OÜ Europark hagi OÜ Nordeko Maaviljeluse vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude nõudes
Tsiviilasja hind
95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood esindajad 10811490; asukoht: Estonia pst 9, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Marge Juur (epost: [email protected]);
Kohtuistungi aeg
Kostja: OÜ Nordeko Maaviljeluse (registrikood: 10780743; asukoht: Juhkentali tn 40a-23, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, epost: [email protected]), seaduslik esindaja Teet Kukk Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Nordeko Maaviljeluse OÜ Europark Estonia kasuks 95 (üheksakümmend viis) eurot.
3.Jätta menetluskulud OÜ Nordeko Maaviljeluse kanda.
6.Kohustada OÜ-d Nordeko Maaviljeluse tasuma väljamõistetud menetluskulult (422,50 eurot) viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Europark Estonia esitas 03.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Nordeko Maaviljeluse 95 euro saamiseks. Kohus tegi 06.11.2023 OÜ-le Nordeko Maaviljeluse makseettepaneku, millele nimetatu esitas vastuväite. 30.11.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.11.2023 määras kohus tähtaja muuhulgas nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 19.12.2023 esitati kohtule hagiavaldus. 10.01.2024 määrusega edastas Harju Maakohus hagi alluvusjärgsele kohtule, s.o Pärnu Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 13.02.2024 määrusega.
2.Hageja taotleb kostjalt välja mõista 95 eurot, millest 55 eurot on leppetrahv ja 40 eurot sissenõudekulud. Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et poolte vaheline leping tuleb lugeda sõlmituks. Hageja on teinud pakkumuse (tõendavad fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Sõiduk on parkimisalale pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõidukil puudus parkimisõigust andev parkimiskaart või -luba, alustatud ei olnud mobiilset parkimist, parkimise aeg oli fikseerimata kellaga. Samuti ei olnud sõidukit registreeritud parkimiskioskis. Sõiduki omanikuks on kostja, kes vastutab parkimislepingu täitmise eest. parkimislepingu järgi tuleb parkimistingimuste rikkumise eest tasuda leppetrahvi 55 eurot. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot, s.o Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud ning meeldetuletuskiri. Kostja ei nõustu esitatud hagiga ja leiab, et nõue on põhjendamata. Kostja kinnitab, et sõiduk oli 10.08.2023 pargitud Waldorf ärimaja parkimisplatsil, Pärnu linnas. Kostja leiab, et liiklusmärkide pinnalt ei olnud võimalik aru saada, milline osa territooriumist on määratletud tasulise parkimisalana. Sissesõidu juures oli märk paigaldatud selliselt, et liiklusmärgi mõjuala on sissesõidust paremale jääval parkla osal. Vasakul oli märk, tekstiga „Parkimine lubatud valdaja loal“. Kuna parkimise eesmärk oli külastada kinnistu omanikule kuuluvat ärihoonet, eeldas kostja, et parkimine on lubatud ja ei ole tasuline. Alles järgmisel külastusel märkas kostja silti hoone sissepääsu uksel, et parkimiskella paigaldamisel on 2h ärimaja külastajatel tasuta. Seega ei olnud kostja arvates liiklusmärk üheselt mõistetavalt paigaldatud. Parkimistasu oli ka ebamääraselt väljendatud, mistõttu ei või leppetrahvi nõuda.
3.31.05.2024 kirjaga andis kohus teada, et tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses ja kohus kohtuistungit ei korralda ning lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaega ei anna. Kohus teavitas kohtuotsuse tegemise aja, mida pikendati 20.06.2024 kirjaga. 31.05.2024 edastas hageja menetluskulude nimekirja. Kohus uuendas asja arutamise ja määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Kostja leidis kokkuvõtlikult, et hageja kohtukulude nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna pooled ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
5.Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub sõiduk Cupra Born, registreerimismärgiga XXX (dtl 97). Samuti ei ole vaidlust, et nimetatud sõiduk oli pargitud 10.08.2023 XXX linnas (Waldorfi ärikvartal) asuvasse parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti samal päeval leppetrahvi nõue (dtl 84-87, 88-96). Vaidlus on selles, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS § 9, § 16 ja § 20) ja kas kostja on kehtivat lepingut rikkunud (VÕS § 100) ning kas ta vastutab selle eest (VÕS § 103, § 160). Kohus, hinnates poolte väiteid ja asjaolusid ning esitatud tõendeid, on seisukohal, et territooriumil, kus kostja 10.08.2023 sõidukit parkis, oli piisavalt liiklus- ja teavitusmärke, et territooriumile siseneja ja seal viibija saaks aru, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Esmalt peab kohus oluliseks, et parklasse sõidusõidul (nagu ka mujal liikluses) peavadki liiklusmärgid olema paigutatud paremale poole, kuna Eesti Vabariigis on liiklus parempoolne (LS § 14 lg 1). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli parklasse sissesõidul liiklusmärk tähistusega, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele. Kostja juhitud sõiduki trajektoorile jäi aga veel teine ja kolmas liikluskorraldusvahend, mis teavitasid sellest, et parkimine on keelatud, v.a Waldorfi ärakvartali parkimisloaga, ja viitasid sellele, et parkimist korraldab Europark ning vastavad tingimused asuvad infotahvlil. Samas parklas asusid ka infotahvlid (dtl 88-96, 138). Kusjuures ühelgi liikluskorraldusvahendil ei ole märgitud teksti „Parkimine lubatud valdaja loal“. Vastavat tõendit selle kohta ei ole esitanud ka kostja. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõiduk oli pargitud kolmanda liikluskorraldusvahendi juurde. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja märkas liikluskorraldusvahendit, mille järgi oli parkimine lubatud üksnes Waldorfi Ärikvartali loaga. Kuna kostja selgituste kohaselt oli tema
