Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

2-22-125785 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas avalduse N N ja A N (edaspidi puudutatud isikud) vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes.

Avaldaja 27.09.2022 avaldus Avalduse kohaselt võlgnikud kui majas Tallinna mnt 33 korteri XX omanikud ja samas ka Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu liikmed ei täida oma kohustust ühistu suhtes, nad pole hüvitanud elumaja majandusliku tegevusega ja kommunaalteenustega seotud kulutusi. Võlgnikute kohustused majanduskulude tasumisel osalemises on sätestatud korteriomandi– ja korteriühistuseaduse § 40 lg-s 1, samuti Narva linn, Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu 14.05.2019. a ja 16.06.2022. a koosoleku otsustega, millega kehtestati mõttelise osa ühe ruutmeetri majandamiskulud. Alates 01.01.2020 ei ole võlgnikud oma kohustusi Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu ees täitnud ning hoiavad kõrvale mõttelise osa majandamiskulude tasumisest. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.08.202 on võlgnikutele määratud 44 kuu majandamismaksete ja kommunaalmaksete eest 4949,12 eurot. Võlgnikud maksid selle aja jooksul 2790,24 eurot. Seisuga 31.08.2022 moodustab võlgnikute põhivõlg 2158,88 eurot = (4949,12 eurot - 2790,24 eurot). Lisaks on võlgnikutele arvestatud maksetega hilinemise eest viivis 297,59 eurot KrtS § 42 lg 1 alusel. Seega seisuga 22.09.2022 on võlgnikute võlg kokku 2456,47 eurot = 2158,88 eurot põhivõlg + 297,59 eurot viivis. Seoses sellega, et võlgnikud võlga ei tasunud, on avaldaja sunnitud kohtusse pöörduma. Avaldaja palub: • • •

mõista välja N N ja A N põhivõlg 2158,88 eurot, mis tekkis seisuga 01.09.2022 ja viivised 297,59 eurot seisuga 22.09.2022 avaldaja kasuks. mõista välja N N ja A N põhikohustuselt (2158,88 eurot) viivis 0,022% iga päeva eest alates 23.09.2022 kuni kohustuse täieliku täitmiseni avaldaja kasuks; jätta menetluskulud jätta võlgnike kanda.

Avaldaja on nõus asja kirjaliku arutamisega. Avaldaja on seisukohal, et antud asjas on võimalik sõlmida kompromissleping.

Puudutatud isikute 07.11.2022. a vastus avaldusele Vastuse kohaselt olid avalduse esitamise ajal puuduatud isikud tasunud veel 775,53 eurot, kuid seda summat avaldaja esitatud nõudes ei märkinud. Seetõttu on nõude summa vale. Puudutatud isikud kinnitavad oma soovi võlg vabatahtlikult tasuda maskegraafiku alusel.

2-22-125785 Avaldaja 22.11.2022. a täpsustatud avaldus Avaldaja esitas 27.06.2022. a kohtule avalduse puudutatud isikute vastu nõude põhivõla 2158,99 eurot ja 297,59 eurot viiviste sissenõudmiseks. Avaldaja on ajavahemikus 01.09.2022 kuni 31.10.2022 täiendavalt arvestanud puudutatud isikute makseid majapidamiskulude katteks septembri eest 176,75 eurot, oktoober eest 167,60 eurot. Kokku on avaldaja kahe kuu eest täiendavalt arvestanud 344,35 eurot = (176,75 eurot + 167,60 eurot). Puudutatud isikud tasusid selle perioodi eest avaldajale 712,87 eurot, Seega on puudutatud isikute põhivõlg seisuga 01.11.2022 - 1790,36 eurot (võlgnevus 01.09.2022 seisuga 2158,88 eurot + 344,35 eurot, kogunenud summa alates 01.09.2022 kuni 31.10.2022 – 712,87 eurot, mida on A N ja N N tasunud). Lisaks arvestas avaldaja seisuga 20.11.2022 puudutatud isikutele täiendavalt viivist 16,57 eurot. Viivise kogusumma seisuga 20.11.2022 on 314,16 eurot = 297,59 eurot, arvestatud viivis 21.08.2022 seisuga + 16,57 eurot, arvestatud viivis seisuga 20.11.2022. Puudutatud isikute võlg on kokku 2104,52 eurot (põhiosa 1790,36 eurot seisuga 01.11.2022 + viivis 314,16 eurot seisuga 20.11.2022). Avaldaja esitas kohtule võlgnevuse ja viivise arvestuse tabel seisuga 20.11.2022. Avaldaja palub: •

mõista välja puudutatud isikutelt põhivõlg 1790,36 eurot, mis tekkis seisuga 01.11.2022 ja viivised 314,16 eurot seisuga 20.11.2022 Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu kasuks.

•

mõista välja puudutatud isikutelt põhikohustusest (1790,36 eurot) viivis 0,022% iga päeva eest alates 21.11.2022 kuni kohustuse täieliku täitmiseni Narva linn, Tallinna mnt 33 korteriühistu kasuks.

