Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi asjaolud 1.Osaühing Advokaadibüroo InJure esitas 11. detsembril 2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse V.S. vastu 19. detsembri 2019 kliendilepingust nr 5/2019MP tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja 2069 eurot 67 senti, millest 1680 eurot on põhivõlgnevus, 389 eurot 67 sissenõutavaks muutunud viivised. Hageja taotleb ka viiviste väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Hagi aluseks on asjaolu, et hageja kui advokaadibüroo vandeadvokaat esindas kostjat kõigis kohtuinstantsides tsiviilasjas nr 2-19-14548. Pooltevahelise kliendilepingu p.1.1 ja järgnevad punktid reguleerisid Büroo ja kliendi vahelisi suhteid tööülesannete täitmisel. Kliendi soovil täidab büroo ka eelpool nimetamata tööülesandeid (edaspidi „Täiendavad tööülesanded“), nõustades Klienti õigusalastes küsimustes, esindades ja kaitstes Klienti kohtus, vahekohtus, kohtueelses menetluses ja mujal, koostades Kliendile vajalikke dokumente ja tehes Kliendi huvides muid toiminguid. Täiendavate tööülesannete täitmisele kohaldatakse tingimusi, milles pooled on kokku leppinud Tööülesannete täitmise suhtes. Kostja edastas hageja vandeadvokaadile Marko Paabumetsale 16.06.2022 täitmisteate täiteasjas 047/2022/500 ja soovis, et vandeadvokaat esindaks teda täitemenetluses. Hageja nõustus ja koostas kostja esindajana 20.06.2022 avalduse kohtutäitur Ivi Kalmetile täiteasjas 047/20227500 ja 22.06.2022 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale samas täiteasjas. 22.06.2022 teavitas hageja e-kirjaga kostjat arve esitamisest õigusteenuse eest ja koostas arve nr 23/2022 22.06.2022 summas 288 eurot (koos käibemaksuga). 23.08.2022 koostas hageja ja esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 16.08.2022.a otsusele. Tartu Maakohus algatas 14.09.2022.a hagita menetluse V.S. 23.08.2022. a kaebuse alusel kohtutäitur Ivi Kalmeti 16.08.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 047/2022/500, liitis ühisesse menetlusse V.S. kaebused kohtutäitur Ivi Kalmeti 01.07.2022. a ja 16.06.2022. a otsustele täiteasjas nr 047/2022500, liidetud tsiviilasja menetleti numbri all 2-22-9955. Maakohus 27.12.2022.a määrusega tühistas kohtutäitur Ivi Kalmeti 01.07.2022.a otsus täiteasjas nr. 047/2022 ja rahuldas selles osas V.S. kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti otsustele. Menetluskulude jaotuse osas määras kohus V.S. menetluskulu (õigusteenuse tasu) summas 2088 eurot, millest 1740 eurot õigusteenuse tasu ja 348 eurot käibemaks. Mõistis kohtutäitur Ivi Kalmetilt V.S. kasuks välja menetluskulu summas 1407 eurot, millest 15 eurot riigilõivu katteks ja 1392 eurot õigusteenuse tasu katteks. Maakohtu määrus jõustus 13.01.2023. hageja koostas 17.01.2023.a arve nr 4/2023 summas 1392 eurot õigusteenuse eest tsiviilasjas nr 22

