Kaugemäe OÜ avaldus Perfect Plant OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Perfect Plant OÜ määruskaebus
Menetlus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (võlgnik, puudutatud isik): Perfect Plant OÜ (rg-kood 11091371), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Avaldaja (võlausaldaja): Kaugemäe OÜ (rg-kood 12247958), esindaja Tarmo Noot
RESOLUTSIOON
Jätta Perfect Plant OÜ määruskaebus rahuldamata.
Jätta tsiviilasjas nr 2-23-17714 25. jaanuaril 2024 tehtud Tartu Maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja osaliselt muuta määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Perfect Plant OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Kaugemäe OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas Tartu Maakohtule 15. detsembril 2023 avalduse Perfect Plant OÜ (võlgnik, puudutatud isik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu 11. novembril 2023 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2023. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-18448 (8. novembri 2023. a määrus) tulenev nõue 8500 eurot, mille võlgnik pidi täitma määruse jõustumisele järgneval päeval, s.o 12. novembril 2023. Võlgnik kohustust ei täitnud ja avaldaja palkas lepingulise esindaja. Esindaja edastas 12. detsembril 2023 pankrotihoiatuse, saates selle aadressidel XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX, sest võlgnik oli endaga seotud e-posti aadressi XXXXXXXXXX välja lülitanud. Võlgniku juhatuse liige Tarmo Tael teatas 12. detsembri 2023. a telefonikõnes, et asjaga tegeleb juhatuse liige Ago Siiner. Ago Siiner on alates
13.detsembrist 2023 saatnud avaldaja esindajale kuus tekstisõnumit, mille kohaselt ei kavatse võlgnik kohustust täita. Seetõttu ei oota avaldaja pankrotiavalduse esitamisega 10 päeva. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on lisandunud viivis 62 eurot, lisaks kandis avaldaja esindaja kulu 420 eurot.
2.Maakohus võttis avalduse 18. detsembril 2023 menetlusse ja edastas selle võlgnikule vastamiseks.
3.Võlgnik palus jätta avalduse läbi vaatamata ja ajutise halduri nimetama ning lõpetada asjas menetluse. Avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult ja ilma, et esineks ükski pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg-s 2 sätestatud eeldus. Seoses täitemenetluses ootamatult tehtud toimingutega ei olnud võlgnikul võimalik kohustust koheselt täita. Võlgnik kavatses tasuda võla ja sellelt arvestatud seadusjärgse viivise 114 eurot 58 senti pankrotihoiatuses antud tähtaja jooksul (hiljemalt 22. detsembril 2023). Võlgnik vaidleb vastu avaldaja esindaja kuludele, esindaja palkamiseks puudus vajadus. Nii 8. novembri 2023. a määruses kui ka pankrotihoiatuses puudusid kohustuse täitmiseks vajalikud rekvisiidid. Avaldaja esindaja Tarmo Noot palus 11. detsembri 2023. a e-kirjas võlgnikult teavet kohustuse täitmise kohta ja esitas vastust ootamata pankrotihoiatuse. 13. detsembril 2023 esitas Tarmo Noot võlgniku juhatuse liikmetele teate, mille kohaselt on 8. novembri 2023. a määrusest tulenevad nõuded võlgniku vastu loovutatud Üheksavara OÜ-le. 20. detsembril 2023 esitas Tarmo Noot võlgnikule teate, milles palus täita kohustuse Lilli Agro OÜ kontole. Avaldajal on maksuvõlg ja ta on maksevõimetu. Võlgnik ei soovi aidata avaldajal vältida riigi ees kohustuste täitmist. Võlgnikul puudub selgus, kellele ja kuidas kohustus täita. Lisaks on võlgnikul huvi tagada põhjendamatu pankrotimenetlusega seonduvate kulude hüvitamine. Seetõttu tasus võlgnik 22. detsembril 2023 kohtu deposiitkontole 8614 eurot 58 senti. Sellega täitis võlgnik avaldaja ees kohustuse või alternatiivselt andis tagatise vaidlustamata osas kohustuse täitmiseks. Kohtul on võimalik määrata kohustuse tasumine deponeeritud summa arvel. Kuna võlgnik täitis kohustuse pankrotihoiatuses antud tähtpäevaks, on ajutise halduri nimetamine välistatud ka pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 6 alusel. Võlgnik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda, määrata kindlaks oma hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõista avaldajalt välja ka viivise menetluskuludelt.