Kohtu 27.12.2022 kompromissettepanek puudutatud isikutele Kuna avaldaja esitas kohtule täpsustatud avalduse koos kompromissi ettepanekuga ja puudutatud isikud esitasid kohtule vastuse koos kompromisstingimustega, andis kohus menetlusosalistele tähtaja esitada kohtule kompromissiga nõustumisel mõlema menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromiss kinnitamiseks. Avaldaja 02.05.2022 vastuse kohaselt ei jõudnud pooled kompromissile. Avaldaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades, et kohus andis juba menetlusosalistele tähtaja kokkulepe sõlmimiseks ja menetlusosalised ei ole kompromissi sõlminud, leidis kohus, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohus määras lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele viimase tähtaja lõppseisukohti vastaspoole väidete kohta ja menetluskulude nimekirja kohtule esitamiseks. Kuna tegemist on hagita menetlusega, ei määranud kohus lõpplahendi avalikult teatavakstegemise aega.

2-22-125785 Avaldaja 16.05.2022 lõplik avaldus Perioodil 01.01.2019 kuni 01.11.2022 on võlgnikele määratud 46 kuu majandamismaksete ja kommunaalmaksete eest 5293,47 eurot. Võlgnikud maksid selle aja jooksul 3503,11 eurot. Seisuga 01.11.2022 on võlgnikute põhivõlg: 1790,36 eurot (5293,47 eurot – 3503,11 eurot). Lisaks on võlgnikutele arvestatud maksetega hilinemise eest viivised 314,16 eurot KrtS § 42 lg 1 alusel. Seega, seisuga 20.11.2022 moodustab võlgnikute võlgnevus kokku: 2104,52 eurot (1790,36 eurot põhivõlg + 314,16 eurot viivis). Seoses sellega, et võlgnikud võlga ei tasunud oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Avaldaja palub: •

mõista välja puudutatud isikutelt põhivõlg 1790,36 eurot, mis tekkis seisuga 01.11.2022 ja viivised 314,16 eurot seisuga 20.11.2022 avaldaja kasuks.

•

mõista välja puudutatud isikutelt avaldaja kasuks viivis põhivõlast 1790,36 eurot, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni.

Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Puudutatud isikute lõppseisukoht Puudutatud isikud kohtule kirjalikke seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel lahendatakse vaidlused, milles korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist, hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Arvestades, et kohus andis menetlusosalistele korduvalt tähtaja kokkulepe sõlmimiseks ja menetlusosalised ei ole kompromissi sõlminud, leiab kohus, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluse. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga XXX. Puudutatud isikud on XXX asuva korteriomandi kaasomanikud ning korteriühistu Narva linn, Tallinna mnt 33 liige.

2-22-125785 Avalduse kohaselt ei täida puudutatud isikud ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Puudutatud isikute vastuse kohaselt on nad korterivõla osalised tasunud. Avaldaja esitas kohtule täiendatud avalduse. Puudutatud isikud täiendavaid vastuväiteid võla nõudele esitanud ei ole. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemist ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja punkti 4.6. kohaselt on korteriomanik on kohustatud: a) järgima põhikirja, täitma korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid; d) tegema perioodilisi ettemakseid (haldamine, remondifond, reservkapital, maja kindlustuskulud ja muud sihtmaksed) majanduskava alusel ja vastavuses kaasomandi suurusele; e) tasuma regulaarselt tiks kord kuus hiljemalt kuu viimaseks piievaks makseid liibi maja ühiste kommunikatsioonide tarbitavate teenuste - soojusenergia, elektrienergia (UKK), vee ja kanalisatsiooni ning muude teenuste eest; f) ülalnimetatud maksete tasumisega viivitamisel tasuma korteriühistule viivist ja hüvitama sissen6udmise kulud vastavuses korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42. Avaldusele lisatud korteriühistu üldkoosoleku protokolli väljavõtte kohaselt otsustasid korteriomanikud 14.05.2024 kinnitada remondifondi tariifi 0,10/m2 ja maja teenindamise tariifo 0,35 eurot/m2 ning 16.06.2022 kinnitada maja teenindamise tariif 0,50 eurot/m2. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Puudutatud isikud täiendavaid vastuväiteid võla nõudele esitanud ei ole. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

2-22-125785 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on XXX korteriomand puudutatud isikute kaasomandis. Avaldaja soovis nõude võlgnevuse tasumiseks esitada kõigi puudutatud isikute (korteriomanike) vastu. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 2 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja seisuga 01.11.2022 põhivõlg 1790,36 eurot ja seisuga 20.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 314,16 eurot, kokku 2104,52 eurot ning viivised alates 21.11.2022 kuni põhinõude (1790,36 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 477 lg 1 alusel hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Puuduatud isikud ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-22-125785 Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.