22-9955 ja edastas arve kostjale e-kirjaga 17.01.2023. 07.02.2023 pöördus hageja kostja poole e-kirjaga seoses tasumata arvega. Kostja ei ole hagi esitamise ajani tasunud hageja esitatud arveid 2372022 summas 288 eurot ja arvet 4/2023 summas 1392 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõla väljamõistmist summas 1680 eurot ja viiviste vüäljamõistmist arve nr 23/2022 alusel (põhivõlg 288 eurot) summas 78,06 eurot ja arve nr 4/2023 alusel (põhivõlg 1392 eurot) summas 389,67 eurot. Hageja palub viiviste väljamõistmist ka kuni nõude täitmiseni. Haegaja nõude alusteks on VÕS § 619, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, p6. hageja nõuab viiviste väjamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel. 02.05.2025 (dtl 114-116) esitas hageja arvamuse kostja vastusele, milles jääb hagis avaldatu juurde. Kostja käsitleb arvamuses kostja vastuväiteid ühekaupa , s.h. hageja põhjendab, tuginedes Tartu Maakohtu 27.12.2022.a määrusele, et hageja ei ole vajalikke toiminguid tegemata jätnud ja maakohus on kostja kaebuse osaliselt rahuldanud. Maakohus on rahuldanud ka kostja menetluskulude taotluse ja mõistis kohtutäiturilt kostja kasuks välja menetluskulud 1407 eurot, millest 1392 eurot õigusteenuse tasu. Hageja on arved õigusteenuse eest koostanud ja kostjale edastanud. 05.01.2026 lõppseisukohtades (dtl 138-139) jääb hageja selle juurde, et hageja ei ole kostjale õigusteenust osutades rikkunud VÕS § 620 lg 1, lg 2 sätestatud kohustusi. Kostja sellekohased väited on põhjendmatud. Hageja palub hagi rahuldada. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ja palub menetluskulud kostjalt välja mõista.

3

4.Kohus määras kohtuistungi 15.detsembrile 2025. Kostja palus kohtuistungi edasilükkamist, esitades tõendi oma töövõimetuse kohta. Millal töövõimetus lõpeb, ei ole teada. Kohus kirjaga 14.12.2025 arutas menetlusosalistega asja sisulise arutamise lõpetamise väljavaateid, s.h. ilma kohtuistungit pidamata. Kohus selgitas pooltele võimalust taotleda ärakuulamist. Kohus tegi pooltele ettepaneku lõppseisukohtade esitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud hagiavaldust ja selle lisadena esitatud tõendeid, hageja arvamust koos lisatud tõenditega, kostja vastust ja lõppseisukohti, jõuab järeldusele, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatu alusel on võimalik lugeda tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud. 1)OÜ Advokaadibüroo In Jure ja V.S. vahel on sõlmitud 19.12.2029.a kliendileping 5/2019MP (dtl 8-11) õigusteenuste osutamiseks kliendile (kostjale)- esindamine tsiviilasjas nr 2-19-14548 Tartu Maakohtus ja teistes kohtuinstantsides. Lepingu p.1.1 sisaldab kokkuleppe, et Kliendi soovil täidab Büroo ka eelpool nimetamata tööülesandeid (edaspidi „Täiendavad tööülesanded“), nõustades Klienti õigusalastes küsimustes, esindades ja kaitstes Klienti kohtus, vahekohtus, kohtueelses menetluses ja mujal, koostades Kliendile vajalikke dokumente ja tehes Kliendi huvides muid toiminguid. Täiendavate tööülesannete täitmisele kohaldatakse tingimusi, milles pooled on kokku leppinud Tööülesannete täitmise suhtes. 2)Juunis 2022 kui kostja oli saanud 10.06.2022 kohtutäiturilt täitmisteate, pöördus kostja hageja poole, kes lubas sellega tegeleda. Ka kohtutäitur teatas kostjale, et hageja tegeleb täitemenetlusega (kostja vastus dtl 110). 3)20.06.2022 esitas hageja vandeadvokaat Marko Paabumets kohtutäiturile avalduse (dtl 4043) tulenevalt täitemenetluse nr 047/2022/500 alustamisest tsiviilasjas nr 2-19-14548 tehtud kohtulahendist (täitedokumendist) ja 22.06.2022 esitas hageja vandeadvokaat kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kaebuses taotletakse täitemenetluse nr 047/2022/500 lõpetamist. 4)22.06.2022 koostas hageja arve 23/2022 summas 288 eurot (tasu+ käibemaks) õigusteenuse osutamise eest (avalduse koostamise eest täiteasjas 047/2022/500), arve edastati V.S.-ile ekirjaga 22.06.2022 kell 13:43 (dtl 118-120). 5)Tartu Maakohtu 27.12.2022.a määrusega (dtl 61-72) tsiviilasjas nr 2-22-9955 kohus tühistas kohtutäituri 01.07.2022.a otsuse, millega kohtutäitur keeldus täitemenetlust lõpetamast. Kohus mõistis kohtutäiturilt välja menetluskulu V.S. kasuks summas 1407 eurot, millest 1392 eurot õigusabi tasu katteks. Kohus põhjendas määruses, millised vead viisid põhjendamatu tegevuseni täitemenetluses (eriti kohtu määruse lk 7 viimane lõik, lk 8 esimene lõik ja p.4.4.). 6) hageja koostas 17.01.2023 arve nr 4/2023 summas 1160 eurot, koos käibemaksuga 1392 eurot, arve saadeti kostjale (dtl 76, 93-94) . Arvel on kirjas teenuse sisuna õigusteenus tsiviilasjas nr 2-22-9955, täiteasi nr 047/2022/500. Kohtu järeldused faktilistest asjaoludest. Sellistest tuvastatud faktilistest asjaoludest tuleneb, et tsiviilasjas 2-19-14548 tehtud kohtulahendi täitmiseks, milles võlgnik oli V.S., algatati täitemenetlus nr 047/2002/500. Kostja pöördus hageja vandeadvokaadi poole, et hageja esindaks teda täitemenetluses. Hageja vandeadvokaat Marko Paabumets tegi seda, esitades avalduse ja kaebuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus lahendas kaebuse, tühistades kohtutäituri otsuse, viidates seejuures, millised olid vead (kohtutäituri) tegevuses täitemenetlust alustades. 4