24.jaanuari 2024. a menetluskulude nimekirjas palus võlgnik määrata kindlaks määruse täitmise korra selliselt, et deposiitkontole kantud ajutise halduri tasu ja deponeeritud võlgniku kohustus kantakse avaldajale üle pärast seda, kui ta on hüvitanud võlgnikule menetluskulud.
4.Avaldaja leidis, et Ago Siineri 22. detsembri 2023. a ülekannet Rahandusministeeriumi kontole ei saa käsitada võlgniku poolt avaldajale kohustuse täitmisena. Võlgnikule oli avaldaja kontonumber teada, ta oli viimase nelja aasta jooksul teinud avaldaja kontole üheksa makset.
Avaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik ei täitnud kohustust 30 päeva jooksul ja sai kätte avaldaja saadetud pankrotihoiatuse (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlgnikul on ka teisi täitmata kohustusi ja tema suhtes toimuvad täitemenetlused (PankrS § 10 lg 2 p 2). Võlgniku seaduslik esindaja manifesteeris, et ei kavatse/suuda kohustust täita ja nõudis avaldaja pöördumist kohtutäituri poole (PankrS § 10 lg 2 p 4). Avaldaja tasus deposiidina ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2000 eurot.
5.Avaldaja esindaja Tarmo Noot selgitas 24. jaanuari 2024. a ärakuulamisel, et teade tasuda võlg Lilli Agro OÜ kontole oli ekslik. Maakohus tegi ettepaneku, et võlgnik täidab nõude, menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja menetlus lõppeb. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas, et võlgnik kannab raha avaldajale üle.
6.Võlgnik esitas 24. jaanuaril 2024 maksekorralduse avaldaja kontole 8614 euro 58 sendi tasumise kohta. Avaldaja esitas avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, sest võlgnik tasus põhinõude ja osaliselt ka viivise.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus võttis 25. jaanuari 2024. a määrusega vastu avaldaja avaldusest loobumise (resolutsiooni p 1) ja lõpetas tsiviilasja menetluse (p 2), jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda (p 3), ning tagastas avaldajale poole riigilõivust, s.o 210 eurot (p 4), samuti kohtu deposiiti tasutud ettemaksu 2000 eurot (p 5). Menetluskulude jaotust põhjendades viitas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-tele 4 ja 5 ning märkis, et pooled paluvad jätta menetluskulud neid kandnud poole kanda.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
8.Võlgnik esitas 9. veebruaril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (p 3) ning tagastas avaldajale poole riigilõivust (p 4) ja deposiitkontole kantud 2000 eurot (p 5). Võlgnik palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja määrata võlgnikule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2288 eurot. Võlgnik palub lahendada oma 24. jaanuari 2024. a taotluse ning määrata TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks määruse täitmise kord selliselt, et deposiitkontole kantud ajutise halduri tasu ja tagastamisele kuuluv riigilõiv kantakse avaldajale üle pärast seda, kui avaldaja on hüvitanud võlgnikule menetluskulud. Võlgnik on läbivalt selgitanud, et ei ole püsivalt maksejõuetu ja avaldaja pöördus kohtusse ilma, et täidetud oleksid pankrotiavalduse esitamise formaalsed eeldused (pankrotihoiatuses antud tähtaeg ei olnud möödunud). Võlgnik täitis kohustuse deposiitmaksena Rahandusministeeriumi kontole, sest tal puudus selgus, kellele kohustus kohaselt täita, samuti seetõttu, et avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tõenäoliselt hüvitada võlgnikule põhjendamatu avalduse esitamisest tekkinud menetluskulusid. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et nõuet ei ole loovutatud ja võimalike täiendavate arusaamatuste vältimiseks oli võlgnik nõus täitma kohustuse veel kord otse avaldaja kontole. Pooled ei palunud jätta menetluskulusid neid kandnud poole kanda. Võlgnik on läbivalt palunud jätta oma menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik ei ole loobunud 24. jaanuari 2024. a menetluskulude nimekirjas esitatud määruse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusest. Maakohus märkis ärakuulamisel tehtud ettepanekus, et menetluskulude jaotus määratakse vastavalt PankrS sätetele. PankrS § 150 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
9.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik pidi täitma kompromissimäärusest tuleneva kohustuse koheselt, jõustumisele järgneval päeval. Võlgnik ei täitnud kohustust 30 päeva jooksul. Sellega põhjustas kogu menetluse ja kulud võlgnik.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ja osaliselt muudab määruse põhjendusi.
