2021 sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest. Hageja palus hagi esemes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 50 eurot (dtl-d 20-21). Kohus märkis, et ei ületa hageja esitatud nõude piire ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt 19.06.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 12,28 eurot tasumist ajavahemiku 06.07.2021 kuni 08.08.2024 eest. Samuti nõuab hageja kostjalt 31.07.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 11,91 eurot tasumist ajavahemiku 17.08.2021 kuni 08.08.2024 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 19.06.2021 väljastatud leppetrahvi 40 eurot ning 31.07.2021 väljastatud leppetrahvi 40 eurot. Seetõttu on hageja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisenõue (kokku 24,19 eurot) põhjendatud. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude 50 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 25,81 eurot (põhinõue 50 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 24,19 eurot = 25,81 eurot).
10.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt kahelt leppetrahvinõudelt sissenõudekulude kokku summas 80 eurot tasumist. Võlausaldaja nõudeõigus, mis tuleneb VÕS § 1131 lg 1, ei sõltu sellest, kas ja milliseid toiminguid on võlausaldaja võla sissenõudmiseks teinud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist mõlemalt leppetrahvi tasumise nõudelt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 80 eurot. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
12.Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Parkimistingimused peavad olema pildistatud sama ajahetke seisuga, kui on väljastatud leppetrahv. Käesoleval juhul ei ole teada, kas kostja poolt pargitud ajahetkel olid parkimistingimused olemas viisil, et kostjal oli parklasse sisenemisel mõistlik võimalus nendega tutvuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. 3
14.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
15.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
16.Maakohus on vaidlusaluses otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks. Samuti ei ole maakohus, ringkonnakohtu hinnangul, otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
17.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2 1 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
18.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
19.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.