Kohus mõistis kohtutäiturilt V.S. kasuks välja tolles kohtuasjas menetluskulud, määrates menetluskulude (õigusabi tasu) summa- 1392 eurot. Selline olukord tähendab, et kohus on tuvastanud jõustunud kohtulahendiga, et V.S. esindaja (vandeadvokaat Marko Paabumets) esitatud avaldus ja kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olnud põhjendatud, kohus on kaebuse rahuldanud (kohtulahendis näidatud osas), kohtutäiturilt menetluskulud (õigusabi tasu) välja mõistnud V.S. kasuks. Käesolev hagi käsitleb just neid asjaolusid- avalduse ja kaebuse esitamist kohtutäiturile täiteasjas 047/2022/500, mille eest taotleb hageja kostjalt õigusteenuse tasu väljamõistmist avalduse koostamise eest (288 eurot, arve 23/2022) ja kaebuse koostamise eest (arve 2/2023, summa 1392 eurot). Hageja vandeadvokaat tegutses kostja nimel käsunduslepingu alusel. Õiguslikud alused. Kohus on teinud kindlaks, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, mida reguleerib VÕS § 619: Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 järgi (1) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. 2) Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandusvõikutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus on teinud kindlaks, et hageja vandeadvokaat on esindanud kostjat tema ettepanekul täitemenetluses, teinud selleks põhjendatult ja tulemuslikult toimingud, seega on käsundisaaja tegutsenud tunnustatud kutseoskuste tasemel ja vajaliku hoolsusega. Kliendilepingu 5/2019MP p.2.4 järgi Advokaat tegutseb Tööülesannete täitmisel vajaliku hoolsusega, kuid ei taga konkreetse tulemuse saavutamist. Kliendilepingu p.3.3. järgi Büroo esitab Kliendile perioodiliselt arve, mis sisaldab tasu Tööülesannete täitmise eest ja sellega seotud kulusid. Klient kohustub arve tasuma 3 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest Büroo poolt. Lepingus on selliselt kokku lepitud tasu maksmine osutatud õigusteenuse eest. VÕS § 627 lg 1 sätestab: Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas 2-22-9955 (milles menetluskulud kostja kasuks välja mõisteti), dtl 78-79, selles on märgitud hageja õigusteenuse hind 120 eurot tund, lisandub käibemaks. Sama tunnihind on märgitud ka arvel (23/2022). Tegemist on selleliigilise teenuse mõistliku hinnaga. Kliendilepingu p.4.1. näeb ette, et Kliendi poolt Lepingu punktis 3.4 nimetatud arve tähtajaks tasumata jätmisel on Bürool õigus peatada Tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Sellest järeldub, et pooled on leppinud kokku viiviste maksmises kui arvet ei ole tähtaegselt tasutud. Hageja tugineb viiviseid nõudes VÕS § 113 lg -le 1, s.o. seadusjärgne viivisemäär, mis on lubatav ja seaduslik. Kostja vastuväidete põhjendamatus. 5