12.Ringkonnakohus märgib, et võlgnik kajastab määruskaebuses ärakuulamise helisalvestist seoses maakohtu menetluskulude jaotuse ettepanekuga ebatäpselt, jättes välja endale ebasobiva osa. Helisalvestise järgi tegi maakohus ettepaneku, et võlgnik tasub võlausaldajale võla, menetluskulud jäävad enda kanda vastavalt pankrotimenetluse sätetele ja sellega lõpeb asi ära (helisalvestis al 00:23:49). Pärast kohtu vastavat ettepanekut on kuulda mh võlgniku nõustumist sellega (helisalvestis al 00:24:11). Isegi kui menetlusosalised ei esitanud ärakuulamisel selget taotlust jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, saab seda järeldada nende nõustumisest kohtu ettepanekuga. Menetluskulude nimekiri, millele võlgnik määruskaebuses tugineb, on esitatud juba enne ärakuulamist (kohtute infosüsteemis (KIS) dokument nr 22S, dtl 113–115). Ärakuulamine algas
24.jaanuaril 2024 kell 11.15, võlgniku menetluskulude nimekiri on digiallkirjastatud ja lisatud KIS-i vastavalt kell 10.51 ja 10.53. Seega ei saa menetluskulude nimekirja esitamisest tuletada seda, et võlgnik palus jätkuvalt jätta menetluskulud avaldaja kanda, mõista avaldajalt enda kasuks välja menetluskulud ja siduda avaldajale deposiidi tagastamise võlgnikule menetluskulude hüvitamisega. Seega on maakohus iseenesest õigesti arvestanud menetlusosaliste nõustumist sellega, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Samas jääb arusaamatuks, kuidas annab menetluskulude selliseks jaotamiseks alust maakohtu viidatud TsMS § 168 lg-d 4 ja 5.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotus on lõpptulemusena õiglane ja põhjendatud, kuid maakohtu põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt muuta.
13.1.Maakohus oli võtnud pankrotiavalduse menetlusse ning tsiviilasi oli enne menetluse lõpetamist sisuliselt PankrS § 15 kohaselt ajutise halduri nimetamise otsustamise staadiumis. PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 tulenevalt lahendatakse pankrotimenetluse algatamine (ajutise halduri nimetamine) hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus pankrotiavaldusest ning maakohus võttis loobumise TsMS § 477 lg 1, § 428 lg 1 p 3, § 429 kohaselt vastu ja lõpetas asjas menetluse. PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankroti- või maksejõuetusavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankroti- või maksejõuetusavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 150 lg 3 ei reguleeri menetluskulude jaotust ammendavalt ega sisalda menetluskulude jaotamise kohta eriregulatsiooni kõigiks juhtudeks, sõltumata
menetluse lõpetamise põhjustest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna PankrS ei täpsusta menetluskulude jaotust olukorras, kus menetlus lõpetatakse avaldaja avaldusest loobumise tõttu põhjusel, et võlgnik tasus võla, saab sellisel juhul lähtuda PankrS § 3 lg 2 alusel TsMS-is sätestatud põhimõtetest. Sama on PankrS § 15 lg 3 p 6 alusel ajutise halduri nimetamata jätmise korral leidnud nt ka Tartu Ringkonnakohus 13. detsembri 2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-2213504. Avaldaja loobus pankrotiavaldusest, sest võlgnik tasus talle pärast pankrotiavalduse esitamist põhivõla ja osa viivisest. Kuna menetlus lõppes sisuliselt põhjusel, et võlgnik rahuldas pankrotiavalduse aluseks oleva avaldaja nõude, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 477 lg-t 1 ja § 168 lg-d 4, 5 arvestades võlgniku kanda. Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja menetluskulude võlgniku kanda jätmine ei oleks menetluse käiku ja avaldaja tegevust arvestades samuti põhjendatud.