üksnes ärikvartalis asuva hambakliiniku klient, puudus tal igasugune alus eeldada või oletada, et tal on olemas tasuta parkimist võimaldav parkimisluba. Kuivõrd parkimist võimaldav luba kostjal puudus, pidi ta aru saama, et parkimise eest tuleb tasuda vastavalt parkimistingimustele. Samuti pidi kostja olema teadlik sellest, et parkimist korraldab Europark, mis oli märgitud liikluskorraldusvahendile, aga mis on juba teadaolevalt tasulist parkimist korraldav ettevõtte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe. Siinjuures ei nõustu kohus kostja seisukohaga, justkui infotahvlite väärast paigutusest tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tühine kui ebamõistlikult tarbijat kahjustav, kuna parkimiskorraldust selgitavad liikluskorraldusvahendid ja infotahvlid olid kohtu hinnangul piisavad selleks, et kostja saanuks täieliku ja piisava ülevaate ning informatsiooni tingimuste ja vajalike tegevuste kohta. Siinkohal rõhutab kohus, et tõenditest järelduvalt parkis kostja sõiduki täpselt liiklusmärgi juurde, suunaga liiklusmärgi poole (dtl 8487). Seega oli hoolika suhtumise korral kostjal võimalus ilma täiendavaid füüsilisi pingutusi tegemata tutvuda parkimiskorraldusega (infotahvlite nägemiseks tuli liikuda). Olukorras, kus kostja on olnud hooletu ja tähelepanematu, ei vabane ta vastutusest. Seda põhjusel, et tegemist ei ole vääramatu jõuga, vaid täielikult kostja teadmisele ja kontrollile alluva asjaoluga (VÕS § 103 lg 2). Seega leiab kohus, et kostja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik. Vaidlust ei ole selles, et hageja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja kasutuses oleva sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvi nõue 10.08.2023 kell 13.20, s.o samal ajal kui nõue koostatud on (dtl 8487). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55 eurot.
7.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja etteheited sellele, et miks hageja ei andnud korraldust sõiduki teisaldamiseks, on täiesti arusaamatud. Seda juba ainuüksi põhjusel, et sõiduki teisaldamisega seotud kulud (sh teisaldamise tasu, sõiduki hoiukulud jne) ületaksid leppetrahvi nõuet oluliselt. Nimetatud kulud tuleks kanda lepingu poolel, kes on lepingut rikkunud, ehk kostjal. Seega hagejale ei ole võimalik ette heita seda, et ta on rakendanud teisele poolele soodsamat vahendit, ehk leppetrahvi.
8.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Hageja on edastanud e-posti teel kostjale nõudekirja. Samuti teinud päringud transpordiametile ja rahvastikuregistrile. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtupraktika järgi on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 113 1 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist, st nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-105754, p 24). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja ka võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
9.Seega kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 95 eurot (55+40). Menetluskulud
TsMS § 174 lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas
lahendis. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Sealjuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5, 7). Kohtukuludeks hagilt tasutud riigilõiv (TsMS § 139 lg 1), mis on 100 eurot. Asja läbivaatamise kuludeks on lepingulise esindaja kulu 412,50 eurot (ilma käibemaksuta) (TsMS § 144 p 1) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 144 p 7, § 4842). Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastab kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, mille järgi on lepinguline esindaja osutanud õigusteenust kokku 3,75 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), s.o materjalide läbitöötamine, hagi koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 2 tundi, kostja vastuse läbitöötamine ja seisukohtade koostamine 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kokku on 412,50 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Küll ei pea kohus põhjendatud ajakuluks materjalide läbitöötamist, hagi koostamist ja kohtule esitamist. Arvestades, et tegemist on hagiga, mis on sarnastes tsiviilasjades sarnaste argumentide ja põhjendustega ning samalaadsete tõenditega, tuleb ajakulu hindamisel seda arvesse võtta. Kohtu arvates on põhjendatud ajakuluks 1 tund. Seega õigustatud ajakulu kokku 2,75 tundi (1+1,5+0,25), s.o kokku 302,50 eurot (ilma käibemaksuta).
12.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 422,50 eurot (100+20+302,50). Siinjuures ei pea kohus õigeks kostja vastuväiteid sellele, et parkimist korraldav ettevõte on otsustanud õigusteenust ise mitte osutada ja tellida teenust väljaspool ettevõtet. Sellist kohustust ei ole ja arusaadavalt ei saa seda ette heita.
13.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Tln Rkk 24.04.2025 määruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Osaühing Nordeko Maaviljeluse apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 28.06.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-144451 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Nordeko Maaviljeluse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.