Kostja on menetluses esitanud vastuolulisi seisukohti. Vastuses hagile (dtl 108-110) kostja kinnitab poolte vahel kliendilepingu olemasolu, kuid lõppseisukohtades (dtl 134-136) eitab lepingu olemasolu. Samas kostja lõppseisukohtades p.3.3. märgib, et hageja ei täitnud kliendilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja märgib, et vaidlustab tarbijana teenuse, millega ta ei ole rahul ja keeldub maksmast tasu teenuse eest, mis ei vasta kokkulepitud nõuetele. Kohus on eespool osas „kohtu järeldused“ teinud faktilistest asjaoludest tulenvalt järelduse, et hageja vandeadvokaat on osutanud teenust (esitanud avalduse ja kaebuse, mille kohus rahuldas), mis oli põhjendatud ja tulemuslik. Seetõttu ei ole tegelikkusega kooskõlas kostja väide, et teenus oli selline, millega ta ei ole rahul ja võib keelduda tasu maksmisest. Kohus rõhutab, et hageja vandeadvokaadi poolt osutatud teenus on tunnistatud tulemuslikuks juba varasema jõustunud kohtulahendiga (määrus 27.12.2022) ja sel põhjusel on kostja kasuks vastaspoolelt ka menetluskulud (s.h. õigusabiteenuse tasu) välja mõistetud. Kui kostja ei ole rahul hageja poolt osutatud või osutamata jäetud mingi muu teenusega, siis see ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud kliendileping, mis seondus esindamisega tsiviilasja s nr 2-19-14548. Selle lepingu p.1.1. (dtl 8) järgi esindab hageja klienti (kostjat) Tartu Maakohtus, teistes kohtuinstantsides.. ja mujal. Täiendavate tööülesannete täitmisele kohaldatakse tingimusi, milles pooled on kokku leppinud Tööülesannete täitmise suhtes. Kohtule on esitatud asjaoludest ilmne, et käesolev vaidlus on alguse saanud kostja V.S. esindamisest täitemenetluses seoses tsiviilasjas nr 2-19-14548 tehtud kohtulahendi täitmisega ja selliseks esindamiseks on initsiatiivi avaldanud kostja. Seega on pooled (s.h. kostja) tunnistanud kliendisuhte jätkumist ja käesoleva menetluse asjaolud on kliendilepinguga hõlmatud. Kohus märgib, et Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-22-9955 määruses 27.12.2022 määranud kaebuse esitaja V.S. menetluskulud kindlaks, s.h. määranud kindlaks õigusteenuse kulu menetluskulude nimekirja alusel, mille esitas Advokaadibüroo In Jure vandeadvokaat Marko Paabumets. Kohus on tunnistanud õigusteenuse osutaja poolt osutatud teenuse vajalikuks ja põhjendatuks, õigusteenus osutaja oli hageja vandeadvokaat ja see tasu tuleb maksta. Kostja on esitanud väiteid, et talle ei ole arveid esitatud. Kohtule esitatud tõenditest (e-kirjad hagejalt kostjale koos arvetega dtl 74, 93, 94) nähtub, et arved on saadetud kostja e-posti aadressile , mis on kostja rahvastikuregistri järgne e-post, mida kostja kasutab ka käesolevas kohtumenetluses. Talle sel aadressil saadetud e-kirjad koos arvetega olid kätte saadud. Viivise arvutus. VÕS § 113 lg 1 sätestab: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivise maksmist ja esitab viivise arvestuse alates arve esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja on kostjale esitanud kaks arvet. Arve nr 23/2022 esitati 22.06.2022 summas 288 eurot. Viivis seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras perioodi eest 26.06.2022-11.12.2024 78,06 eurot. Viivis arve 4/2023 alusel summalt 1392 eurot, sissenõutavaks muutus 21.01.2023 (3 päeva väljastamisest), perioodi 21.01.2023-10.12.2024 311,61 eurot. Kokku viivis hagiavalduse esitamise seisuga 389,67 eurot. Viivis alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (12.12.2024) kuni kohtuotsuse tegemise päevani 16.01.2026 põhinõudelt summalt 1680 eurot (288+1392) on 197,57 eurot. Seega viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse 6