13.2.Riigikohus on selgitanud, et hagita asjades annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane ning üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm, 20.04.2022, 2-19-5997, p 21). Kuna käesolev asi lahendatakse hagita menetluses, on kohtul menetluskulude jaotamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult, ootamata ära pankrotihoiatuses antud tähtaja möödumist ja samas tõendamata ka muude PankrS § 10 lg 2 asjaolude esinemist. Avaldaja esitas pankrotiavalduse 15. detsembril 2023 ja märkis, et ei pea vajalikuks oodata ära pankrotihoiatusega seonduvaid tähtaegu, sest võlgniku seaduslik esindaja manifesteeris kuues tekstisõnumis, et ei kavatse kohustusi täita (dtl 4, 125; PankrS § 10 lg 2 p 4); ühtegi tõendit võlgniku väidetavate sõnumite kohta ei ole avaldaja esitanud, kuigi võlgnik vaidlustas selle avaldaja paljasõnalise väite (dtl 40). Võlgniku suhtes toimusid küll täitemenetlused, kuid mitte avaldaja täitmisavalduse alusel ning avaldaja nõude täitmiseks, seega ei olnud avaldajal alust tugineda PankrS § 10 lg 2 p-le 2. Lisaks ei olnud avaldaja nõue esindaja kulu osas selge ja tõendatud, võlgnik vaidles sellele vastu ega ole seda hüvitanud. Teisalt ei pöördunud avaldaja kohtusse lõppkokkuvõttes täiesti põhjendamatult, sest võlgnik oli jätnud võla tasumata ning tasus selle ka hiljem kui pankrotihoiatuse järgi tulnuks maksta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg 3, § 91 lg 2 alusel saanuks lugeda kohustuse täidetuks raha tasumisega avaldaja kontole või VÕS § 79 lg 1 alusel alates avaldaja 20. detsembri 2023 teatest (dtl 44–45, 62–63) Lilli Agro OÜ kontole. Kohustuse täitmist ei saanud takistada asjaolu, et 8. novembri 2023. a määruses ja pankrotihoiatuses puudus võlgniku kontonumber. Avaldaja on tõendanud, et võlgnikule oli tema kontonumber teada (dtl 57, 59–61, 107). Võlgniku seisukohad raha Lilli Agro OÜ kontole (dtl 41) tasumata jätmise kaalutluste kohta ei ole asjakohased, mh arvestades asjaolu, et avaldaja nõue ületas mitmekordselt võlgniku võimalikke menetluskulusid. Arvestades VÕS § 170, puudus võlgnikul Tarmo Noodi BJ Tootmise OÜ seadusliku esindajana digiallkirjastatud 13. detsembri 2023 teatise (dtl 93–94) põhjal alus arvata, et võlausaldaja on nõude loovutanud Üheksavara OÜ-le. Käesoleval juhul oli võlausaldajaks Kaugemäe OÜ, mitte loovutamise teatises märgitud BJ Tootmise OÜ; äriregistrist nähtuvalt ei ole Kaugemäe OÜ ärinimi olnud BJ Tootmise OÜ. Kohustust ei saa lugeda täidetuks ka Ago Siineri poolt 22. detsembril 2023 Rahandusministeeriumi kontole 8614 euro 58 sendi tasumisega (dtl 41, 52, 54). Võlgnikul ei saanud olla ebaselgust, kuhu ja kellele raha tasuda. Võlgnik täitis 8. novembri 2023. a määrusest tuleneva kohustuse alles
24.jaanuaril 2024. Hiljem võlga tasudes rahuldas võlgnik menetluse ajal sisuliselt võlausaldaja nõude.
Maakohus ei teinud lõpplahendit kummagi menetlusosalise kahjuks. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulusid tervikuna kummagi menetlusosalise kanda, vaid menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause ja TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda.
14.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata, puudub vajadus võtta seisukoht võlgniku muude määruskaebuses esitatud väidete ja taotluste kohta.
15.Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4 piirab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamise kulude hüvitamist ega kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral (vt RKTKo, 16.06.2021, 2-20-5019, p 11). TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Maakohtul tuleb anda enne menetluskulude suuruse kindlaksmääramist avaldajale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks.
16.Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 peale ehk osas, milles ringkonnakohus jaotas ringkonnakohtus kantud menetluskulud, on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule. Muus osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (PankrS § 5 lg 2, § 150 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.