Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2024. a, Narva Kohtuasja number
2-24-9355
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus Sillamäe linn, Hariduse tn 5 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (rk 12970620); asukoht Maakri tn 19/1, Tallinna linn Avaldaja lepinguline esindaja Ahto Järvela; OÜ Julianuse Õigusbüroo; [email protected] Puudutatud isik Sillamäe linn, Hariduse tn 5 korteriühistu (rk 80464943) Puudutatud isiku esindaja valitseja Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE, rk 10337120; [email protected], [email protected]
2-24-9355
Kohtumääruse peale avalduse läbivaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (edaspidi avaldaja) esitas 14.06.2024 Viru Maakohtule avalduse Sillamäe linn, Hariduse tn 5 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohus võttis 18.06.2024. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama kohtule avaldusele kirjaliku vastuse. Avaldaja esitas 19.06.2024 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, mille kohaselt soovib avaldaja avalduse menetlemisest loobuda. Avaldaja on teadlik avaldusest loobumise õiguslikest tagajärgedest.
Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus leidis 22. aprill 2020. a tsiviilasjas nr 2-19-19561, et menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja esitas kohtule taotluse, milles palub tsiviilasja menetluse lõpetada, s.o loobub avaldusest. Vastavalt TsMS §-le 477 lg 6 kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Seega ei näe hagita menetluse sätted ette avaldusest loobumise võimalust, avaldust saab ainult tagasi võtta. Kuna avaldaja tahe on suunatud menetluse lõpetamisele, loeb kohus, et avaldaja soovib avalduse tagasi võtta.
2-24-9355 TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil. Tagasivõtmise avaldus esitati eelmenetluses ning seega ei pea puudutatud isik andma nõusolekut avalduse tagasivõtmiseks. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja soovib avalduse tagasi võtta omal soovil, seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, puudutatud isik kohtumenetluses ei osalenud ega vastanud avaldusele, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Taotlus riigilõivu tagastamiseks Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses avaldusest loobumisega. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi tagastatakse riigilõiv alati hagita asjades, kui avaldus jääb läbi vaatamata.
2-24-9355 Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on tasunud asjas 50 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldajale tuleb tagastada riigilõiv täies ulatuses. Riigilõiv tuleb tagastada avaldaja poolt märgitud arveldusarvele Nõuete Arvestamise Programmi (NAP) vahendusel.
Edasikaebamine TsMS § 427 kohaselt, maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 150 lg 8 alusel võib maakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks, seega ei saa käesoleva määruse peale riigilõivu tagastamise osas esitada määruskaebust.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.