tegemise päeva seisuga kokku 587,24 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel ka edasiulatuvalt. TsMS § 367 sätestab: Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei nõua viivist vastavalt kliendilepingus ettenähtule 0,5% päevas, vaid seadusjärgses määras. Nõue on põhjendatud ja kohus mõistab viivise taotletud alusel ja määras välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 järgi Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab põhjendatuks määrata menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks otsuses.

käesolevas

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja lõppseisukohtades. TsMS § 173 lg.2 järgi kohus määrab menetluskulude jaotuse kohtulahendis ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg.1 teise lause järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude hulka kuuluvad järgmised kulud: a) Riigilõiv 350 eurot (dtl 99). b) Õigusteenuse tasu 9 tunni eest, tunnitasu 140 eurot, kokku 1260 eurot. Lisandub käibemaks, summa koos käibemaksuga 1562,40 eurot. Kokku menetluskulu (riigilõiv+õigusteenuse tasu) 1912,40 eurot. Hageja on andnud vajalikud kinnitused TsMS § 176 lg 5 korras. TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu juures on põhjendatud rakendada tunnihinda 140 eurot vastavalt kostja taotlusele. See on mõistlik ja selle menetluse keerukusele ja mahule vastav tasumäär. Kohus peab hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Seejuures ei tule hinnata eraldi iga konkreetset 7

toimingut ja sellele vajalikku ajakulu, vaid õigusteenuse mahtu tuleb hinnata mõistlikel alustel, põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõista. Kohus loeb osutatud õigusteenuse mahtu 9 tundi mõnevõrra liigseks. Nimelt on tegemist õigusteenusega, mille sisu ja kulg on hageja esindajale varasemast teada- ta on ise selles protsessis osalenud. Hageja on ka juba hagiavalduses kirjeldanud asja kulgu igakülgselt, lisanud tõendid. Selliselt on järgmised toimingud vajd esimest kordavad ja täiendavad. Seetõttu loeb kohus põhjendatud õigusteenuse mahuks 7 tundi. Seejuures ei loe kohus põhjendatuks kostja vastustega tutvumist 2x0,5 tundi (27.02.2025 ja 16.03.2025 vastused), kuna need on napid ja üksnes kordavad üksteist, nendega tutvumine ei võta aega 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Kohus ei loe põhjendatuks ka 02.05.2025 arvamuse koostamisele kulunud aega 2 tundi, vaid 1 tund. Ja lõppseisukoha koostamisele kulunud aega 2 tundi hindab kohus põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses (siin ka menetluskulude nimekiri). Kokku õigusteenuse tasu 7x140=980 eurot, lisandub käibemaks 235,20 eurot. Kokku õigusteenuse tasu 1215,20 eurot. Koos riigilõivuga 350 eurot on hageja menetluskulud 1565,20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg.4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist TsMS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.